Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 28. mai 2013

E-valitsus toimib üha paremini, kuid kodanikud soovivad enamat

Peaaegu pooled ELi kodanikud (46%) avavad Interneti, et otsida tööd, kasutada avalikku raamatukogu, esitada maksudeklaratsioone, registreerida sündi, taotleda passi või kasutada teisi e-valitsuse teenuseid. 80% ütlevad, et avalikud võrguteenused säästavad nende aega, 76%-le meeldib teenuste paindlikkus ning 62% teatavad, et säästavad sel moel raha. Ent need kasutajad on rohkem rahul internetipanganduse (rahulolumäär 8,5 punkti skaalal 0–10) ja -kaubandusega (7,6), kui avalike internetiteenustega (6,5).

Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes avaldas tulemuste suhtes arvamust: „Euroopa e-valitsuse jaoks on need paljutõotavad suundumused. Ent kui kasutajad on rohkem rahul internetipanganduse kui avalike internetiteenustega, siis näitab see seda, et riigiasutustel tuleb e-valitsuse teenuseid paremini kavandada vastavalt kasutajate vajadustele. Meil tuleb rohkem teha selleks, et e-valitsus toimiks piiriüleselt.”

Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on suurendada ELi kodanike seas e-valitsuse teenuste kasutamist 50% aastaks 2015.

2012. aasta e-valitsuse võrdlusuuringu käigus analüüsiti 28 000 internetikasutajat 32 riigis. Peamised tulemused:

  1. Kõige populaarsemad teenused olid maksude deklareerimine (73% kasutajatest teevad seda interneti vahendusel), kolimine või aadressivahetus (57%) ning avalduse esitamine kõrgkooli ja/või õppetoetuse taotlemine (56%).

  2. Ehkki 54% uuringus osalejast eelistab endiselt personaalset kontakti või muid tavapäraseid suhtluskanaleid, siis vähemalt 30% nendest märkisid, et nad võiksid olla korrapärased e-valitsuse teenuste kasutajad, kui pakutaks rohkem asjaomaseid teenuseid.

  3. 47% e-valitsuse kasutajatest leidsid kõik vajalikud teenused internetist, 46% leidsid otsitavast vaid osa.

Aruandest nähtub, et oluliste elusündmustega seotud (töökaotus või tööotsing, ettevõtte asutamine ja õppimaasumise registreerimine) internetipõhiseid teenuseid tuleb täiustada.

  1. Oma riigis elavad isikud saavad keskmiselt üle poolte oluliste sündmustega seotud haldustoimingutest teha internetis. Veebilehtedelt leiab teavet ülejäänud toimingute kohta. Kuid selleks, et kodanikele rohkem tegevusvabadust anda, peab asjaajamine olema läbipaistvam ning kodanikega tuleb suhelda.

  2. Olukord ei ole nii tore kahe miljoni kodaniku jaoks, kes on kolinud elama teise ELi liikmesriiki või elavad ühes ja töötavad teises liikmesriigis. Ehkki enamik liikmesriike pakuvad teataval määral informatsiooni välismaal õppimise või ettevõtte alustamise kohta, siis internetipõhist registreerimist esineb harvem. Vaid üheksas riigis on teistel ELi liikmesriigi kodanikel võimalik registreerida oma õppimaasumine internetipõhiselt ning vaid 17 riiki lubavad teha mõningaid toiminguid, et sel moel ettevõtet asutada.

Taust

Seda ja ka muid teemasid arutavad ELi ja teiste riikide (sealhulgas arenguriigid) kõrgetasemelised esindajad Helsingis 28.–30. mail arengukonverentsil „E-valitsuse eestvedajad”.

2013. aasta uuring on kümnes e-valitsuse võrdlusuuring alates 2001. aastast. Käesoleva aasta uuringus analüüsiti olukorda ELi 27 liikmesriigis, lisaks Horvaatias, Islandil, Norras, Šveitsis ja Türgis. Esimest korda vaadeldi aruandes e-valitsust nii pakkumise kui ka nõudmise poolelt, hõlmates ka uuringut e-valitsuse kasutajatest. Aruandes käsitleti veel kasutatavust, läbipaistvust ja alusrakendusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et aruandes hinnati internetipõhiseid teenuseid, mis on seotud kolme suurema elusündmusega: töö kaotamine/otsimine, ettevõtte asutamine ja õppimine.

Alates 2010. aasta detsembrist on komisjon ja liikmesriikide ametiasutused teinud tööd selleks, et laiendada ja täiustada teenuseid, mida nad interneti kaudu pakuvad. E-valitsuse tegevuskavas on 40 konkreetset meedet, mille abil kodanikud ja ettevõtjad saavad kasutada internetipõhiseid vahendeid (vt IP/10/1718). Komisjon tegeleb praegu edusammude hindamisega ning annab tulemustest teada 2013. aasta lõpuks.

Komisjon on võtnud endale kohustuse toetada piiriüleselt toimivate internetipõhiste avalike teenuste arendamist ja kasutamist. Eelkõige on komisjon aidanud rahastada laiaulatuslikke katseprojekte, milles ühendatakse mitmed riiklikud internetipõhised süsteemid ning millele toetudes saab luua Euroopa piiriülesed avalikud teenused. Praegu on pooleli projektid e-identimine (STORK 2.0), e-tervishoid (epSOS) ja e-kohus (e-CODEX). Varasemad katseprojektid e-ettevõtlus (SPOCS) ja e-hange (PEPPOL, nüüd Open PEPPOL ASBL) on oma töö edukalt lõpetanud. Komisjoni eesmärk on jätkata ajavahemikul 2014–2020 selliste omavahel ühendatud digitaalteenuste infrastruktuuride nagu e-identimine ja e-hanked toetamist uuest Euroopa ühendamise rahastust

Samal ajal püütakse möödunud aastal esitatud ELi eeskirjade (e-identimise, -autentimise ja -allkirjade kohta IP/12/558) eelnõuga tagada, et inimesed ja ettevõtjad saaksid kasutada omi riigisiseseid elektroonilisi identimissüsteeme, et pääseda juurde teiste ELi-riikide avalikele teenustele. Nende abil luuakse samuti e-allkirjade siseturg ja nendega seotud internetipõhised usaldusteenused.

Kasulikud lingid

Täispikk aruanne ja riigianalüüsid

Ajakiri Build Connect Grow laiaulatuslike katseprojektide kohta

@EU_eGov

Digitaalarengu tegevuskava veebisait

Neelie Kroesi veebisait

Neelie Kroes Twitteris

Kontaktisikud:

Ryan Heath (+32 2 296 17 16), Twitter: @RyanHeathEU

Linda Cain (+32 2 299 90 19)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website