Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liidu kultuuripärandi ja Europa Nostra auhinnad: 2013. aasta publiku lemmik ja Grand Prix’ võitjad on selgunud

European Commission - IP/13/542   16/06/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel/Ateena, 16. juuni 2013

Euroopa Liidu kultuuripärandi ja Europa Nostra auhinnad: 2013. aasta publiku lemmik ja Grand Prix’ võitjad on selgunud

Täna õhtul Ateenas peetaval tseremoonial autasustatakse 2013. aasta Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinna / Europa Nostra auhindade võitjaid. Kohal viibivad Kreeka president Karolos Papoulias, Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou ja Europa Nostra president, maailmakuulus tenor Plácido Domingo. Auhinnatseremoonia toimub Herodes Atticuse amfiteatris Akropolise jalamil 5000 inimese juuresolekul. Publiku lemmikuks osutunud ja peaauhinna võitjad teatatakse esimest korda.

Publiku lemmik, kes selgus veebihääletuse põhjal 30 laureaadi hulgast (vt IP/13/279), on 2013. aastal Propülaia keskhoone Ateenas. Kultuuripärandi säilitamise kategooria žürii kiitis võistlusele saadetud projekti kõrget kvaliteeti öeldes, et „tegemist on suurepärase näitega sellest, kuidas mitte üksnes ei päästetud Euroopa kultuuri tuntuimat monumenti, vaid tõsteti ka selle väärtust kogu ühiskonna jaoks”.

Kreeka jaoks on tänaõhtune auhinnatseremoonia kahekordselt tähtis, sest Akropolise monumentide säilitamise komitee on ekspertide žürii valitud seitsme Grand Prix’ võitja hulgas. Ülejäänud kuus võitjat on:

Auhinnatseremoonial ütles volinik Androulla Vassiliou: „Täna tunnustame suurepäraseid saavutusi kultuuripärandi säilitamise, teadustegevuse, eriteenete ning haridus- ja koolitusprojektide ja teadlikkuse tõstmise alal. Sel aastal oli valiku tegemine eriti keeruline. Võitnud projektide erakordne kvaliteet ja mitmekesisus rõhutavad erakordseid oskusi ja pühendumust, mis iseloomustavad Euroopa kultuuripärandi sektorit, mida me peame tulevastele põlvkondadele mõeldes toetama ja kaitsma. Kultuuripärand ei tähenda üksnes „mineviku ülistamist”. See kujutab endast tohutut varandust praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks, olles üks peamistest põhjustest, mis muudab Euroopa turistide jaoks maailma hinnatuimaks sihtkohaks, aidates nii kaasa majanduse edendamisele ning töökohtade loomisele nii linnades kui ka mujal.”

Europa Nostra president Plácido Domingo lisas: „Ateena, Euroopa demokraatia häll, on ideaalne koht mitte ainult selleks, et austada meie auhindade võitjaid, vaid see sobib ideaalselt ka kõigi kodanike ja ühiskondade jaoks, kes on pühendunud meie kultuuri- ja looduspärandi kaitsele. Euroopa kodanike aasta ning Europa Nostra 50. aastapäeva tähistamiseks ei ole sobivamat kohta kui Ateena. Täna naudime siin Herodes Atticuse amfiteatris ka tunnustatud kunstnike suurepärast esinemist, mida pakuvad rikka muusikalise ja kirjandusliku taustaga Kreeka artistid. Kogu õhtu siin Ateenas kujuneb Euroopa kultuuri ülistuseks.”

Taust

Euroopa kultuuripärandi / Europa Nostra auhindu on Europa Nostra ja Euroopa Komisjon andnud välja alates 2002. aastast. Auhinnatseremoonia viiakse läbi Kreeka presidendi Karolos Papouliase egiidi all, üritus organiseeriti koostöös Elliniki Etairiaga, mis on Europa Nostrat esindav organisatsioon Kreekas. Samaaegselt auhinnatseremooniaga toimub Europa Nostra 50. aastapäeva tähistav kongress.

