Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Komisjoni ettepanek Euroopa elektroonika valdkonna uue tööstusstrateegia kohta: sihipärasem toetus aitab kaasata 100 miljardit eurot uusi erainvesteeringuid

Commission Européenne - IP/13/455   23/05/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 23. mai 2013

Komisjoni ettepanek Euroopa elektroonika valdkonna uue tööstusstrateegia kohta: sihipärasem toetus aitab kaasata 100 miljardit eurot uusi erainvesteeringuid

Täna algatab Euroopa Komisjon kampaania koordineeritud avalike investeeringute suunamiseks mikro- ja nanoelektroonikasse (nt pooljuhid, kiibid), et laiendada Euroopa kõrgtehnoloogilise tootmise baasi.

Teised investeerivad jõuliselt kiipidesse ja Euroopa ei tohi maha jääda,” sõnas Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes. „Meil tuleb oma seniseid tugipunkte kindlustada ja need omavahel ühendada ning arendada uusi tugevaid külgi. Selleks on vaja ELi, liikmesriigi ja piirkonna tasandi avalikke investeeringuid kiiresti ja tugevalt koordineerida.”

Euroopa elektroonikasektorile tugineb Euroopa laiem tööstuse konkurentsivõime, sest just see sektor on annab kõikidele teistele – alates energeetikast ja autotööstusest kuni tervishoiuni – peamise progressi võimaldava tehnoloogia. Kasvav elektroonikasektor on Euroopa majanduskasvu ja töökohtade jaoks hädavajalik.

Soovin, et meie kiibitootmine kahekordistuks ja annaks umbes 20% ülemaailmsest toodangust,” ütles Neelie Kroes. „Soovin, et Euroopa toodaks rohkem kiipe Euroopas kui USA toodab oma maal. See on realistlik eesmärk, kui me oma investeeringuid õigesti suuname.”

Selle tööstusstrateegia olulisemad elemendid on:

  1. suuremad ja koordineeritumad investeeringud teadus-, arendus- ja uuendustegevusse, et ulatuslikuma piiriülese koostöö kaudu maksimeerida ELi ja liikmesriikide investeeringute mõju (70% avalikest investeeringutest arvatakse tulevat liikmesriikidelt, 30% ELilt);

  2. tugevdada Euroopa kolme maailmaklassi elektroonikaklastrit – Dresdeni (Saksamaa), Eindhoveni (Madalmaad) – Leuveni (Belgia) ja Grenoble’i (Prantsusmaa) omi – ning ühendada need teiste juhtivate Euroopa klastritega, nagu Cambridge’i (Ühendkuningriik), Kärnteni (Austria), Dublini (Iirimaa) ja Milano (Itaalia) klastrid;

  3. strateegia keskendub kolmele üksteist täiendavale suunale: teha kiibid odavamaks (üleminek 450 mm silikoonplaatidele, mis on kiipide tooraine), teha kiibid kiiremaks („More Moore”) ja teha kiibid nutikamaks („More than Moore”);

  4. tuua ühiste teadus- ja innovatsioonieesmärkide taha 10 miljardit eurot era-, piirkondlikke, riiklikke ja ELi rahalisi vahendeid, sh 5 miljardit eurot ühiste avalike ja erasektori partnerluste kaudu; selline seitsmeaastane partnerlus peaks katma elektroonikasektori kogu väärtus- ja innovatsiooniahelat, sealhulgas suuremahuliste innovatsiooniprojektide rahastamist ELi teadusprogrammi Horisont 2020 alusel.

Neelie Kroes lisas: „Selle strateegiaga on Euroopa tööstusel paremad võimalused teisendada inseneriteaduses tehtavad uuendused kaubanduskõlblikeks tehnoloogiateks.”

Selle strateegia edukas rakendamine tagab:

  1. mikro- ja nanoelektroonika parema kättesaadavuse Euroopa tähtsaimatele tööstusharudele;

  2. ulatuslikuma tarneahela ja ökosüsteemi, mis avardab VKEde võimalusi;

  3. suuremad investeeringud kõrgtehnoloogilisse tootmisse;

  4. innovatsiooni soodustamise kogu tarneahela ulatuses, et suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Komisjoni kaugeleulatuvaid plaane toetavad ka teadlased ja elektroonikatööstus, kes 2012. aasta lõpus visandasid kava, kuidas aastatel 2013–2020 saaks kaasata investeeringuid kokku 100 miljardi euro ulatuses.

Taust

Mikro- ja nanoelektroonikakomponendid ja ‑süsteemid ei ole hädavajalikud mitte üksnes digitoodete ja ‑teenuste tarvis, vaid neile tugineb ka kõikide suuremate majandussektorite innovatsioon ja konkurentsivõime. Tänapäeva autod, lennukid ja rongid on ohutumad, energiasäästlikumad ja mugavamad just tänu oma elektroonilistele jubinatele. Sama kehtib ka suurte sektorite kohta, nagu meditsiiniseadmed, koduelektroonika, energiavõrgud ja turvasüsteemid. Just seepärast on mikro- ja nanoelektroonika peamine progressi võimaldav tehnoloogia ning on Euroopa Liidu majanduskasvu ja töökohtade jaoks hädavajalik.

Euroopa elektroonikatööstus on alates 2000. aastast kasvanud umbes 5% aastas. Praegu on sektoris otseseid töökohti 200 000, kaudselt aga toetub sellele miljon töökohta ning nõudlus seal vajalike oskuste järele ei rauge.

Viimase 15 aasta jooksul on Euroopas tehtud märkimisväärseid jõupingutusi tööstus- ja tehnoloogiaklastrite loomiseks. Arvestades edasiste võimaluste paljusust ja tööstuse ees seisvaid probleeme, on oluline kiiremas korras suurendada ja koordineerida kõiki avaliku sektori jõupingutusi kogu Euroopas.

Strateegiast saavad kasu kõik majandussektorid Euroopas, sest vähemalt 10% SKPst on seotud elektroonikatoodete ja -teenustega.

Kasulikud lingid

MEMO/13/451 Uus elektroonikastrateegia: mida toob see kaasa majandusele?

Teatis „Euroopa mikro- ja nanoelektroonikakomponentide ja -süsteemide strateegia”

Elektroonika digitaalarengu tegevuskavas

Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad

Teemaviited: #electronics, #nanoelectronics

Ütle oma arvamus!

Digitaalarengu tegevuskava

Neelie Kroes

Neelie Kroes Twitteris

Kontaktisikud:

Ryan Heath (+32 2 296 17 16), Twitter: @RyanHeathEU

Linda Cain (+32 2 299 90 19)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site