Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 25. juuni 2013

ELi tööhõive ja sotsiaalne olukord: kvartaliülevaates tuuakse esile praktikavõimaluste eelised ja viimased rändesuundumused

Ajutised lepingud võivad pakkuda noortele head võimalust tööjõuturule sisenemiseks, eriti kui need on seotud hariduse või koolitusega (nagu see on tavaline Saksamaal ja Austrias). Nii selgub Euroopa Komisjoni avaldatud viimasest tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaatest. Kui aga noored ajutised töötajad on sunnitud töötama lühiajaliste lepingute alusel vastu oma tahtmist (nagu Hispaanias ja Poolas), on oht, et nad jäävadki ebakindlate töötingimuste lõksu. Olukorras, kus töötuse määra erinevus liikmesriikide vahel järjest kasvab, on teise riiki elama asuda soovivate inimeste arv oluliselt suurenenud, kuid nad seisavad endiselt silmitsi mitmete takistustega. Samuti juhitakse ülevaates tähelepanu kvaliteetsete lastehoiuteenuste olulisusele ebavõrdsuse leevendajana varases eluetapis.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor tõdes, et eurokriis on toonud kaasa W-kujulise majanduslanguse, millel on laastavad sotsiaalsed tagajärjed, eelkõige liidu äärepoolsetele riikidele ja nooremale põlvkonnale. „Meie viimases analüüsis leiab aga kinnitust see, et õpipoisiõppe- ja praktikakohad on tõhusad vahendid noorte abistamiseks kvaliteetse töökoha leidmisel. See näitab, kui oluline on, et liikmesriigid muudaksid noortegarantii tegelikkuseks veel enne 2013. aasta lõppu,” sõnas ta.

Riikides, kus noorte tööhõive määr ei ole üldse või on vaid veidi langenud (nt Saksamaal ja Austrias), on enamik noortele töötajatele mõeldud ajutistest lepingutest seotud hariduse või koolitusega, andes tunnistust tugevatest õpipoisiõppe süsteemidest nendes riikides. Sellised praktikalepingud on üldjuhul pikemaajalised ning viivad sageli alalise lepingu sõlmimiseni. Nendes riikides, kus noorte tööhõive määr on teinud läbi suure languse (nt Hispaanias ja Poolas), on aga suuremal osal noortest ajutistest töötajatest lühiajaline leping vastu nende tahtmist ning kõnealuste lepingute kestus on lühem. See kajastab tööturu killustatuse probleemi, kus pikaaegsetel töötajatel on väga tugev töökohakindlus ning uued tulijad on kas töötud või töötavad lühiajaliste ajutiste lepingute alusel.

Komisjon kutsub kõiki liikmesriike üles võtma kiiresti kasutusele noortegarantii, mille kohta komisjon tegi ettepaneku noorte tööhõive paketi raames 2012. aasta detsembris (vt IP/12/1311 ja MEMO/12/938) ning mille nõukogu võttis vastu 2013. aasta aprillis. Noortegarantii raames tuleb alla 25-aastastele noortele, kes ei suuda leida kvaliteetset töökohta, pakkuda hiljemalt nelja kuu möödudes koolist lahkumisest või töötuks jäämisest võimalust õpipoisiõppeks, praktikaks või haridustee jätkamiseks.

2. juulil alustab Leipzigis komisjoni eestvedamisel tegevust Euroopa Õpipoisiõppe Liit, mille eesmärk on ühendada sidusrühmad, kes esindavad riigiasutusi, ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid, kutsehariduse ning -koolituse valdkonna teadlasi ja praktikuid ning noori. Liit koondab olemasolevad meetmed ning edendab edukate õpipoisiõppekavade eeliseid ja võimalusi nende täiustamiseks.

29. mail komisjoni pool esitatud 2013. aasta riigipõhistes soovitustes (vt IP/13/463) soovitati 16 liikmesriigil keskenduda kutseharidusprogrammide reformile, pannes rohkem rõhku väljaõppele töökohal. Komisjon tegi ka ettepaneku, et seitse liikmesriiki (Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Prantsusmaa ja Sloveenia) peaksid rakendama täiendavaid meetmeid tööturu killustatuse vähendamiseks.

