Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon seab sihiks kõrvaldada ummikud Euroopa õhuruumis

Commission Européenne - IP/13/523   11/06/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 11. juuni 2013

Euroopa Komisjon seab sihiks kõrvaldada ummikud Euroopa õhuruumis

Euroopa Komisjon kuulutas täna välja meetmed, et kiiremini reformida Euroopa lennuliikluse korraldamist. Kuna lendude arv suureneb prognoosi kohaselt järgmise 10–20 aasta jooksul 50 %, püüab komisjon suurendada läbilaskevõimet. Euroopa õhuruumi killustatuse tõttu kannavad lennuettevõtjad ja kliendid igal aastal ligi viis miljardit eurot lisakulusid. Killustatuse tõttu on lend ka keskmiselt 42 kilomeetrit pikem, mis tähendab, et õhusõidukid põletavad rohkem kütust, eraldavad rohkem heitkoguseid, maksavad suuremaid kasutustasusid ning lennud hilinevad sagedamini. Ameerika Ühendriigid kasutavad sama suurt ja veelgi tihedama liiklusega õhuruumi, kuid nende kulud on poole väiksemad.

ELi transpordivolinik Siim Kallas märkis selle kohta järgmist: Meie lennuettevõtjad ja reisijad on juba üle kümne aasta pidanud Euroopas reisides kannatama teenuste kvaliteedi halvenemise ja lendude hilinemise tõttu. Me ei saa sellist olukorda endale enam lubada. Nüüd üritame me süsteemi tugevdada ja seda ka majanduslikult raskel ajal reformida. Me peame suurendama Euroopa lennundussektori konkurentsivõimet ja looma seal rohkem töökohti.”

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada nelja määrust, mis on aluseks Euroopa ühtse taeva algatusele, ning muuta Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) eeskirju. Ettepanekud sisaldavad üldjoontes järgmist:

Suurem ohutus ja järelevalve

Endiselt esmatähtis küsimus on lennuohutus. Euroopa Lennundusohutusameti auditid on paljastanud suured puudused liikmesriikide lennujuhtimisorganisatsioonide järelevalves. Komisjon teeb ettepaneku muuta riiklikud järelevalveasutused korraldus- ja eelarveküsimustes täiesti sõltumatuks nende järelevalve all olevatest lennujuhtimisorganisatsioonidest ning sealjuures tagada piisavad rahalised vahendid ülesannete täitmiseks. Sedasi tõhustatakse järelevalvet ja suurendatakse lennuohutust. Paljud järelevalveasutused kannatavad hetkel alarahastuse käes ja sõltuvad majanduslikult ettevõtjatest, kelle üle nad peaksid järelvalvet teostama.

Tulevikus on lennuettevõtjate uus ülesanne kiita heaks lennujuhtimisorganisatsioonide investeerimiskavasid, et paremini rahuldada klientide vajadusi.

Lennuliikluse parem korraldamine

Euroopa lennuliikluse korraldamise reform on ajendatud neljast peamisest tulemuseesmärgist: ohutus, kulutõhusus, läbilaskevõime ja keskkond. Seatud eesmärgid on otseselt seotud reformikavaga, kuna nendega nõutakse muudatusi lennujuhtimisorganisatsioonide töös ja paremate teenuste osutamist madalamate hindadega.

Viimastel aastatel on tulemuseesmärkide mittesaavutamise põhjuseks olnud üldine ambitsioonipuudus. Seda seetõttu, et praegu kehtiva süsteemi alusel on liikmesriikidel lõplik sõnaõigus sihtide seadmise ning nende mittesaavutamise korral parandusmeetmete võtmise osas.

Eesmärkide püstitamise sõltumatumaks, läbipaistvamaks ja paremini jõustatavaks muutmise kaudu tugevdatakse komisjoni ettepanekuga tulemuslikkuse kava. See omakorda tugevdab komisjoni positsiooni julgete sihtide seadmisel. Samas suurendab see tulemuslikkuse hindamise asutuse, st peamise tehnilise nõustaja sõltumatust ja võimaldab eesmärkide mittetäitmise korral kohaldada sanktsioone.

Uued tugiteenuste osutamise võimalused

Komisjon teeb ettepaneku anda ettevõtjatele uusi ärivõimalusi, et nad saaksid osutada tugiteenuseid lennujuhtimisorganisatsioonidele. Tugiteenused, nt meteoroloogia-, lennundusteabe-, side-, navigatsiooni- või järelvalveteenused, tuleb üksteisest eraldada, et neile saaks tavapäraste hanke-eeskirjade kohaselt välja kuulutada avaliku ning läbipaistva võistupakkumise. Põhilised lennujuhtimisteenused on tavapäraselt monopolid, mille suhtes uued eeskirjad ei kehti.

