Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 25. juuni 2013

OECD aruanne kinnitab haridusse ja noorte tööalasesse konkurentsivõimesse tehtud ELi investeeringute tasuvust

Euroopa Komisjon avaldas täna heameelt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud haridusteemalist aruande Education at a Glance 2013 avaldamise üle, milles analüüsitakse 34 OECD liikmesriigi, sh 21 ELi liikmesriigi, ning Argentina, Brasiilia, Hiina, India, Venemaa, Saudi Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme. Aruandes tehakse kindlaks Euroopa haridussüsteemi probleemid, mida EL ja liikmesriigid peavad koos lahendama, ning kinnitatakse haridussüsteemide ajakohastamisele ja noorte välismaal õppimise võimaluste laiendamisele suunatud poliitika olulisust.

„Käesolev aruanne on poliitika kujundajatele tähtis teadmiste ja faktide allikas, mis aitab süvendada arusaamist meie ees seisvatest probleemidest. Investeerimine haridusse tasub pikas perspektiivis alati ära ja liikmesriigid ei tohi seda oma eelarvete koostamisel unustada. Nagu aruandest näha, võib kokkuhoid hariduskuludelt üldiselt ja eriti õpetajate palkadelt takistada meie eesmärgi – tagada haridussüsteemide tõhusus ja kõrge kvaliteet – saavutamist,” ütles Euroopa hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou.

„Me peame tagama noorte motivatsiooni ja varustama nad 21. sajandil vajalike oskuste ning ettevõtliku vaimuga, et suunata Euroopa tagasi kasvu teele. Me peame olema valmis reformideks, et muuta meie haridussüsteemid võrdväärseks maailma parimatega, ja see tähendab, et me peame investeerima. Kuid nagu käesolev aruanne selgesti näitab, suudavad mõned liikmesriigid paremini säilitada hariduskulude taset kui teised.”

ELi poliitilise tegevuskava keskmes on investeerimine hariduse ja koolituse kvaliteeti, eriti seoses noorte praeguse kõrge töötuse tasemega. Järgmine, 27.–28. juunil kogunev Euroopa Ülemkogu keskendub noorte tööhõive parandamise meetmetele. Komisjon käivitas osana oma panusest järgmise nädala kohtumisse uue algatuse „Koostöö Euroopa noorte heaks”. Selles määratakse kindlaks meetmed, mille EL on võtnud või võtab, et aidata liikmesriikidel oma haridussüsteeme ajakohastada ja täiustada kooskõlas aruande Education at a Glance 2013 järeldustega.

Aruannet Education at a Glance 2013 esitleb täna Brüsselis OECD hariduse ja oskusteadmiste valdkonna asedirektor Andreas Schleicher ja aruande järelduste tähtsust ELi jaoks kommenteerib Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi asedirektor Xavier Prats Monné.

Mida ütleb aruanne Education at a Glance 2013 Euroopa kohta:

OECD koostab aruande Education at a Glance igal aastal, toetudes Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kogutud andmetele. Aruanne sisaldab andmeid 34 OECD riigi, sh 21 ELi liikmesriigi haridussüsteemi kohta. Kuus ELi liikmesriiki (Bulgaaria, Küpros, Läti, Leedu, Malta ja Rumeenia) ei kuulu OECDsse ega ole seetõttu kajastatud ka aruandes.

Komisjon tervitab aruannet seoses OECD Haridusosakonna ja komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi tihenenud koostööga haridussüsteemide analüüsimisel. Aruanne kinnitab komisjoni enda Euroopa haridussüsteemide arengusuundade analüüsi, peegeldades samal ajal ka väga suuri erinevusi liikmesriikide vahel.

Hariduskulud õppija kohta vähenevad enamikus ELi liikmesriikides, ehkki need on OECD keskmisest ikkagi veidi kõrgemad. 2010. aastal olid kulud õppija kohta kõigil haridustasanditel OECD 21 ELi liikmes 7 200 eurot võrreldes 6 900 euroga OECDs tervikuna. See on murettekitav. Lisaks näitavad ELi oma andmed, mis käsitlevad valitsemissektori kulusid protsendina SKPst, et viies ELi liikmesriigis (Bulgaaria, Kreeka, Itaalia, Rumeenia ja Slovakkia) täheldati samal ajal nii madalat investeeringute taset absoluutväärtuses kui ka kulude taseme vähenemist pärast 2008.–2009. aastat.

