Navigation path

Left navigation

Additional tools

Tööhõive ja sotsiaalareng – suurenev lõhe ning suurem pikaajalise tõrjutuse oht

European Commission - IP/13/5   08/01/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 8. jaanuar 2013

Tööhõive ja sotsiaalareng – suurenev lõhe ning suurem pikaajalise tõrjutuse oht

Pärast viis aastat kestnud majanduskriisi ja 2012. aasta uut majanduslangust on Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2012. aasta aruande kohaselt tööpuudus kerkinud peaaegu kahekümne aasta kõrgeimale tasemele, leibkondade sissetulekud on vähenenud ning eriti Lõuna- ja Ida-Euroopa liikmesriikides on suurenenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht. Kriisi mõju sotsiaalsele olukorrale on üha teravam, sest maksutulu vähenemise ja sotsiaaltoetuskulude suurenemisega seotud esialgsed kaitsemeetmed (nn automaatsed stabiliseerimismehhanismid) on nõrgenenud. Uuest tekkinud jaotusjoonest ühele poole jäävad need riigid, kes on justkui langenud allakäiguspiraali lõksu, kus tööpuudus kasvab kiiresti ja sissetulekud vähenevad ning teisele poole jäävad need riigid, kes on siiani näidanud head või vähemalt teatavat paindlikkust. Viimati osutatud riikidel on paremini toimiv tööjõuturg ja töökindlam sotsiaalsüsteem.

„2012. aasta oli Euroopa jaoks väga halb aasta – töötus suurenes ja sotsiaalne olukord halvenes,” sõnas Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor. „Siiski näitab meie analüüs, et asjakohased tööturu reformid ja muudatused sotsiaalhoolekandesüsteemides aitaksid suurendada liikmesriikide vastupanuvõimet majanduslangustele ja kiirendada kriisist väljumist. On ebatõenäoline, et Euroopa sotsiaalmajanduslik olukord 2013. aastal oluliselt paraneb, välja arvatud juhul, kui euroga seotud kriisi lahendamisel tehakse suuremaid ja usutavaid edusamme, kui leitakse vajalikud vahendid investeeringuteks, sealhulgas inimeste oskuste, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning finantsvahendeid kasutatakse majanduse tegeliku toimimise toetamiseks”.

Lõhe euroala riikide vahel suureneb

ELi keskmine töötuse määr tõusis ligikaudu 11 %ni. Aruanne kinnitab, et jõujooned on muutunud ning lõhe on märgatavam euroala põhja- ja lõunaosa vahel. Töötuse erinevus nende kahe ala vahel oli 2000. aastal 3,5 protsendipunkti, 2007. aastal erinevus vähenes, kuid suurenes seejärel 2011. aastal kiiresti 7,5 protsendipunktini. Väljaspool euroala on erinevus oluliselt väiksem, kuid suureneb sealgi. Murettekitav suundumus osutab tungivale vajadusele leida tõhusam makromajanduslik stabiliseerimismehhanism ning see küsimus tõstatati ka käimasoleval tõelise majandus- ja rahaliidu loomist käsitleval arutelul. Lisaks selgub analüüsist, et liikmesriikides, kus on ellu viidud olulisi reforme tööturu paindlikumaks muutmisel, on töötutel säilinud paremad võimalused leida tööd ka kriisiaastatel. Selliseid reforme soovitati komisjoni 2012. aasta aprillis avaldatud tööhõivepaketis, 2013. aastal avaldatud majanduskasvu aastaanalüüsis ning neid käsitletakse üksikasjalikult 2013. aasta Euroopa poolaasta jooksul ja riigipõhistes soovitustes.

Leibkondade sissetulekute vähenemine, pikaajalise tõrjutuse oht

Vaesusesse langemise ohud ja vaesusest pääsemise võimalused on liikmesriigiti väga erinevad. Teatavad elanikkonna rühmad on rohkem ohustatud. Noortel täiskasvanutel, töötutel naistel ja üksikemadel on suurem oht sattuda püsivasse vaesusesse. Kuna majanduses ei ole toimunud märkimisväärset taastumisperioodi, on leibkondade sissetulekud enamikus liikmesriikides sattunud surve alla ja suurenenud pikaajalise tõrjutuse oht. Võrreldes 2009. aastaga vähenes 2011. aastal leibkondade kasutada jääv tegelik brutotulu kahes kolmandikus ELi riikides, mille kohta andmed on olemas. Kõige suurem oli vähenemine Kreekas (17 %), Hispaanias (8 %), Küprosel (7 %) ning Eestis ja Iirimaal (5%). Selline areng on sügavas vastuolus olukorraga Põhjamaades, Saksamaal, Poolas ja Prantsusmaal, kus sotsiaalhoolekandesüsteemid ning paindlikumad tööturud on võimaldanud suurendada üldist sissetulekut ka kriisiajal. Siiski on jätkuv kriis suurendanud kõikjal pikaajalise tõrjutuse riske.

Et vältida kasvava vaesuse ja pikaajalise tõrjutuse muutumist püsivaks, tuleb luua poliitilised meetmed, mis võtavad arvesse iga riigi ja kõige enam ohustatud elanikkonna rühmade olukorda. 2013. aasta alguses esitab komisjon sotsiaalsete investeeringute paketi, mis sisaldab liikmesriikide jaoks suuniseid, kuidas viia ellu vajadustele vastavat, jätkusuutlikku ja tulemuslikku sotsiaalpoliitikat, et tugevdada inimkapitali ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tulla toime kasvava survega era- ja avaliku sektori vahendite suhtes ning leida osutatud probleemidele lahendus.

