Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 12. juuni 2013

ELi tulemusteabel: digitaalarengu iga-aastane paremusjärjestus

Eurooplastel on juurdepääs digitaalsetele põhivõrkudele ja -teenustele, kuid probleemide tõttu Euroopa telekommunikatsioonisektoris ja digitaalsel turul ei saa nad ära kasutada digitaalrevolutsiooni peamisi praegusi ja tulevasi hüvesid .Nii selgub komisjoni iga-aastasest digitaalarengu tegevuskava tulemustabelist. Komisjon võtab käesoleval aastal vastu konkreetseid meetmeid käsitlevad ettepanekud, et vastata Euroopa Ülemkogu palvele luua ühtne telekommunikatsiooniturg eesmärgiga lahendada praeguse seisuga kinnitust leidnud probleemid.

Neelie Kroes märkis: „Olen rahul sellega, et lihtne internetiühendus on nüüd kättesaadav praktiliselt kõikjal ELis, kuid me ei saa peatuda eilses. Andmed näitavad, et suurim probleem sel aastal on vähesed investeeringud ülikiiretesse võrkudesse ning jätkuvalt ka ühtse telekommunikatsioonituru puudumine. Probleem on selge, nagu saab olema ka meie lahendus sellele – ühtse telekommunikatsioonituru paketi näol.”

Euroopa Komisjoni digitaalarengu tegevuskava tulemustabeli põhipunktid on järgmised:

Internetialased edusammud:

  1. Lihtsamad lairibateenused on nüüd kättesaadavad praktiliselt kõikjal Euroopas − satelliitteenused on paranenud, mis aitab hõlmata 4,5% elanikkonnast, kes ei ela lairibapüsiühendusega kaetud piirkonnas. Komisjon keskendub nüüd satelliitide tõhusamale kasutamisele juhtudel, mil see aitaks lahendada internetiühenduse hõlmatusega seotud probleeme.

  2. Umbes poolel elanikkonnast on võimalik kasutada kiiret lairibaühendust − 54% ELi kodanikest saavad kasutada lairibaühendust, mis on kiirem kui 30 Mbit/s.

  3. Internetiühendus muutub üha mobiilsemaks − 36% ELi kodanikest kasutavad internetti sülearvuti või muu mobiilseadme kaudu (interneti kasutamine mobiiltelefoni vahendusel on suurenenud 7%-lt 2008. aastal 27%-ni 2012. aastal). Neljanda põlvkonna mobiiltehnoloogia (LTE) leviala kolmekordistus ühe aastaga 26%ni.

Probleemsed valdkonnad

  1. Vaid 2% majapidamistest kasutab ülikiiret lairibaühendust (üle 100Mbit/s), mis jääb väga kaugele strateegia „Euroopa 2020” eesmärgist (50%).

  2. 50% ELi kodanikest puuduvad arvuti kasutamise oskused või need on väga vähesed − samuti ei ole IKT kasutajaoskuste tase viimase aasta jooksul paranenud. 40%-l IT-spetsialiste värbavatest või värvata püüdvatest ettevõtetest on kohtade täitmisega raskusi ning IKT-spetsialistide tööpakkumiste arv kasvab 2015. aastaks hinnanguliselt 900 000-ni. Hiljuti loodud suur koalitsioon digitaaltöökohtade edendamiseks hakkab töötama välja meetmeid selle probleemi lahendamiseks.

Muud järeldused

  1. Üha enam inimesi on proovinud internetti kasutada − nende ELi kodanike arv, kes ei ole kunagi internetti kasutanud on pidevalt kahanemas (vähenenud 2% võrra ning moodustab nüüdseks 22% elanikkonnast). Vaatamata sellele ei ole umbes 100 miljonit ELi kodanikku internetti kunagi kasutanud, tuues peamiste takistustena esile interneti kalliduse, huvipuuduse või oskuste puudumise.

  2. 70% elanikkonnast kasutab nüüd internetti korrapäraselt vähemalt korra nädalas, mis on võrreldes eelmise aastaga (67%) rohkem; 54% ebasoodsas olukorras olevatest inimestest kasutab internetti korrapäraselt (eelmisel aastal 51%).

  3. Rändlustasud on 2012. aastal vähenenud peaaegu 5 eurosendi võrra, peamiselt pärast 1. juulil 2012 jõustunud rändlusteenuse määrust.