2011. aastal ei osalenud keskmiselt 15% 15-29aastastest noortest ei tööturul, hariduses ega koolituses, mis on veidi parem kui OECD üldine keskmine 16%. Kuid Kreekas, Itaalias ja Hispaanias oli sellises olukorras 20% noortest. ELi värsked andmed näitavad, et 2012. aastal halvenes olukord kolmes lõunapoolses Euroopa riigis. Eriotstarbelistel haridus- ja koolitusprogrammidel, sh kõrgetasemelisel õpipoisiõppel ja tööpraktikal Euroopa noortegarantii algatuse raames on suur roll nn kadunud põlvkonna tekke ärahoidmisel.

ELi riikides osaleb suur osa õppijatest keskharidustasandi kutseõppekavades, mis on palju enam kui OECDs keskmiselt. Siiski kõigub see näitaja liikmesriigiti märgatavalt: 2011. aastal oli see näitaja Austrias, Belgias, Tšehhis, Soomes ja Slovakkias suurem kui 70%. Samal ajal ei osalenud Eestis, Iirimaal, Ungaris, Portugalis ja Ühendkuningriigis sellistes programmides rohkem kui 40% õppijaist; sama oli lugu kõigis kolmandates riikides peale Austraalia. Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel maksimeerida tööpõhisest õppest saadavat kasu, et hõlbustada noorte üleminekut koolist tööellu. 2. juulil käivitavad komisjoni volinikud Androulla Vassiliou ja László Andor Leipzigis Euroopa Õpipoisiõppe Liidu, et parandada õpipoisiõppe ja kutsehariduse kvaliteeti, pakkumist ja mainet kogu Euroopa Liidus.

ELi riikides keskmiselt teenivad õpetajad 77–89% samaväärse haridustasemega täistööajaga töötajate tasust; aastatel 2009–2011 on nende reaalpalgad vähenenud umbes 4%. Kui selline suundumus jätkub, võib see raskendada uue motiveeritud õpetajatepõlvkonna leidmist asendamaks vananevat, lähitulevikus pensionile minevat tööjõudu.

Sooline jagunemine ELi riikide kolmanda astme hariduses on paranemas, ehkki mitte kõigis valdkondades ühtlaselt. Nagu aruanne näitab, on Euroopas olnud bakalaureuse/magistri kraadi saajate hulgas juba mõnda aega rohkem naisi kui mehi ja nende osatähtsus aina suureneb (2011. aastal 60% kõigist OECD 21 ELi riigi kõrgkooli lõpetanutest võrreldes 2000. aasta 55%ga). Sellistes olulistes valdkondades nagu matemaatika, loodusteadused ja tehnoloogia tõusis naiste osatähtsus vähe: 40%lt 42%le (v.a Tšehhi, Saksamaa ja Slovakkia, kus see tõusis rohkem kui 10 protsendipunkti), samal ajal, kui tehnikateadustes tõusis naiste osatähtsus 23%lt 28%le. Kolmanda astme hariduse saanute töövõimalused jäid nii meeste kui ka naiste lõikes kõigi muude hariduse tasemetega võrreldes palju paremateks, kuid 25–64aastaste kolmanda astme haridusega meeste ja naiste tööhõive määrade keskmine vahe 21 ELi riigis oli koguni 7 protsendipunkti (OECDs keskmiselt 9 protsendipunkti).

Lisateave

Andreas Schleicheri ja Xavier Prats Monné’ teabetund veebistriimina

Aruanne Education at a Glance 2013 on täielikult kättesaadav veebis

Aruandes Education at a Glance 2013 kasutatud näitajad: OECD näitajad

Euroopa Õpipoisiõppe Liit

Euroopa Komisjon: ELi haridus-ja koolituseesmärgid

Euroopa Komisjoni hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade 2012

Hariduse ja koolituse valdkonna hariduse võrdlusnäitajad

Eurydice aruanne „Hariduse rahastamine Euroopas”

Eurydice aruanne „Põhiandmed Euroopa õpetajate kohta”

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58) Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Lisa 1: Riigi aastased hariduskulud õppija kohta (2010)

Lisa 2: Hariduses, tööturul või koolituses mitteosalevad noored (2008 ja 2011)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website