Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 17. juuni 2013

Komisjoni aruandes soovitatakse rändemeetmete võtmisel mõelda tulevikule

Kuidas lähenevad EL ja selle liikmesriigid rändega seotud probleemidele ja võimalustele? Komisjoni täna avaldatud aruandes analüüsiti 2012. ja 2013. aasta esimese poole muutusi rände- ja varjupaigaküsimustes ning jõuti järeldusele, et ELis on vaja tegutseda järjekindlamalt.

See tähendab, et paremini on vaja juhtida seaduslikku sisserännet ja integratsioonipoliitikat ning modernsemalt ja tõhusamalt hallata rändevoogu välispiiridel. Selleks on vaja otsustavalt võidelda ka inimkaubandusega ja paremini reageerida ebaseaduslikule rändele, tagades samas rändajatele ja varjupaigaotsijatele põhiõigused.

Siseasjade volinik Cecilia Malmström sõnas: „Oleme loomas Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, millega tagatakse kõige haavatavamate inimeste kaitse ja mille abil väljendame oma solidaarsust nende inimestega solidaarsus. Paljud neist on kõrgelt kvalifitseeritud ja neile tuleb uues riigis anda võimalus rakendada kogu oma potentsiaali. Sama kehtib ka rändajate teiste rühmade kohta“. Ta lisas: „See, kuidas me tegeleme rändega, peab peegeldama ühiseid prioriteete ja tulevikuvajadusi. Et rändest oleks majanduse ja arengu seisukohast kasu, peavad poliitika ja otsused lähtuma tulevikuvajadustest.“

Ränne kui majanduskasvu tegur

Ei kulu palju aega, kuni Euroopas hakkab tunda andma elanike vananemine ja tööjõu vähenemine. Isegi täna on hoolimata töötuse kõrgest tasemest ELis ligikaudu kaks miljonit vaba töökohta nt tervishoiu- , IT-, inseneriteaduste, müügi- ja finantssektoris. Kuigi ränne ei ole ainus viis kutseoskuste vajaduste rahuldamiseks, on see kindlasti üheks ELi majanduskasvu strateegiat toetavaks ühiseks teguriks.

ELi rändealaste õigusaktidega püütakse ligi meelitada teatavaid rändajate kategooriaid. Nii muudetakse sinise kaardi direktiiviga kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud elanike jaoks lihtsamaks ELi sisenemine ja seal elamine (komisjon avaldab aruande direktiivi rakendamise kohta 2014. aasta keskel). Läbirääkimised ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja hooajatöötajate direktiivide üle 2012. aastal küll edenesid, kuid Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kokkuleppele jõudmiseks veel pingutama.

Komisjon loodab ka, et kiiresti menetletakse ettepanekut kehtestada selgemad ja ühtsemad eeskirjad seoses kolmandate riikide kodanikega, kes tulevad ELi õppima, tegema teadustööd või kes vahetavad elukohta muul põhjusel (IP/13/275 ja MEMO/13/281).

Eelkõige peavad liikmesriigid tagama, et integratsiooni soodustamiseks luuakse tõhusad meetmed. Rändajad peaksid saama kasutada oma täit potentsiaali keskkonnas, kus austatakse nende põhiõigusi ja kus nad saavad osa meie ühiskonna heaolust. Väga tähtis on, et liikmesriigid rakendaksid nõuetekohaselt ühtse loa direktiivi, millega antakse kolmandate riikide töötajatele võrdsed õigused.

Rahvusvahelise kaitsega seotud probleemide lahendamine

Kaitset paluvate inimeste vastuvõtmist käsitlevate uute eeskirjade ja standardite vastuvõtmisega on EL astunud pika sammu, et luua kaitse ja solidaarsuse ühine ala kõige haavatavamate rühmade jaoks. Nüüd on vaja palju pingutada, et õigusaktid saaksid rakendatud ja et ühine süsteem töötaks kõikjal ühtmoodi hästi.

2013. aastal kavatseb komisjon veelgi edendada praktilist koostööd, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kaudu, ning ELi-sisest solidaarsust (Kreekaga, Süüria põgenikega ja seoses ELis rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamisega).

Solidaarsus ei peaks lõppema ELi piiri ääres. 2012. aastal loodi Euroopa Pagulasfondi raames ELi ühine ümberasustamisprogramm. Liikmesriigid leppisid 2013. aastaks kokku konkreetsetes ühistes ümberasustamise prioriteetides. Selle kava alusel lubasid osalevad liikmesriigid 2013. aastal ümber asustada 3962 pagulast (2012. aastal 3083 pagulast). Liidu ümberasustamisprogrammi põhijooned 2014. aastast edasi lepitakse kokku läbirääkimiste käigus uue Varjupaiga- ja Rändefondi osana. Komisjoni loodab näha suuremat arvu uusi riiklikke ümberasustamiskavu ja olemasolevate kavade mahu kasvu.

2012. aastal tehti märgatavaid edusamme võitluses inimkaubandusega (IP/12/619 ja MEMO/12/455) ja ELi igal aastal saabuvate saatjata alaealiste kaitse tagamisel.