Sotsiaalhoolekande- ja maksusüsteemi korralduse oluline roll

Riikliku sotsiaalhoolekandesüsteemi tõhusus võitluses vaesusega sõltub nii süsteemi suurusest kui ka selle korraldusest – ühesuguse sotsiaalkulutuste mahuga liikmesriikides on vaesuse vähendamisel saavutatud tulemused väga erinevad. Tööhõivet võivad märgatavalt mõjutada maksusoodustused teatavatele valdkondadele, näiteks lastehoiuteenustele, mis on oluline tegur töötajate (eriti naiste) tööleasumise lihtsustamisel. Väga oluline roll on ka sotsiaalsüsteemi tulude poole ülesehitusel. Tööhõivet saab suurendada, kui järgida tööhõivepaketis ja 2012. aasta riigipõhistes soovitustes esitatud ettepanekut ning nihutada maksukoormust tööjõuga seotud maksudelt muudele allikatele, nagu CO2 heitkoguste, tarbimise või varaga seotud maksud. Tööjõu väiksema maksustamise tõttu saamata jäänud tulule alternatiivseid allikaid otsides tuleks maksukorralduse muutmisel maksude jaotumise osas olla ettevaatlik. Analüüsist selgus, et kuigi ühtse tööhõive- ja sotsiaalpoliitika seisukohast ei ole maksukoormuse nihutamiseks optimaalset lahendust, soodustab hoolekandesüsteemi sobiv korraldus teatavaid maksudega seotud muutusi.

Palk ei ole ainult kulutegur, vaid tagab ka inimestele sissetuleku, et osta kaupu ja teenuseid. Palgakärped võivad parandada konkurentsivõimet, kuid vähendavad ka omamaist nõudlust ettevõtete toodangule, mis võib põhjustada töökohtade kaotust. Töötajate osakaal majanduse kogutulus on Euroopas viimase kümne aasta jooksul vähenenud, samas kui lõhe kõrge ja madala sissetulekuga töökohtade vahel on kasvanud. Naiste ja meeste palgalõhe püsib (2010. aastal ELis keskmiselt 16,4 %) ning koos töötaja vanusega see enamasti suureneb. Aruandes esitatud miinimumpalga analüüs näitab, et riikides, kus miinimumpalk on suurem, ei ole madala kvalifikatsiooniga töötajad tööturult välja tõrjutud, vaid vastupidi, nende tööhõive määr on kõrgem. Miinimumpalga toel on võimalik vähendada ka soolist palgaerinevust. See on põhjus, miks 2012. aasta tööhõivepaketis rõhutati, et tööturu struktuurireformi eesmärk peaks olema tagada väärikas ja jätkusuutlik palk ning vältida madalapalgalisust, kehtestades muu hulgas asjakohane miinimumpalk.

Oskused

Inimesed vajavad töö tegemiseks õigeid oskusi. Aruandes esitatud analüüs näitab, et mõnes riigis, eelkõige Euroopa Liidu lõunapoolsematel aladel, on oskuste ja töökohtade vastavus halb ja/või halvenenud. See probleem on eriti akuutne nende noorte jaoks, kes ei tööta ega omanda ka haridust või kutset. Selliseid noori on palju ja nende arv üha kasvab. Noorte tööhõive paketis (vt IP/12/1311 ja MEMO/12/938) esitatud ettepanekute eesmärk on leida sellele probleemile lahendus, tagades, et kõik töötud noored saavad jätkata hariduse omandamist või osaleda koolitusel või kvaliteetsel ametipraktikal või õpipoisiõppes, et suurendada võimalusi töökoha leidmiseks.

Selleks et vähendada oskuste mittevastavust, peavad riigid tõhustama investeeringuid haridusse ja koolitusse, rahastama mõtestatumalt aktiivset tööturupoliitikat ning toetama kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade loomist sellistes sektorites nagu keskkonnahoidlik majandus ja tehnoloogia, info- ja sidetehnoloogia ning tervishoid. Hiljuti avaldatud ülevaates oskuste kohta Euroopa Liidus (vt IP/12/1329) on üksikasjalikud andmed valdkondade kohta, kus on vaja mitmesuguse kvalifikatsiooniga töötajaid. Kui selliseid töökohti ei ole omas riigis, on need sageli olemas muudes liikmesriikides, kuid töötajatel on nendest teada saamine keeruline. Komisjon võttis hiljuti vastu otsuse ajakohastada ja täiustada üle-euroopalist tööotsimisvõrgustikku EURES (vt IP/12/1262, MEMO/12/896, MEMO/12/897). EURESe reformi eesmärk on lihtsustada tööotsijate jaoks kontakti leidmist tööandjatega, kes otsivad konkreetsete oskustega töötajaid kõigist liikmesriikidest, keskenduda sektoritele ja kutsealadele, kus valitseb oskustööliste nappus, ning toetada noortele suunatud liikuvusskeeme.

Lisateave

MEMO/13/1

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=7315

Employment and Social Situation Yearly Review

Tööhõive ja sotsiaalvaldkonna analüüsi veebileht

László Andori veebisait: http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/andor/

László Andor Twitteris: http://twitter.com/#!/LaszloAndorEU

Tasuta e-kirjapõhine uudiskiri: http://ec.europa.eu/social/e-newsletter

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Nadège Defrère (+32 2 296 45 44)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website