Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon muudab kodanike põhiõigused käegakatsutavaks

European Commission - IP/13/411   08/05/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 8. mai 2013

Euroopa Komisjon muudab kodanike põhiõigused käegakatsutavaks

Euroopa Liidu põhiõiguste harta mõju on selle kolme kehtimisaasta jooksul üha tugevnenud. Hartat kasutavad ELi institutsioonid uute õigusaktide koostamisel, sellest lähtuvad Euroopa ja liikmesriikide kohtud. Põhiõigused on Euroopa kodanikele käegakatsutavaks muutunud. Sellisele järeldusele jõuti 2012. aasta ELi põhiõiguste harta aruandes, kus tuuakse terve rida näiteid selle kohta, kuidas EL parandab põhiõiguste kaitset. Täna avaldatud aruandele on lisatud ka eriaruanne võrdõiguslikkuse kohta 2012. aastal ning lisaks võetakse arvukalt uusi meetmeid kodanike õiguste tugevdamiseks vastavalt 2013. aasta ELi kodakondsuse aruandele (vt IP/13/410 ja MEMO/13/409).

Põhiõigused on Euroopa Liidu alustala. Kodanikud ootavad, et me neid pidevalt kaitseks ja tugevdaks,” teatas ELi kodakondsuse volinik Viviane Reding. „Komisjon tahab eeskuju näidata, seepärast oleme jõustanud põhiõigusi igal võimalusel alates isikuandmete kaitsmisest kuni soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja õiglase kohtupidamise tagamiseni. ELi põhiõiguste harta pole pelgalt dokument, vaid 500 miljoni Euroopa kodaniku igapäevaelu osa. Soovin tänada ka liikmesriikide kohtuid selle eest, et nad hartat ellu viivad.”

Tänane aruanne annab hea ülevaate põhiõiguste rakendamisest ELis möödunud aastal. Aruandes rõhutatakse, et ELi institutsioonid peavad hartas sisalduvaid õigusi õigusakte kavandades alati hoolega arvestama, samas kui liikmesriigid peavad hartat järgima ainult siis, kui nad rakendavad ELi õigusakte. Aruanne on sarnaselt põhiõiguste hartaga jagatud kuude ossa: väärikus, vabadused, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õigusemõistmine (vt MEMO/13/411).

Kodanike poolt komisjonile saadetud kirjadest selgub, et kõige rohkem küsitakse põhiõigustest vaba liikumise ja elukoha valimise õiguse (18 % kõikidest põhiõiguseteemalistest kirjadest), liikmesriigi kohtusüsteemi toimimise (15 %), kohtusse pöördumise õiguse (12,5 %), kutsevabaduse ja õiguse kohta teha tööd (7,5 %), puuetega inimeste kaasamise (4,5 %) ja isikuandmete kaitse (4 %) kohta (täpsem info lisas).

Kuidas harta kasutamist edendada

1. Komisjoni tegevus harta edendamiseks

ELi pädevuses olevates valdkondades võib komisjon esitada ettepaneku võtta vastu ELi õigusakt, mis annaks hartas sätestatud õigustele ja põhimõtetele tegeliku mõju.

Näiteid komisjoni ettepanekutest 2012. aastal:

  1. ELi andmekaitse-eeskirjade kavandatav reform (IP/13/46);

  2. parema soolise tasakaalu soovitus börsil noteeritud Euroopa äriühingute juhtkondades (IP/12/1205);

  3. menetlusõiguste ja kuriteoohvri õiguste kaitse (IP/12/575, IP/12/1200).

Komisjonil on õigus sekkuda olukordadesse, kus on tarvis tagada ELi õiguse tõhus rakendamise liikmesriikides, pidades seejuures kinni põhiõiguste hartast.

Näiteid komisjoni algatatud rikkumismenetlustest 2012. aastal:

  1. komisjon vaidlustas paarisaja kohtuniku ja prokuröri varase pensionilesaatmise Ungaris, kus nende kohustuslik pensionilejäämise iga langetati 70 aastalt 62 aastale. ELi kohus kinnitas komisjoni hinnangut (MEMO/12/832), mille kohaselt ei ole selline kohustuslik pensionilejäämine kooskõlas ELi võrdse kohtlemise õigusega (direktiiv, millega keelatakse diskrimineerimine vanuse alusel ja harta artikkel 21);

  2. rikkumismenetlus, millega jõustada samasooliste abikaasade või registreeritud partnerite õigust liituda ELi kodanikega Maltal ja asuda sinna nende juurde elama (ELi vaba liikumise direktiiv, IP/11/981).