ELi poliitiline vastus rändesurvele

Selged seisukohad ebaseadusliku rändega võitlemiseks on seadusliku rände ja liikuvuse usaldusväärse poliitika eeltingimuseks.

2012. aasta lõpuks olid kõik tagasisaatmisdirektiiviga seotud liikmesriigid,1 välja arvatud Island, teatanud komisjonile direktiivi täielikust ülevõtmisest. ELis hakkavad peagi kehtima ühised tagasisaatmisstandardid, mille raames järgitakse täielikult inimeste põhiõigusi. 2013. aasta detsembris esitab komisjon teatise tagasisaatmisküsimuse kohta. Samuti on kavas tagada, et kõik liikmesriigid rakendavad tööandjatele kohaldatavate karistuste direktiivi nõuetekohaselt.

Komisjon töötab jätkuvalt selle kallal, et põhiõigused oleksid ELi piirihalduspoliitika kindel osa. Selles kontekstis võib Euroopa välispiiride valvamise süsteem (EUROSUR) olla elusid päästvaks vahendiks, lihtsustades väikeste laevade avastamist ja seiret. Komisjon kiirustab Euroopa Parlamenti ja nõukogu leppima kõnealuses ettepanekus ametlikult kokku, et EUROSUR saaks alustada tegevust 2013. aasta lõpus (IP/11/1528 ja MEMO/11/896).

Arukam viisa- ja piirikontroll majanduskasvu edendamiseks

Kolmandate riikide kodanike piiriületamise hõlbustamine ELi sisenemisel on veel üks viis, kuidas muuta EL atraktiivsemaks sihtkohaks.

Komisjon on esitanud ettepanekud, millega hõlbustada ja tugevdada ELi saabuvate välismaalaste kontrollimist piiril (e-piiride pakett – IP/13/162 ja MEMO/13/141). Samuti teeb komisjon ettepaneku, millega lihtsustatakse selliste seaduslike reisijate nagu ärimeeste, turistide, üliõpilaste ja noorte inimeste reisimist, et veelgi toetada majanduskasvu ja kultuurivahetust (IP/12/1177 ja MEMO/12/838).

Rahvusvahelise dialoogi tugevdamine rändeküsimustes

Pärast seda, kui 2011. aastal avaldati teatis „Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis“, oli 2012. aastal rahvusvahelisel tasandil märgata dialoogi intensiivistumist kahepoolsete lepingute sõlmimiseks (liikuvuspartnerluse leping allkirjastati Marokoga IP/13/513).

Komisjon võtab veel sellel aastal vastu aruande rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi rändepoliitika välismõõtmele. Peale selle esitas ta hiljuti oma arvamuse, kuidas ränne ja liikuvus võiksid aidata kaasa arengule ja kuidas tugevdada selles valdkonnas ülemaailmset koostööd (IP/13/450).

Taust

Aastaaruanded sisserände- ja varjupaigaküsimuste kohta koostatakse vastavalt Euroopa Ülemkogu poolt 2008. aasta Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti vastuvõtmisel esitatud taotlusele.

Neljandas aruandes käsitletakse peamisi 2012. aasta suundumusi seoses probleemide lahendamisega selles valdkonnas, samuti ELi rändeolukorra peamisi näitajaid. Komisjoni talituste töödokumendis, mis on aruandele lisatud, antakse põhjalik ülevaade nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil võetud meetmetest.

Mõned olulisemad näitajad (vt ka graafikud varjupaigataotluste ja sisserände kohta)

  • Eurostati andmetel oli 1. jaanuari 2012. aasta seisuga ELi kogurahvaarv 503,7 miljonit (kasv alates 2011. aastast 1,3 miljonit).

  • ELi tööealiste elanike (15–64 aastased) arv küündis 2012. aastal 335,4 miljonini ning prognoositakse, et see väheneb järgmise 50 aasta jooksul 2060. aastaks 290,6 miljonini.

  • Ülalpeetavate eakate osakaal jõudis 2012. aastal 26,8%ni ja 2060. aastaks prognoositakse selle järsku suurenemist kuni 52,6%ni.

  • ELis elab 20,7 miljonit kolmandate riikide kodanikku (4,1% ELi rahvastikust).

  • Kolmandate riikide kodanikele anti 2011. aastal 2,5 miljonit esmakordset elamisluba.

  • 2012. aastal suurenes varjupaigataotlejate koguarv võrreldes 2011. aastaga 9,7% ja ületas 330 000 piiri (kuid jäi alla 2001. aasta tippväärtusele 425 000).

Kasulikud lingid

Sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste neljas aastaaruanne

Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument

Cecilia Malmströmi veebisait

Volinik Malmström Twitteris

Siseasjade peadirektoraadi veebisait

Siseasjade peadirektoraat Twitteris

Euroopa rändevõrgustik: http://www.emn.europa.eu

Graafik asüülitaotluste kohta ELis

Graafik rände kohta

Kontaktisikud:

Michele Cercone (+32 2 298 09 63)

Tove Ernst (+32 2 298 67 64)

1 :

Kõik ELi liikmesriigid (välja arvatud Iirimaa ja Ühendkuningriik) ja Schengeniga assotsieerunud riigid.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site