Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 16. aprill 2013

Komisjon suurendab äriühingute läbipaistvust sotsiaalsetes ja keskkonnaküsimustes

Euroopa Komisjon esitas täna raamatupidamisalaste õigusaktide muudatusettepaneku, et parandada sellise teabe läbipaistvust, mida suured äriühingud esitavad oma tegevuse sotsiaalsete ja keskkonnakaitsealaste aspektide kohta. Osa äriühinguid peavad avalikustama teabe, mis puudutab meetmeid, riske ja saavutatud tulemusi sellistes valdkondades nagu keskkonnaküsimused, sotsiaalsed ja töötajatega seotud küsimused, inimõiguste austamine ja korruptsioonivastane võitlus ning juhatuse mitmekesisus.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier sõnas: „Täna esitame olulise ettepaneku äriühingute läbipaistvuse suurendamiseks kõikides sektorites. Selle keskmes on kasuliku teabe andmine äriühingutele, investoritele ja kogu üldsusele. Eelkõige nõuavad seda teavet investorid. Äriühingud, kes juba avaldavad teavet oma finants- ja muude tulemuste kohta, seavad otsuste tegemisel pikemaajalisemaid eesmärke. Nende rahastamiskulud on väiksemad, nad meelitavad tööle andekaid töötajaid ja suudavad neid tööl hoida. Lõppkokkuvõttes on sellised ettevõtted edukamad. See on oluline Euroopa konkurentsivõime ja töökohtade loomise seisukohalt. Hea tava peaks muutuma normiks. Uusi eeskirju kohaldatakse ainult suurte, enam kui 500 töötajaga äriühingute suhtes, sest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul oleksid eeskirjade kohaldamisega seotud kulutused suuremad saadavast kasust.”

Ettepaneku kohaselt peavad suured äriühingud, kus on üle 500 töötaja, avaldama aastaaruandes olulise teabe oma tegevuse sotsiaalsete ja keskkonnakaitsealaste aspektide kohta. Selline lähenemisviis tagab, et halduskoormus jääb minimaalseks. Esitatakse äriühingu arengu, tulemuste või positsiooni mõistmiseks vajalik kokkuvõtlik teave, mitte täiemahuline ja üksikasjalik jätkusuutlikkuse aruanne. Kui äriühing ei pea esitama aruannet mingis konkreetses valdkonnas, siis ettepanekuga ei kohustata teda seda tegema, vaid tuleb ainult selgitada, miks see nii on. Samuti võib ette näha, et teavet tuleb avaldada kontserni tasandil ning seda ei pea tegema iga kontserni kuuluv äriühing eraldi.

Kavandatav meede ei ole normatiivne, sellega jäetakse äriühingutele märkimisväärne vabadus avaldada teavet neile kõige kasulikumal viisil. Äriühingud võivad tugineda enda arvates asjakohastele rahvusvahelistele või siseriiklikele suunistele (nt ÜRO „Global Compact”, ISO 26000 või „Der Deutsche Nachhaltigkeitskodex”).

Äriühingute juhtorganite mitmekesisuse läbipaistvusega seoses peavad suured börsil noteeritud äriühingud esitama teabe oma mitmekesisuspoliitika kohta, sealhulgas vanuse, soo, geograafilise ning haridusliku ja kutsealase taustaga seotud aspektide kohta. Teave peab sisaldama meetmete eesmärke, nende rakendamist ja saavutatud tulemusi. Äriühingud, kellel mitmekesisuspoliitikat ei ole, on kohustatud selgitama, miks see nii on. Lähenemisviis on kooskõlas äriühingu üldjuhtimise ELi raamistikuga.

Taust

Komisjon teatas meetmest 2011. aasta aprillis avaldatud teatises ühtse turu akti kohta (vt IP/11/469), 2011. aasta oktoobris avaldatud teatises „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (vt IP/11/1238) ja 2012. aasta detsembris vastuvõetud tegevuskavas „Euroopa äriühinguõigus ja äriühingu üldjuhtimine” (vt IP/12/1340).

Komisjon pidas liikmesriikide, äriühingute, investorite ja sidusrühmadega väga põhjalikke konsultatsioone, mis algasid 2010. aasta novembris ulatusliku avaliku konsultatsiooniga. 2012. aastal tehti mõjuhindamine, milles kaaluti erinevaid poliitikavalikuid eesmärgiga võtta vastu tasakaalustatud ettepanek, mis võimaldaks äriühingutel saavutada vajaliku ja läbipaistva aruandluse valdkonnas märkimisväärset edu, kuid ei tooks kaasa põhjendamatut halduskoormust.

Praegu kehtivad ELi õigusaktid, eelkõige neljas äriühinguõiguse direktiiv, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruandeid, võimaldavad äriühingul ise otsustada, kas nad avaldavat teavet oma tegevuse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja muude aspektide kohta. Olemasolevad õigusaktid on siiski osutunud ebaselgeteks ja vähetõhusateks ning liikmesriigid kohaldavad neid erinevalt. Praegu avaldab vähem kui 10% suurtest ELi äriühingutest niisugust teavet korrapäraselt. Osa liikmesriike on vastu võtnud neljandas äriühinguõiguse direktiivis sätestatud avalikustamise nõuetest rangemad nõuded. Näiteks Ühendkuningriik võttis 2006. aastal vastu õigusaktid, mida praegu muudetakse; Rootsi võttis õigusaktid vastu 2007. aastal; Hispaania 2011; Taani muutis 2011. aastal oma õigusakte; viimati – 2012. aasta mais – muutis oma õigusakte Prantsusmaa.

Kulud, mis nõutud avalikustamisega kaasnevad, on vastavuses teabe väärtusega ja kasulikkusega ning äriühingute suuruse ja keerukusega.

6. veebruaril 2013 võttis Euroopa Parlament vastu kaks resolutsiooni („Ettevõtja sotsiaalne vastutus, usaldusväärne, läbipaistev ja vastutustundlik ettevõtlus ning jätkusuutlik majanduskasv” ja „Ettevõtja sotsiaalne vastutus: ühiskonna huvide edendamine ning suund säästvale ja kaasavale taastumisele”), milles kinnitatakse äriühingute tegevuse sotsiaalsete ja keskkonnakaitsealaste aspektide läbipaistvuse olulisust.

Vt ka MEMO/13/336.

Lisateave

http://ec.europa.eu/internal_market/accounting/non-financial_reporting/index_en.htm

Kontaktisikud :

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Carmel Dunne (+32 2 299 88 94)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website