2. Harta kohaldamine kohtutes

Kõigest kolme aasta jooksul pärast jõustumist võib märgata harta kasutamist liikmesriikide kohtutes ELi õigusega seotud asjade puhul. Austria Riigikohus langetas teedrajava otsuse, rakendades hartat põhiseaduslikkuse kohtuliku kontrolli raames. Austria kohus otsustas, et üksikisikud võivad toetuda põhiõiguste harta õigustele ja põhimõtetele, kui nad vaidlustavad siseriikliku seaduse õiguspärasuse.

Euroopa Liidu Kohus on oma otsustes hakanud üha enam hartale osutama: nende otsuste arv, mille põhistamisel tsiteeritakse hartat, peaaegu kahekordistus (43 otsust 2011. aastal võrreldes 87 otsusega 2012. aastal). Ka liikmesriikide kohtud on Euroopa Kohtule küsimuste esitamisel (eelotsuste ajal) hakanud üha enam hartale osutama: 2012. aastal suurenes selliste juhtude arv 2011. aastaga võrreldes poole võrra.

Sagedasem viitamine hartale on oluline, et tagada õiguste ja kaitse võrdne tase kõikides liikmesriikides ELi õiguse kohaldamisel.

Põhiõiguste kaitset tugevdab ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Ühinemislepingu läbirääkimised on lõpule viidud.

Suurem teadlikkus hartast

2012. aastal sai komisjon kodanikelt ja Euroopa Parlamendi liikmetelt üle 4000 kirja põhiõiguste kohta. Kõige rohkem küsiti olukordade kohta, mille puhul võiks hartat kohaldada (58 %). See näitab, et komisjoni tegevus teadlikkuse suurendamiseks hartast on hakanud vilja kandma. 2010. aastal jäi 69 % kirjadest ELi pädevusalast väljapoole.

Soolise võrdõiguslikkuse 2012. aasta aruanne

Selleks et võrdõiguslikkuse olukorda hinnata, avaldati täna eraldi eduaruanne Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamise kohta. Aruandes leiti, et naiste osakaal ELi tööjõus kasvab üha ja järjest rohkem naisi teenib pere põhisissetuleku. Töötavate naiste osa on tõusnud 1997. aasta 55 %lt praeguseks 62,4 %-le. Töötavate meeste osa on siiski palju suurem (74,6 %). Enne kriisi jõudsid naised meestele tööturul vähehaaval järele kõikides Euroopa riikides. Kriis on selle arengu peatanud. Meeste tööhõive langes kiiremini ja kaalukamalt kui naiste tööhõive, mis on tegelik põhjus meeste ja naiste tööhõive ühtlustumisel.

Naistel on endiselt suuri takistusi kõrgematele ametikohtadele jõudmisel. Komisjoni ettepanek suurendada naiste osakaalu börsil noteeritud ettevõtete juhtkonnas on märkimisväärne samm soolise võrdõiguslikkuse suunas. Tulised avalikud arutelud ja õiguslik reguleerimine on aidanud luua soolist tasakaalu otsuste tegemise tasandil ja 2012. aasta andmed naiste kohta juhtkonnas näitavad suurimat muutust aastate lõikes (IP/13/51).

Kuigi aruanne näitab teatava edu saavutamist, esineb suuremas osas valdkondades märkimisväärseid probleeme. Liikmesriigid peavad veel palju pingutama, et täita selles valdkonnas seatud eesmärgid.

Taust

Lissaboni lepingu jõustudes 1. detsembril 2009 muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks. Hartas sätestatud põhiõigused, nagu sõnavabadus ja isikuandmete kaitse, peegeldavad Euroopa ühiseid väärtusi ja põhiseaduslikku pärandit.

2010. aasta oktoobris võttis komisjon vastu strateegia harta tõhusa rakendamise tagamiseks. Töötati välja põhiõiguste kontrollnimekiri, et tõhusamalt hinnata, kuidas õigusaktid mõjutavad põhiõiguseid. Samuti kohustus komisjon andma kodanikele teavet selle kohta, millal ta saab põhiõiguste küsimuses sekkuda, ning avaldama igal aastal harta rakendamise aruande, milles jälgitakse tehtud edusamme. Praktilist teavet õiguste kasutamise kohta võib leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.

Lisateave

MEMO/13/411

Pressimaterjalid:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/citizen/news/130508_en.htm

Euroopa Komisjon – põhiõigused:

http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/index_et.htm

Euroopa Komisjon – sooline võrdõiguslikkus:

http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/index_et.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

ANNEX


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website