Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Luxembourg, 6. juuni 2013

Parem kaitse perevägivalla ohvritele

Vägivallaohvrid, eelkõige perevägivalla ohvrid võivad peagi arvestada kaitsega kogu ELis, sest täna võtsid Euroopa Liidu liikmesriikide justiitsministrid vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku seda küsimust reguleeriva määruse kohta. Kogu ELis kehtivat lähenemiskeeldu käsitleva määrusega tagatakse, et vägivallaohvrid võivad tunda end kõikjal ELis kindlana, sest nende koduriigis kehtestatud lähenemiskeeld kaitseb neid kogu ELis. Kokkuvõttes tähendab see, et ühes ELi riigis välja antud lähenemiskeeldu tuleb tunnustada kõikides teistes ELi riikides ja et kaitse „reisib” koos isikuga. Määrusest saavad eelkõige kasu naised, kellest iga viies on uuringute kohaselt talunud vähemalt korra oma elus füüsilist vägivalda.

„Täna vastu võetud Euroopa lähenemiskeelu määrus aitab kaitsta kuriteo- ja vägivallaohvreid kogu Euroopa territooriumil: kaitse reisib koos kodanikuga riigist riiki. See on suurepärane näide sellest, kuidas Euroopa tegutseb oma kodanike heaks,” leidis Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. “Sooviksin tänada justiitsministreid ja Euroopa Parlamenti, kelle toetusel oli võimalik komisjoni ettepanekud kiiresti vastu võtta. Ohvritele tuleb tagada lugupidav kohtlemine ja vajalik kaitse. Loodan, et liikmesriigid hakkavad Euroopa lähenemiskeelu määrust ja eelmisel aastal vastuvõetud ohvrite õiguste direktiivi oma kodanike huvides kiiresti rakendama.”

Enne tsiviilasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist käsitleva määruse tänast ametlikku vastuvõtmist nõukogus hääletati selle üle 22. mail Euroopa Parlamendis (MEMO/13/449). Komisjoni ettepanek oli kavandatud ühe osana ohvrite õiguste parandamise meetmepaketist (vt IP/11/585 ja MEMO/11/310). Euroopa õigustik sisaldab juba kuriteoohvrite õigusi käsitlevat direktiivi, milles on sätestatud kuriteoohvrite õiguste kaitse ühtsed miinimumnõuded, mis kehtivad kõikjal ELis (IP/12/1200). Mõlema õigusaktiga täiendatakse ühtlasi Euroopa lähenemiskeelu direktiivi, mis võeti vastu 13. detsembril 2011 ja millega tagatakse kriminaalasjades kohaldatavate kaitsemeetmete piiranguteta rakendamine kogu Euroopas. Tänase määruse vastuvõtmine on suur samm edasi nende perevägivalla ohvrite kaitse parandamise suunas, kes soovivad kasutada oma õigust ELis vabalt liikuda.

Järgmised sammud. Määrus avaldatakse nüüd Euroopa Liidu Teatajas (ELi õigusaktide kogumikus) ja seda hakatakse kohaldama 11. jaanuaril 2015. Ainsana ei kohalda määrust Taani.

Taust

Euroopa Komisjon esitas 18. mail 2011 ettepaneku meetmepaketi kohta, mille eesmärk on kehtestada kogu ELis miinimumnõuded, mida järgitakse kuriteoohvri õiguste tagamise ning tema kaitsmise ja toetamise käigus, olenemata tema kodakondsusest või elukohast.

Pakett sisaldas ka ettepanekut tsiviilasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist käsitleva määruse kohta. Määrusega tagatakse, et vägivallateo (nt perevägivalla) toimepanija suhtes kohaldatav vabadust piirav meede või lähenemiskeeld kehtib ka juhul, kui ohver reisib või kolib teise ELi liikmesriiki, ning sellega täiendatakse Euroopa lähenemiskeelu direktiivi, mis võeti vastu 13. detsembril 2011 ja milles käsitletakse kriminaalasjades kaitsemeetmena kehtestatavat lähenemiskeeldu.

Paketis sisalduva teise ettepaneku, milles käsitletakse ohvrite õigusi, võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu 4. oktoobril 2012 (IP/12/1066), pärast seda, kui Euroopa Parlament oli selle ülekaaluka häälteenamusega 12. septembril 2012 heaks kiitnud (MEMO/12/659). Direktiivis on sätestatud kuriteoohvrite õiguste kaitse ühtsed miinimumnõuded, mis kehtivad kõikjal ELis. Sellega tagatakse, et

  • kuriteoohvreid koheldakse lugupidavalt ning politseinikke, prokuröre ja kohtunikke koolitatakse nende vajadusi arvestama;

  • kuriteoohvreid teavitatakse nende õigustest ja juhtumi menetlemisest neile arusaadaval viisil;

  • kuriteoohvritele pakutakse ohvriabiteenuseid igas liikmesriigis;

  • kuriteoohvrid saavad soovi korral menetluses osaleda ja neile pakutakse kohtuistungitel osalemiseks abi;

  • tehakse kindlaks, kas tegu on kaitsetu kuriteoohvriga, nt laps, vägistamise ohver või puudega inimene, ja võimaldatakse talle asjakohane kaitse;

  • kuriteoohvreid kaitstakse nii eeluurimise kui ka kohtumenetluse ajal.

Liikmesriikidel on nüüd kolm aastat aega rakendada direktiivi sätteid siseriiklikus õiguses.

Igal aastal võib kuriteo ohvriks langeda kuni 15% ELi elanikkonnast. Kuritegu võib meid tabada samahästi võõrsil kui ka kodus. Võttes arvesse, et eurooplased teevad aastas ELi piires umbes 1,25 miljardit turismireisi, on paratamatu, et mõned neist langevad kuriteo ohvriks välisriigis.

Kuriteoohvrite kaitset käsitlevate miinimumnõuete kehtestamine moodustab osa laiemast eesmärgist luua Euroopa õigusruum, mis tagaks inimestele kõikjal ELis samad põhiõigused ja kindlustunde õigussüsteemi suhtes.

Lisateave

Euroopa Komisjon – kuriteoohvrite õigused

http://ec.europa.eu/justice/criminal/victims/index_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website