Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Strasbourg, 11. juuni 2013

Komisjon soovitab liikmesriikidele luua kollektiivse õiguskaitse mehhanismid, et tagada õiguskaitse tõhus kättesaadavus

Euroopa Komisjon esitas täna liikmesriikidele hulga ühiseid, mittesiduvaid põhimõtteid kollektiivse õiguskaitse valdkonnas, selleks et kodanikud ja äriühingud saaksid kaitsta oma ELi õigusest tulenevaid õigusi, juhul kui neid on rikutud. Soovituse eesmärk on tagada Euroopa Liidus ühtne valdkonnaülene lähenemisviis kollektiivsele õiguskaitsele, ilma et sellega ühtlustataks liikmesriikide süsteeme. Kollektiivse õiguskaitse mehhanismid peaksid olema liikmesriikides kättesaadavad erinevates valdkondades, kus kodanikel ja äriühingutel on ELi õigusest tulenevad õigused, eelkõige tarbijakaitse, konkurentsi, keskkonnakaitse ja finantsteenuste valdkonnas. Komisjon tahab liikmesriikidele kollektiivse õiguskaitse mehhanismide kehtestamist soovitades suurendada õiguskaitse kättesaadavust, tagades samal ajal, et kohtuvaidluste kuritarvitamise ärahoidmiseks on kehtestatud vajalikud kaitsemeetmed menetlusõiguses. Soovitus täiendab ettepanekut võtta vastu direktiiv konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohta, mis aitab konkurentsieeskirjade rikkumise all kannatanud isikutel saada hüvitist liikmesriikide kohtutes (vt IP/13/525, MEMO/13/531). Kuigi soovitusega kutsutakse liikmesriike kehtestama kollektiivse õiguskaitse mehhanismi, jätab direktiiv selle nende endi otsustada, kas luua kollektiivse õiguskaitse võimalused seoses konkurentsiõiguses eraisikute õiguste kaitsmisega kohtus eraisikute poolt.

„Kollektiivse õiguskaitse vallas on liikmesriikide õigustraditsioonid väga erinevad ja komisjon peab neist lugu. Meie algatuse eesmärk on saavutada Euroopa Liidu õiguse ühtsem kohaldamine,” sõnas komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. "Käesoleva soovituse puhul on tegemist tasakaalustatud lähenemisviisiga, et muuta õiguskaitse kodanikele kättesaadavamaks, vältides samal ajal USAs levinud kollektiivhagide praktikat ning asjatute nõuete esitamise ja kohtuvaidluste kuritarvitamise ohtu.”

Konkurentsipoliitika eest vastutav komisjoni asepresident Joaquín Almunia ütles: „Kui kodanikud ja ettevõtjad, eriti VKEd langevad konkurentsieeskirjade rikkumise ohvriks, on neil sageli raskusi kahju hüvitamise taotlemisel. Selleks et neist raskustest üle saada, oleme teinud ettepaneku võtta vastu direktiiv konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohta. Kuna kahju võivad olla kannatanud paljud osapooled, tuleks samuti kehtestada kollektiivhagide süsteem. Komisjoni soovitus on seega mõeldud kasuliku lisameetmena, millega saadetakse liikmesriikidele selge sõnum.”

Tarbijaküsimuste volinik Borg lisas: „Täna astume olulise sammu ELi kollektiivse õiguskaitse raamistiku loomise suunas. Me pöördume kõikide ELi liikmesriikide poole, et nad annaksid tarbijate käsutusse vahendid, millega kaitsta oma õigusi ja saada hüvitist ELi õiguse rikkumistest tekkinud kahju eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et kollektiivsed õiguskaitsemenetlused oleksid ausad, õiglased, toimuksid mõistliku aja jooksul ja ei oleks takistavalt kallid.”

Komisjoni soovituse peamised põhimõtted

Komisjon pöördub soovitusega kõikide liikmesriikide poole, et nad kehtestaksid riiklikud kollektiivse õiguskaitse süsteemid, ja sätestab mitmed Euroopa ühised põhimõtted, millest tuleks nende puhul kinni pidada:

  • Liikmesriikidel peaks olema kollektiivse õiguskaitse süsteem, mis võimaldaks füüsilistel ja juriidilistel isikutel taotleda kohtult nende ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise keelamist ja nende õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui ühe ja sama ebaseadusliku tegevusega on tekitatud kahju paljudele isikutele.

  • Liikmesriigid peaksid tagama, et kollektiivsed õiguskaitsemenetlused oleksid ausad, õiglased, toimuksid mõistliku aja jooksul ja ei oleks takistavalt kallid.

  • Kollektiivse õiguskaitse süsteemide aluseks peaks üldjuhul olema osalemisvõimaluse põhimõte, mille puhul moodustatakse hagejate rühmad liikmete sõnaselge nõusoleku alusel. Õigusakti või kohtumäärusega sellest põhimõttest tehtud erandeid tuleks tõrgeteta õigusemõistmise huvides nõuetekohaselt põhjendada. Samal ajal tuuakse soovituses esile vajadus teavitada võimalikke hagejaid, kes sooviksid kollektiivhagiga ühineda.