ELi kultuuripärandi ja Europa Nostra auhindade 2013. aasta 30 võitjat valiti välja peaaegu 200 projekti hulgast, mis esitati 30 riigist. Kogu Euroopat esindav sõltumatutest ekspertidest koosnev spetsialistide žürii hindas valituks osutunud projekte neljas kategoorias: 1) kultuuripärandi säilitamine, 2) teadustegevus, 3) erilised teened ning 4) haridus- ja koolitusprojektid ning ja teadlikkuse suurendamine. Võitjatele antakse aumärgis või väike skulptuur. Lisaks saavad kõik seitse peaauhinna võitjat 10 000 euro suurune preemia.

Kultuuripärand annab olulise panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. See on kultuuri- ja loomesektori oluline osa, mis annab ELis tööd 8 miljonile inimesele ning mille osakaal Euroopa SKPs on kuni 4,5%. Riiklik ja erasektor kulutavad kultuuripärandi säilitamisele hinnanguliselt 5 miljardit eurot aastas. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud andmed näitavad, et 40% rahvusvahelisest turismist on seotud kultuuriga. Kultuuripärand on ka oluline säästva arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse allikas.

Auhindu toetatakse Euroopa Liidu programmist „Kultuur“, mille kaudu on kaasrahastatavatesse kultuuripärandiprojektidesse alates 2007. aastast investeeritud 30 miljonit eurot. Toetust antakse ka muudest ELi programmidest: ajavahemikus 2007–2013 on Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatud kultuurile 6 miljardit eurot. Sellest 3 miljardit eurot on läinud kultuuripärandi kaitsmiseks ja säilitamiseks, 2,2 miljardit kultuuritaristu arendamiseks ja 775 miljonit eurot kultuuriteenuste kaasrahastamiseks, nt kutsekoolituse ning kunsti- ja pärandialase hariduse valdkonnas. Lisaks on teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammide kaudu alates 1998. aastast eraldatud vahendeid 150 miljoni euro ulatuses.

Europa Nostra on üleeuroopaline vabaühendus, mis tegeleb kultuuripärandi säilitamisega. Organisatsioon esindab 250 vabaühendust ja mittetulundusühingut, mille liikmeskonda kuulub vähemalt viis miljonit inimest 50 Euroopa riigist. Lisaks toetavad seda rohkem kui 150 ametiasutust ja ettevõtet ning üle 1500 üksikliikme. Europa Nostra tohutu elukutseliste ja vabatahtlike töötajate võrk on pühendunud Euroopa kultuuripärandi kaitsele, et säilitada seda nii praeguste kui ka tulevaste põlvede jaoks.

2013. aastal Ateenas toimuv auhinnatseremoonia on osa Europa Nostra iga-aastasest Euroopa kultuuripärandi kongressist ja sellega tähistatakse seekord organisatsiooni 50. aastapäeva.

Järgmise aasta auhindadele kandideerimise tähtaeg on 9. september 2013. Järgmise aasta tseremoonia toimub Viinis 5. mail 2014.

Lisateave

Europa Nostra: fotod videod

Euroopa Komisjon: Kultuur

Androulla Vassiliou veebisait

MEMO/13/561 Korduma kippuvad küsimused

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Europa Nostra:

Elena Bianchi +31 703024058, Twitter: @europanostra

Giuseppe Simone +31 703024059

LISA

Žürii kommentaarid seitsme peapreemia võitnud projekti kohta

1. kategooria – säilitamine

Tallinna Lennusadam, EESTI

1912. aastal rajatud Tallinna lennusadam on üks Euroopa tähelepanuväärsemaid lennundusmälestisi. Selle angaare peetakse esimeseks suuremahuliseks raudbetoonkoorikehitiseks maailmas. Žürii tunnustas lootusetult halvas seisundis olnud ehitise eeskujulikku ja tehniliselt keerukat ennistamist. Restaureeritud angaarides asub nüüd meremuuseum, mis on alates avamisest 2012. aasta mais olnud Eesti enim külastatud muuseum, ning neil on keskne roll ka ümberkaudse, varem allakäinud linnajao elavdamises.

Medellíni Rooma-aegne teater, HISPAANIA

Medellíni varemetes seisnud ja osaliselt kultuurikihi alla mattunud Rooma-aegne teater muudeti oluliseks kultuurimälestiseks. Teater kaevati ulatuslikult välja ja konserveeriti ning avati turistidele. Väljakaevatud esemed pandi vaatamiseks välja kohalikes muuseumides. Žüriile avaldas muljet projekti põhjalikkus ja olulisus, mis näitab, et isegi Euroopa kaugemas nurgas saab avalikkuse ette tuua mõned Euroopa kultuuri aluselemendid, et rikastada nii kohalikku kui ka meie kõigi ühist pärandit.