Tugiteenused on praegu lennuliikluse korraldamise suurim kuluartikkel. Neid saab ilma kulude ja tulude korraliku hindamiseta hankida monopoolsetelt teenusepakkujatelt. Konservatiivsete hinnangute kohaselt on tavapäraste riigihanke-eeskirjade kehtestamise abil võimalik selles valdkonnas vähendada kulusid ligikaudu 20 %.

Partnerlusvõimalused

Selleks et tõhustada lennuliiklust ning vähendada selle kulusid ja keskkonnasaastet, plaanitakse praegune 27 riigiks killustunud õhuruum asendada suuremate ning piirkondlike funktsionaalsete õhuruumiosadega. Vaatamata sellele, et liikmesriigid pidid looma funktsionaalsed õhuruumiosad 2012. aasta detsembriks, ei toimi ükski üheksast loodud õhuruumiosast veel täielikult. Sellega seoses uurib komisjon liikmesriikide suhtes algatatud rikkumismenetluste käigus eelkõige neid juhtumeid, kus reformimisel ei ole järgnevate kuude jooksul loota edusamme.

Samas tuleb tunnistada, et funktsionaalsete õhuruumiosade struktuur on seni olnud üsna jäik. Komisjon teeb seega ettepaneku tagada õhuruumiosades erinevate teenusepakkujate vahel paindlikum koostöö, nt võimaldada neil luua partnerlussuhteid ja teha parema tulemuse nimel koostööd suurema hulga partneritega.

Selleks et teenuseid veelgi tsentraliseeritumalt osutada, tuleb tugevdada võrgu haldaja, st Eurocontroli seisundit. See aga tähendab eelkõige seda, et marsruute on võimalik lühendada ning tänu sellele vähendada kütusekulu ja õhusaastet.

Mis saab edasi?

Enne kui komisjoni ettepanekuid kohaldada saab, peavad liikmesriigid ja parlament need heaks kiitma.

Ühtset Euroopa taevast käsitlevad olulised faktid ja arvud

Euroopa õhuruum ja lennujaamad on ülekoormatud. Euroopa enam kui 440 lennujaama läbib aastas umbes 800 miljonit reisijat. Iga päev tehakse umbes 27 000 kontrollitavat lendu, mis teeb igal aastal Euroopa õhuruumis kokku üheksa miljonit lendu. 80% neist lendudest teenindatakse ELis.

Euroopa lennundussektor saab praeguses olukorras hakkama, kuid normaalsetes majandustingimustes peaks lennuliiklus eeldatavasti suurenema 3% aastas. Prognoosi kohaselt kasvab järgmise 10–20 aasta jooksul lendude arv kuni 50 %.

Kui me midagi ette ei võta, ootab meid kaos. Euroopa mitte ainult ei maga maha suurt hulka uusi sihtkohti, vaid probleemiks on ka hilinenud lennud ja enneolematult suur hulk tühistatud lende. Tänase majanduskasvutempo juures suurenevad ummikutega kaasnevad kulud 2050. aastaks umbes 50%.

Põhiprobleemiks on lennuliikluse korraldamise süsteemide killustatus ja ebatõhusus.

ELi õhuruum on killustatud 27 riigi lennujuhtimissüsteemiks, kus osutavad teenuseid umbes 60 lennuliikluskeskust, õhuruum aga on jagatud rohkemaks kui 650 sektoriks. Selle põhjuseks on asjaolu, et praegune õhuruumistruktuur lähtub riigipiiridest, mistõttu on sageli võimatu kasutada otsemarsruute. Õhuruumi killustatuse tõttu lendavad Euroopa lennukid keskmiselt 42 km rohkem, kui vaja oleks, mistõttu pikeneb lennuaeg, lennud võivad hilineda ning kütusekulu ja CO2 heitkogused on suuremad.

Praegu kasutusel olev lennuliikluse korraldamise tehnika pärineb 1950. aastatest ning on seega ajast ja arust.

Euroopa õhuruumi killustatusega kaasneb aastas ligi viis miljardit eurot lisakulusid, mille ettevõtjad ja reisijad kinni maksavad. Lennujuhtimine moodustab praegu 6–12% piletihinnast.

USAs on lennuliiklus korraldatud kaks korda tõhusamalt kui ELis. Seal juhitakse kolm korda väiksemast arvust lennuliikluskeskustest kaks korda rohkem lende samasuguste kuludega kui ELis.

Selliste probleemide lahendamiseks tehtigi 1990. aastate lõpus ettepanek luua ühtne Euroopa taevas, mis aitaks vältida riigipiire õhus ja luua ühtne Euroopa õhuruum, tänu millele:

suureneb ohutus kümme korda;

suureneb õhuruumi läbilaskevõime kolm korda;

vähenevad lennuliikluse korraldamise kulud 50%;

väheneb lennundussektori keskkonnamõju 10%.

Lisateave:

MEMO/13/525 and http://ec.europa.eu/transport/air/index_en.htm

Kontaktisikud:

Helen Kearns (+32 2 298 76 38)

Dale Kidd (+32 2 295 74 61)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site