  • Komisjon soovitab kasutada olulisi menetluslikke kaitsemeetmeid, et vältida stiimulite tekkimist kollektiivse õiguskaitse süsteemide kuritarvitamiseks. Liikmesriigid ei tohiks näiteks lubada vaidluse tulemusest sõltuvat tasustamist, sest sellega luuakse rikkumiste oht. Lisaks peavad hagejaid esindavad organisatsioonid olema olemuselt mittetulunduslikud, et tagada nende juhindumine massikahju kannatanud isikute huvidest. Veel üks võimalus kohtumenetluste kuritarvitamise ärahoidmiseks on karistuslike kahjuhüvitiste keeld, kuna karistuslike kahjuhüvitiste puhul muutuvad kaalulolevad majanduslikud huvid enamasti suuremaks. Selle asemel tuleks isikutele kahju täielikult hüvitada, niipea kui kohus on neile hagejana õiguse andnud.

  • Kollektiivsetes kohtuvaidlustes peaks keskne roll olema kohtunikul, kes peaks tagama asja tõhusa menetlemise ja jälgima, et pooled ei üritaks kohtumenetlust kuritarvitada. Komisjon ei ole välistanud, et Euroopas võivad kollektiivhagisid rahastada kolmandad osapooled. Selleks, et vältida huvide konflikte, on komisjon kolmanda osapoole rahastamise kohta välja toonud teatavad tingimused, mis on eelkõige seotud läbipaistvusega.

  • Soovitatakse ka vaidluste kohtuvälist lahendamist, mille puhul tuleb osapooltele seda võimalust pakkuda konsensuse alusel.

Edasised sammud: Soovituse järgi tuleb liikmesriikidel võtta asjakohased meetmed hiljemalt kahe aasta jooksul. Hiljemalt kaks aastat pärast soovituse rakendamist hindab komisjon liikmesriikide poolt korra aastas esitatud aruannete põhjal hetkeolukorda, et otsustada, kas soovituses käsitletud valdkonnaülese lähenemisviisi tugevdamiseks on tarvis edasisi meetmeid.

Taust

Mis on kollektiivne õiguskaitse ja miks on seda vaja?

Kollektiivne õiguskaitse on selline kohtumenetlus, mis võimaldab menetlusökonoomia ja/või kohtuotsuse tõhusa täitmise huvides siduda üksikud (sama juhtumiga seotud) nõuded üheks kohtuhagiks. See on lai mõiste, mis hõlmab ebaseadusliku tegevuse kohtulikku keelamist ja kahju hüvitamise taotlemist. Seda tuleb selgelt eristada nn "klassihagidest", mis on levinud USA õigussüsteemis. Euroopas on kollektiivsed õiguskaitsemenetlused mõnes liikmesriigis kasutusele võetud, kuid need on riigiti väga erinevad.

Komisjon kui avaliku sektori asutus ja ELi aluslepingute täitmise valvaja jälgib ELi õigusnormide täitmist. Samal ajal saavad üksikisikud, ettevõtjad ja organisatsioonid, kes esindavad erinevate ühiskonnarühmade huve, kaitsta oma ELi õigusest tulenevaid õigusi liikmesriikide kohtutes. Mõnikord võib ELi õiguse rikkumine kaasa tuua mitu eraldi hagi. Sel juhul täiendaks kollektiivne õiguskaitse õigusnormide täitmise tagamist avalik-õiguslike meetmete kaudu. Kehtiv ELi õigus näeb juba ette võimaluse esitada kollektiivhagisid tegevuse kohtulikuks keelamiseks tarbijaõiguse valdkonnas, kuid finantsturgude, konkurentsi, keskkonnakaitse ja muudes õigusvaldkondades on liikmesriikide õigussüsteemid vägagi erinevad. Kui kahju hüvitamist taotlevad sama asja puhul mitu tarbijat või ettevõtjat, on liikmesriigiti olukord veelgi kirevam. Soovitust ette valmistades viis komisjon 2011. aastal läbi laiaulatusliku avaliku konsultatsiooni, et hinnata kas ja milliste tingimuste alusel saaks Euroopa lähenemisviis kollektiivsele õiguskaitsele luua Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele lisaväärtust (IP/11/132). Arvesse võeti ka Euroopa Parlamendi resolutsiooni „Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele”, milles Euroopa Parlament kutsus üles looma kollektiivse õiguskaitse valdkonnaülest raamistikku.

Komisjoni tegevus kollektiivse õiguskaitse valdkonnas

Komisjon on mitu aastat teinud tööd selle nimel, et töötada tarbija- ja konkurentsiõiguse valdkonnas välja kollektiivse õiguskaitse Euroopa normid. Komisjon võttis 2005. aastal vastu Rohelise Raamatu ja 2008. aastal Valge Raamatu konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohta. Mõlemad dokumendid sisaldavad kollektiivsele õiguskaitsele pühendatud peatükki. 2011. aastal viis komisjon läbi avaliku konsultatsiooni, kus ligikaudu 300 organisatsiooni ja eksperti ning 10 000 kodanikku avaldasid arvamust kollektiivse õiguskaitse Euroopa raamistiku kohta. Avalik konsultatsioon näitas, et huvirühmade seisukohad lähevad lahku ja tarvis on tasakaalustatud lahendusi.

Lisateave

Soovitus:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/civil/news/130611_en.htm

MEMO/13/530

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

Tervise- ja tarbijaküsimuste voliniku Tonio Borgi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/borg/

Komisjoni asepresidendi ja konkurentsivoliniku Joaquín Almunia veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/almunia/

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website