Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Davos, 25. jaanuar 2013

Regulatiivne sekkumine aitab suurendada naiste osakaalu Euroopa äriühingute juhtorganites

Komisjon avaldas täna vaheandmed naiste osakaalu kohta börsil noteeritud äriühingute juhtorganites. Esitatud arvud näitavad, et naiste osalus juhtorganites on suurenenud: 2012. aasta jaanuaris oli vastav näitaja 13,7%, nüüd aga 15,8%. Tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on naisi keskmiselt 17% (2012. aasta jaanuaris 15%) ja tegevjuhtkonna liikmete hulgas 10% (2012. aasta jaanuaris 8,9%). Naiste osakaal äriühingute juhtorganites suurenes kõikjal Euroopa Liidus, välja arvatud kolm liikmesriiki – Bulgaaria, Poola ja Iirimaa.

Võrreldes 2011. oktoobriga tähendab see 2,2 protsendipunktilist kasvu, mis on võrdlusaastate lõikes seni suurim aastane kasvutegur. Kõnealune suundumus tekkis tänu sellele, et Euroopa Komisjon võttis 14. novembril 2012 vastu ettepaneku (IP/12/1205 ja MEMO/12/860) kehtestada eesmärk, et äriühingute juhtorganites oleks alaesindatud soost liikmete osakaal 40%, kusjuures liikmeks valimine peaks põhinema kandidaadi ametialastel saavutustel. Oma osa on kindlasti olnud ka ELi tasandil peetud kõrgetasemelistel aruteludel, kus on osutatud vajadusele reguleerida naiste osakaalu äriühingute juhtorganites.

Asepresident Viviane Reding esitas kõnealused uued andmed maailma majandusfoorumil Davosis, kus ta esines koos IMFi tegevdirektori Christine Lagarde'iga avalikul istungil, mille teemaks oli naiste osalemine majandusalaste otsuste tegemisel.

Tõestus on käes: õiguslik reguleerimine annab tulemusi. Äriühingud on hakanud mõistma, et vananeva elanikkonna tingimustes kaotavad nad konkurentsivõime, kui jätavad võimekate naiste potentsiaali kasutamata – 60% ülikoolilõpetajatest on naised," lausus asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia on mõni aeg tagasi vastu võtnud seda valdkonda käsitlevad seadused ja seal on märgata esimesi edusamme. Nende riikide eeskuju näitab selgelt, et tähtaegadega piiratud reguleeriv sekkumine võib paljugi muuta. Euroopa tasandi õigusnormidega tagatakse olukord, kus olemasolevat talendipotentsiaali rakendatakse selleks, et saavutada sooline tasakaal meie siseturul tegutsevate äriühingute juhtorganites.”

Muutuste esirinnas on endiselt riigid, kus on kehtestatud kvoodid. Suurim protsentuaalne kasv toimus Itaalias (4,9 protsendipunkti, mis tõi tulemuseks 11%), kus äsja kehtestati kvoot, mille kohaselt börsil noteeritud ja riigi osalusega äriühingud peavad aastaks 2015 saavutama olukorra kus 1/3 äriühingu tegevjuhtkonna ja nõukogu liikmetest on naised. Prantsusmaa kehtestas kvoodid 2011. aastal ja praeguseks on ta esimene ELi liikmesriik, kus kõikide suuremate börsil noteeritud äriühingute tippjuhtkonnas on vähemalt kaks naist. Prantsusmaa 40 mõjukaima äriühingu juhtorganites on naiste osakaal nüüd 25% – kasv 2,8 protsendipunkti vaid kümne kuu jooksul (jaanuar—oktoober 2012). Prantsusmaal kehtestatud kvoodi kohaselt peab aastaks 2017 nii börsil noteeritud kui ka noteerimata suurte äriühingute (vähemalt 500 töötajat ja tulu üle 50 miljoni euro) tegevjuhtkonna ja nõukogu liikmete seas olema alaesindatud soost liikmeid 40%. Aastaks 2014 seatud vahe-eesmärk on 20%.

Bulgaaria on ainus riik, kus toimus märgatav vähikäik (vähenemine 4 protsendipunkti), Poolas ja Iirimaal jäi naiste osakaal äriühingute juhtorganites samaks, näitajad on vastavalt 12% ja 9%.

Esitatud arvud on paljutõotavad, ent teha on veel küllaga. Veerandis Euroopa Liidu suurimatest äriühingutest (25%) ei ole tippjuhtkonnas naisi.