Strawberry Hill, Twickenham, ÜHENDKUNINGRIIK

Eravillaks ehitatud hoone, Horace Walpole'i nn nukumaja, oli kasutuses elumajana kuni 1923. aastani, mil see müüdi õpetajaid koolitavale asutusele. Vaatamata sellele, et Strawberry Hillil on nn gootika renessansi hällina arhitektuuriajaloos keskne koht, oli see täiesti hooletusse jäetud, lagunemas ja remontimata. Žürii kiitis selle erakordselt mõjusa hoone ilusat taastamist ning väljendas imetlust kohalike vabatahtlike ja nende elukutseliste partnerite julgusele ja pühendumusele.

2. kategooria – teadustegevus

Wielemans-Ceuppensi pruulikoja ainulaadsete tootmisseadmete restaureerimine, Brüssel, BELGIA

Brüsseli piirkonda sümboliseeriv Wielemans-Ceuppensi pruulikoda on ainuke koht maailmas, kus pruulitakse õlut („gueuze”) endisaegsel meetodil. 1894. ja 1905. aastal ehitatud tootmisseadmed ei ole mujal Euroopas säilinud ja üks neist on maailmas ainulaadne. Žürii pidas uurimust, mille eesmärk oli hinnata tootmisseadmete ainulaadsust ja uurida, kas neid oleks võimalik pedagoogilistel eesmärkidel restaureerida, eriliselt huvitavaks. Uurimuse tulemuseks on kutsekvalifikatsiooni andev koolitusprogramm, mis on seotud selle Euroopa ajaloolise tootmiskoha taastamise kavaga.

3. kategooria – erilised teened

Ida-Saksa kunsti ja kultuuri edendamise ühing (VKF), Berliin, SAKSAMAA

VKFi asutasid 1992. aastal üliõpilased, et juhtida tähelepanu raudse eesriide taga hooletusse jäetud ajaloolisele arhitektuurile. Ühingu tegevus on laienenud, hõlmates nüüd ka Poola ja Rumeenia ohustatud kultuuripärandi säilitamiseks korraldatavaid õpikodasid. Kavas on jätkata tööd Kesk- ja Ida-Euroopas. Ühing on seni korraldanud ligikaudu 40 õpikoda. Iga kord sõidab 30–50 inimest üle kogu Saksamaa mõnda ajaloolisse paika ja töötab seal koos kohalike elanikega. Žüriile avaldas see noorte vabatahtlike järgimist vääriv algatus sügavat muljet.

Akropoli mälestiste säilitamise komitee (ESMA), Ateena, KREEKA

Akropoli mälestiste säilitamise komitee on 37 aasta jooksul hoolikalt kavandanud ja juhendanud Euroopa kultuuri ühe tuntuima paiga säilitamist. Komitee nõuannete tulemusi võib näha töö kvaliteedis, selle ennistavas laadis, sobivate uute materjalide ning ka traditsiooniliste marmoritahumise meetodite kasutamises, akadeemilises teadustöös ja tööde dokumenteerimises; kõik see vastab kõrgeimatele standarditele. Žürii hinnangul on tippspetsialistidest koosneva valdkondadevahelise komitee vabatahtlik töö väljapaistev näide erilistest teenetest mälestiste kaitsel.

4. kategooria – haridus- ja koolitusprojektid ning teadlikkuse suurendamine

Projekt „SOS Azulejo”, Loures, PORTUGAL

Portugali ajaloolised ja kunstiväärtuslikud kahhelkivid (azulejos) paistavad kultuuripärandi seas silma oma kujunduse ja värvisügavuse poolest. Ent viimase 20 aasta jooksul on need varguste ja puuduliku säilitamise tõttu palju kannatada saanud. Portugali kohtupolitsei muuseum algatas 2007. aastal koostöös mitme organisatsiooniga projekti „SOS Azulejo”. Sellest ajast alates on registreeritud kahhelkivivargused vähenenud 80%. Žürii rõhutas, et asjaolu, et nii palju on ära tehtud ilma täiendavate eelarvevahenditeta, on märk asjaosaliste loovusest, kirest ja pühendumusest.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website