Välismaal töötada soovijate hulgas on rohkem lõunaeurooplasi

ELi-sisene liikuvus on viimastel aastatel teataval määral elavnenud, pärast selle vähenemist kriisi alguses. Suurima osa teise ELi liikmesriiki elama asujatest moodustavad endiselt Kesk- ja Ida-Euroopast pärit töötajad, kuid nende oskused on sageli alakasutatud: paljud neist on oma töö jaoks ülekvalifitseeritud. Lõunapoolsetest liikmesriikidest põhjapoolsematesse asuvate töötajate arv kasvab kiiremini, kuid madalamalt tasemelt. Nende inimeste osakaal, kellel on kindel kavatsus asuda järgneva 12 kuu jooksul elama teise riiki, on enam kui kahekordistunud 0,5%-lt 1,2%-le, st kahest viie miljonini, ning on suurim Kreekas. ELi kodanike väljarände määr on kasvamas, eelkõige Iirimaal, Kreekas ja Portugalis, jäädes samal ajal madalaks Hispaanias ja Itaalias. Üldiselt näib, et tööturg on kohanenud kriisitingimustele mitte niivõrd inimeste lahkumisega oma riigist, et otsida tööd teistes liikmesriikides, kui võõrtöötajate sisserändevoo vähenemise ja nende väljarändevoo suurenemise kaudu (inimesed lahkuvad vastuvõtvast riigist, et naasta oma kodumaale), eriti Hispaania puhul. Siiski võis täheldada kodanike suurt väljarännet noorte põlvkonna puhul aastatel 2007–2012, eelkõige Leedust ja Lätist, aga ka Bulgaariast, Poolast, Eestist ning Iirimaalt. Seevastu on noorte kodanike väljaränne Itaaliast, Hispaaniast ja Kreekast püsinud madalana.

Selleks et hõlbustada töötajate liikuvust liikmesriikide vahel, reformib komisjon kogu ELi hõlmavat tööotsingu võrgustikku EURES, et aidata inimestel, kes on valmis kolima teise riiki, leida sobivaid vabu töökohti ning aidata tööandjatel leida sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid (vt IP/12/1262, MEMO/12/896, MEMO/12/897). Samuti on komisjon teinud ettepaneku direktiivi kohta, mis peaks aitama inimestel hõlpsamini kasutada oma õigust vabalt liikuda (vt IP/13/372).

Kvaliteetne lastehoid toob lapsele pikaajalist kasu

Kvartaliülevaates analüüsitud teadusuuringute kohaselt toovad kvaliteetsed lastehoiuteenused lapsele pikaajalist kasu. Positiivne mõju on tugevaim kõige suuremat puudust kannatavatele laste puhul. Seega saab kvaliteetne lastehoid leevendada ebavõrdsust varases eluetapis. Majanduslikult vähekindlustatud lastel on aga piiratum juurdepääs lastehoiuteenustele. Kogu ELis on ainult 23%-l alla 3-aastastest lastest, kes elavad vaestes leibkondades, juurdepääs ametlikele lastehoiuteenustele, kui muudes leibkondades elavate laste puhul on vastav näitaja 41%. Samuti käib ainult 20% lastest, kelle emal on vaid madalama taseme haridus, lastehoiuasutustes, võrreldes 40%-ga nende laste puhul, kelle emad on kõrgelt haritud.

Investeerimist lastesse käsitlevas soovituses, mis võeti vastu 2013. aasta veebruaris osana sotsiaalsete investeeringute paketist (vt IP/13/125 ja MEMO/13/117), kutsutakse liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi selleks, et tagada kõigile peredele juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele väikelaste haridus- ja lastehoiuteenustele. See üleskutse kajastub ka 13 liikmesriigile esitatud 2013. aasta riigipõhistes soovitustes. Ametlikud lastehoiuteenused saavad aidata lapsevanematel tööturule siseneda ja sinna jääda üksnes juhul, kui need on taskukohased ning kvaliteetsed.

Lisateave

Tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade

2013. aasta riigipõhised soovitused

Noorte tööhõive

Sotsiaalsete investeeringute pakett

Tööhõive ja sotsiaalvaldkonna analüüsi veebileht

László Andori veebisait

László Andor Twitteris

Tasuta e-infoleht

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Cécile Dubois (+32 2 295 18 83)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website