Euroopa Komisjon avaldas oma viimase aastaaruande naiste osaluse kohta majandusotsuste tegemisel 2012. aasta märtsis. Järgmine täisaruanne esitatakse 2013. aasta aprillis. Tänased vaheandmed on kogutud 2012. aasta oktoobris ja neid võrreldi 2012. aasta jaanuari andmetega. Andmed on täismahus kättesaadavad andmekogus.

Taustteave

14. novembril 2012 võttis komisjon vastu õigusnormid, mille kohaselt peab börsil noteeritud äriühingute puhul aastaks 2020 ja börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute puhul aastaks 2018 olema alaesindatud soost liikmete osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas vähemalt 40% (vt IP/12/1205 ja MEMO/12/860).

Ettepaneku põhielemendid:

  • Kui Euroopas tegutseva börsil noteeritud äriühingu nõukogus ei moodusta naiste osakaal 40%, nõuab uus seadus, et juhtorgani liikmete valimise suhtes kehtestataks uus menetlus, mis annab eelise võrdset kvalifikatsiooni omavale naissoost kandidaadile.

  • Kõnealuses seaduses on põhirõhk rangelt kvalifikatsioonil. Kedagi ei valita juhtorgani liikmeks üksnes seepärast, et ta on naine. Samas ei jäeta ka ühtki naist liikme kohast ilma tema soo tõttu.

  • Kõnealused õigusnormid kehtivad üksnes börsil noteeritud äriühingute nõukogude liikmete või tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete kohta, arvestades kõnealuste äriühingute majanduslikku tähtsust ja suurt mõju. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes neid sätteid ei kohaldata.

  • Liikmesriigid peavad kehtestama asjakohased ja hoiatavad sanktsioonid äriühingutele, kes kõnealuse direktiivi sätteid rikuvad.

  • Kõnealune õigusakt kujutab endast ajutist meedet. Selle kehtivus lõpeb automaatselt 2028. aastal.

  • Ettepanek sisaldab ka täiendavat kohustust kehtestada nn paindlik kvoot, mis tähendab, et börsil noteeritud äriühingud peaksid iseregulatsiooni teel kehtestama endale aastaks 2020 (või riigi osalusega äriühingute puhul aastaks 2018) eesmärgid mõlema soo esindatuse kohta tegevjuhtkonna liikmete seas. Äriühingud peavad igal aastal esitama aruande tehtud edusammude kohta.

Järgmised sammud: Selleks et komisjoni ettepanek muutuks õiguslikult siduvaks, tuleks Euroopa Parlamendil ja nõukogu raames tegutsevatel ELi liikmesriikidel see vastu võtta. Euroopa Parlament on nimetanud parlamendiliikmed Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (naiste õiguste komisjon) ja Evelyn Regneri (õiguskomisjon) kõnealuse ettepaneku kaasraportöörideks. Nõukogus arutati asjaomast ettepanekut detsembris (MEMO/12/940) ja on oodata, et ELi eesistujariik Iirimaa korraldab järgmise arutelu tööhõive- ja sotsiaalministrite kohtumise (EPSCO nõukogu) raames, mis toimub 20. juunil 2013. 15. jaanuaril läbis ettepanek edukalt nn subsidiaarsuse kontrolli (tulemusega 43:11), kus liikmesriikide parlamendid (kellest igaühel on kaks häält, mis teeb kokku 54 häält) esitavad oma seisukoha, kas küsimusega tuleks tegelda ELi tasandil või peaks see pigem jääma liikmesriikide pädevusse.

Lisateave

Euroopa Komisjoni andmebaas naiste ja meeste osalemise kohta otsuste tegemises:

http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-decision-making/database/index_en.htm

Pressimaterjalid – Naised juhtorganites:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/gender-equality/news/121114_en.htm

Eurobaromeetri uuring soolise võrdõiguslikkuse kohta:

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_376_en.pdf

Asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

Asepresident Reding Twitteris: @VivianeRedingEU

Kontaktisikud :

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

ANNEX

Figure 1 – Gender balance on the boards of the largest companies around the EU, Oct-2012

Source: European Commission, Database on women and men in decision-making

Figure 2 - Change in the share of women board members, January-October 2012 (percentage points)

Source: European Commission, Database on women and men in decision-making

Figure 3 - Share of women amongst board-level non-executives and top-level executives, Oct-2012

Source: European Commission, Database on women and men in decision-making


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website