Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 29. aprill 2013

Euroopa Komisjon kutsub koostööle säästva vesiviljeluse arendamiseks Euroopas

Euroopa Komisjon andis välja strateegilised suunised ELis vesiviljeluse arendamiseks, et lahendada koos liikmesriikide ja sidusrühmadega selles sektoris esinevad probleemid. ELi vesiviljelussektori kasvupotentsiaal on märkimisväärne ning ta võib olla abiks ka ülekasutatud mereressursside säästmisel. Täna avaldatud suunised aitavad liikmesriikide tegevust koordineerida. Suunised ei ole õiguslikult siduvad, kuid hõlmavad mitmeid vabatahtlikke meetmeid, mida liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja sidusrühmad võivad võtta asjaomase tööstusharu edendamiseks, et see oleks majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt säästev ja tagaks tarbijatele tervislikud kvaliteetsed mereannid.

Vastavalt praegu läbirääkimiste etapis olevale ühise kalanduspoliitika reformile võib vesiviljelus ületada lõhe kasvava mereandide tarbimise ja kahanevate kalavarude vahel. Vesiviljelus võib pakkuda alternatiivi ülepüügile ning tekitada majanduskasvu ja luua töökohti rannikualadel ja sisemaal. Mujal maailmas on see tööstusharu väga edukas. ELis on sektoris üldiselt siiski paigalseis, osaliselt aeganõudvate litsentseerimismenetluste ning ebatõhusa halduse tõttu eri tasanditel.

Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse voliniku Maria Damanaki sõnul võib praegu uuele farmile litsentsi saamiseks kuluda aega kuni kolm aastat, mis ilmselt heidutab investoreid. „Soovin teha liikmesriikidega koostööd bürokraatia vähendamiseks ning aidata arendada sektori konkurentsivõimet, tuginedes praegusele kõrgetasemelisele tarbija- ja keskkonnakaitsele,” sõnas volinik.

Komisjon on sidusrühmadega konsulteerides määranud vesiviljelussektoris kindlaks neli väljakutset: vajaduse vähendada sektoris tegutsejate jaoks bürokraatiat ning määramatust, vajaduse tõhustada juurdepääsu ruumile ja veele, vajaduse suurendada sektori konkurentsivõimet ning vajaduse luua võrdsemad võimalused, kasutades ära ELis valmistatud kalatoodete konkurentsivõimet.

Suunistes käsitletakse nimetatud väljakutseid ning määratakse kindlaks meetmed, nagu haldusmenetluste lihtsustamine, ruumiline planeerimine, turukorraldus, mitmekesistamine ning parem märgistamine ja teave, et aidata turujõududel vabastada ELi vesiviljelussektori potentsiaal. Näiteks:

  • komisjon koordineerib parimate tavade kindlaksmääramist, et lühendada uutele vesiviljelusettevõtetele litsentsi väljastamise aega,

  • komisjon toetab terviklikku ruumilist planeerimist, mis aitab tagada kalakasvatajatele vajaliku juurdepääsu ruumile ja veele ning vähendab keskkonnamõju ja toimet muule majandustegevusele,

  • Euroopa vesiviljelus pakub kõrge kvaliteediga tooteid, mis vastavad tarbijate tervise, keskkonnakaitse ja loomade heaolu rangeimatele nõuetele. See mõjutab tootjate kulusid, kuid asjakohane teave toote kvaliteedi kohta (märgistamine) võib anda konkurentsieelise ning parandada tarbijate suhtumist.

Edasine tegevus

Strateegilised suunised on seotud ühise kalanduspoliitika kavandatud reformiga, mille eesmärk on edendada vesiviljelust nn avatud koordinatsiooni meetodil. Liikmesriigid koostavad, tuginedes asjaomastele suunistele ning sõltumata reformi käsitlevate läbirääkimiste tulemustest, oma mitmeaastased riiklikud strateegiakavad, võttes arvesse iga riigi spetsiifilisi lähtetingimusi, probleeme ja potentsiaali. Komisjon aitab kaasa koordineerimise, parimate tavade vahetamise ning selliste täiendavate suuniste andmisega, kuidas ühitada majandustegevust ELi õigusaktidega.

Taust

2010. aastal oli ELi vesiviljelussektori toodang 1,26 miljonit tonni 3,1 miljardi euro väärtuses. See on umbes 2% vesiviljelussektori toodangust maailmas. ELi vesiviljelustoodang on viimase kümne aasta jooksul vähenenud, samas mujal (eriti Aasias) on see sektor kiiresti kasvanud.

Praegu jääb ELis mereandide tarbimisest 10% vesiviljeluse arvele, 25% ELi kalanduse ja 65% impordi arvele kolmandatest riikidest (hõlmates nii kalandust kui ka vesiviljelust). Lõhe tarbimise ja tootmise vahel kalapüügis kasvab viimastel aastatel järjekindlalt ning vesiviljelus võib olla abiks selle ületamisel. Iga protsendipunkt, mis tekib vesiviljeluse kaudu praeguses ELi sisetarbimises, aitaks luua 3000 kuni 4000 täisajaga töökohta.

Lisateave

http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/aquaculture/index_en.htm

MEMO/13/391

Kontaktisikud:

Oliver Drewes (+32 2 299 24 21)

Lone Mikkelsen (+32 2 296 05 67)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site