  4. E-kaubandus kasvab pidevalt, kuid mitte piiriüleselt − 45% inimestest kasutab internetti kaupade ja teenuste ostmiseks (võrreldes eelmise aasta tasemega (43%) on toimunud tagasihoidlik tõus); vaid väga vähesed teevad piiriüleseid oste.

  5. Enamik ettevõtjaid ja ka kodanikke kasutab nüüd e-valitsuse teenuseid − 87% ettevõtjatest kasutab seda ning e-valitsuse teenuseid kasutavate kodanike arv on samuti suurenenud viimase aasta jooksul 44%-ni (mõlemal juhul on toimunud 3% tõus).

  6. Teadusuuringutele tehtavad kulutused suurenesid veidi, vaatamata eelarvepiirangutele. Riiklikud kulutused IKT valdkonna teadus- ja arendustegevusele suurenesid 1,8% ehk 122 miljoni euro võrra − 6,9 miljardini; samuti suurenesid erainvesteeringud IKT valdkonna teadus- ja arendustegevusse, kuid 2,7% suurenemine ei olnud piisav eelmise aasta languse korvamiseks.

Taust

Euroopa Komisjoni eesmärk on luua selline regulatiivne ja ärikliima, mis soodustaks konkurentsi ja investeerimist Euroopa digitaaltehnoloogia turgudesse.

Digitaalarengu tegevuskava 2013. aasta tulemustabeliga hinnatakse ELi ja liikmesriikide edusamme asjaomase eesmärgi saavutamisel; selle mõõtmiseks võrreldakse ELi tasandi 78 meetme ja liikmesriigi tasandi 23 meetme rakendamist. Aruanne põhineb 2012. aasta andmetel.

Ajavahemikus 2012−2013 esitati mitu olulist ettepanekut digitaalarengu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas:

  1. 19. detsembril 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu läbivaadatud suunised ELi riigiabieeskirjade kohaldamise kohta lairibasektoris, mis hõlmavad eelkõige vaba juurdepääsuga seotud kohustuste tõhustamist ning täiustatud läbipaistvuseeskirju.

  2. 7. veebruaril 2013 võttis komisjon vastu küberjulgeoleku strateegia „Avatud, ohutu ja turvaline küberruum”, milles on esitatud ELi terviklik visioon selle kohta, kuidas kõige paremini ära hoida küberhäireid ja -rünnakuid ning nendele reageerida.

  3. Samaaegselt võttis komisjon vastu ka ettepaneku võrgu- ja infoturbe direktiivi kohta, mis on üldstrateegia oluline osa. Selles seatakse kõigile liikmesriikidele, peamistele internetiteenuste pakkujatele ja kriitilise infrastruktuuri operaatoritele kohustus tagada turvaline ja usaldusväärne digikeskkond kõikjal ELis.

  4. 4. märtsil 2013 lõi komisjon suure koalitsiooni digitaaltöökohtade edendamiseks. See on mitmeid sidusrühmi ühendav partnerlus, mille eesmärk on lahendada probleem: suur arv IKT-spetsialistide täitmata töökohti.

  5. 26. märtsil 2013 võttis komisjon vastu ettepaneku kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmeid käsitleva määruse kohta. Praegu moodustavad kuni 80% lairibavõrkude rajamise kuludest ehitustööd. Hoides ära tarbetu kaevamise, saaks komisjoni ettepaneku kohaselt hoida kokku 40–60 miljardit eurot ning kuni 30% internetiühenduse loomiseks tehtavatest kogukuludest.

Komisjon on seni viinud lõpule 55 digitaalarengu tegevuskava meedet, samal ajal kui 10 meedet on hilinenud või on oht, et need hilinevad. Ülejäänud 36 meedet, mis on kas komisjoni või liikmesriikide pädevuses, on neile seatud tähtaegade graafikus.

Kasulikud lingid

Digitaalarengu tegevuskava tulemustabel

Riikide profiilid tulemustabelis: ülevaade lairibaühendusest, netikasutusest, e-valitsusest, telekomide reguleerimisest ja teadustrendidest ELi igas liikmesriigis

Digitaaltöökohti edendav suur koalitsioon

Digitaalarengu tegevuskava

Neelie Kroes

Neelie Kroes Twitteris

Kontaktisikud :

Ryan Heath (+32 2 296 17 16), Twitter: @RyanHeathEU

Linda Cain (+32 2 299 90 19)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site