Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 16. aprill 2013

Euroopa valmisoleku tugevdamine loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste vastu

Euroopa Komisjon esitab täna kahest osast koosneva õiguspaketi. Kliimamuutustega kohanemise ELi strateegias kehtestatakse raamistik ja mehhanismid, mille abil viia ELi valmisolek praeguste ja tulevaste kliimamuutuste mõjudega võitlemisel uuele tasemele. Seonduva meetmena võttis komisjon vastu ka rohelise raamatu, milles käsitletakse kindlustamist loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste vastu. Selle avaliku konsultatsiooni raames algatatakse ulatuslik arutelu olemasolevate kindlustamisvõimaluste kohasuse ja kättesaadavuse üle.

Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard märkis: „Maailma kasvuhoonegaaside heite vähendamine peab jääma meie prioriteediks, et ülemaailmse temperatuuri tõus püsiks alla 2 °C ning selleks et hoida ära kliimamuutuse ohtlikku mõju. Kahjuks ilmnevad muutuva kliima negatiivsed mõjud Euroopas praegu üha selgemini. Nende muutusega kohanemine on üks tähtsamatest territoriaalse arengu põhiprobleemidest Euroopas. Meie strateegia toel saavad otsuste tegijad Euroopas leida kodanike jaoks parimaid lahendusi. Sellega soodustatakse majanduskasvu ja tööhõivet ning ennetatakse hilisemaid võimalikke inim-, majandus- ja keskkonnakulusid.”

„Looduslikud või inimtegevusest tingitud katastroofid esinevad üha sagedamini, samas kui kindlustussektori suutlikkust selliste õnnetuste vastu kindlustamisel ei ole täielikult ära kasutatud. Selle puudujäägi kõrvaldamiseks on vaja uurida Euroopale sobilikke lahendusi, samuti on vaja leida üldisi ennetusvahendeid ja -viise teadlikkuse suurendamiseks kodanike ja ettevõtjate seas. Rohelise raamatuga algatatakse sellekohane arutelu ning tänu sellele saame täielikuma ülevaate eri liikmesriikides valitseva olukorra kohta,” ütles siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier.

Rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik Kristalina Georgieva lisas, et hästi väljatöötatud kindlustuslepinguid võib kasutada ka turupõhise vahendina riskikäitumise ärahoidmiseks ja riskiteadlikkuse suurendamiseks ning õnnetuskindluse suurendamiseks majandus- ja finantsotsustes.

Strateegia kolm põhieesmärki

  • Liikmesriikide tegevuse edendamine: komisjon julgustab kõiki liikmesriike vastu võtma põhjalikke kohanemisstrateegiad (praegu on strateegia 15 riigil) ning annab rahalist toetust selleks, et nad saaksid suurendada oma kohandumisvõimet ja võtta meetmeid. Lisaks toetab komisjon linnade kohanemist, võttes endale linnapeade pakti algatusel põhineva vabatahtliku kohustuse.

  • Kliimamuutustele vastupanuvõimeline tegevus ELi tasandil: edendatakse täiendavalt kohanemist tundlikes sektorites, nagu põllumajandus, kalandus, ühtekuuluvuspoliitika, tagades, et Euroopa taristu oleks vastupidavam, samuti edendades looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud õnnetuste vastu kindlustamist.

  • Teadlikum otsuste tegemine: täidetakse teadmistelüngad seoses kliimamuutustega kohanemisega ning arendatakse edasi kliimamuutustega kohanemist käsitlevat Euroopa veebisaiti (CLIMATE-ADAPT), kust saab ühest kohast kohanemisalast teavet Euroopas.

Töökohtade loomine ja kulude kokkuhoid

Strateegias on pööratud suurt rõhku kohanemisvõimalustele, mis on odavad, sobivad nii majanduse kui ka kliima seisukohast ning on mõistlikud mitmesugustel põhjustel. Sellega edendatakse jätkusuutlikku majanduskasvu, soodustatakse kliimamuutustele vastupanuvõimet parandavate investeeringute tegemist ning luuakse töökohti, eelkõige sellistes valdkondades nagu ehitus, veemajandus, kindlustus, põllumajandustehnoloogiad ja ökosüsteemide majandamine.

Hinnangud tulevaste kulude ja kasude kohta näitavad, et iga euro, mis on kulutatud üleujutuste vastu kindlustamiseks, võimaldab vältida kuue euro eest kahjusid. Ajavahemikul 1980–2011 nõudsid üleujutused enam kui 2500 inimelu ja mõjutasid rohkem kui 5,5 miljonit inimest, lisaks põhjustasid need otsest majanduslikku kahju üle 90 miljardi euro ulatuses. Kliimamuutustega mittekohanemisega seotud kulud on 2020. aastal hinnangute kohaselt vähemalt 100 miljardit eurot ning 2050. aastal on need kulud 250 miljardit eurot kogu ELis.

Roheline raamat loodusõnnetuste vastu kindlustamise kohta

Nagu paljud muud maailma piirkonnad on Euroopagi haavatav peaaegu kõigi loodusõnnetuste liikide suhtes. Õnnetused ei põhjusta ainult inimkaotusi, vaid tekitavad igal aastal ka miljardite eurode eest kahju, mõjutades majanduslikku stabiilsust ja kasvu. Loodusõnnetustel on piiriülene mõju ning need võivad ohustada terveid piirkondi naaberriikides. Isegi kui katastroofidega seotud kulud on piirkondlikud ning kui kulud ei ole piisavalt kindlustusega kaetud, siis tekitab see üksikutele liikmesriikidele suurt maksukoormust, mis omakorda võib põhjustada sisemist ja välist tasakaalustamatust. Seepärast on see probleem oluline kodanike, ettevõtjate ja valitsuste jaoks kogu Euroopa Liidus.

Rohelises raamatus esitatakse küsimus loodusõnnetuste vastu kindlustamise kohasuse ja kättesaadavuse kohta. Eesmärk on suurendada teadlikkust selle kohta, kas meetmete võtmine või võtmata jätmine ELi tasandil oleks asjakohane või õigustatud, et parandada loodusõnnetuste vastu kindlustamise turgu liidus. Üldiselt laiendatakse seeläbi ka teadmistebaasi, edendatakse kindlustamist katastroofide tagajärgedega toimetulemise vahendina ning edendatakse üldist arusaama katastroofiohu ennetamisest ja leevendamisest.

Järgmised sammud

Kohanemisstrateegiat käsitlev teatis saadetakse teistele ELi institutsioonidele nende arvamuse saamiseks. Komisjon korraldab sidusrühmade konverentsi strateegia kohta 29. aprillil Brüsselis.

Rohelise raamatu raames läbiviidav avalik konsultatsioon kestab 30. juunini 2013. Kui komisjon on saadud vastused läbi vaadanud, teeb ta otsuse kõige sobivamate järelmeetmete kohta, mis võivad olla nii õigusaktide kui ka muude meetmete kujul.

Taust

Euroopa mandriala temperatuur on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt 1,3 °C üle industrialiseerimiseelse taseme, mis tähendab, et soojenemine on Euroopas olnud kiirem kui maailmas keskmiselt (0,8 °C). Kliimamuutused mõjutavad kõiki liikmesriike, kuigi sõltuvalt kliimast, geograafilistest ja sotsiaalmajanduslikest tingimustest on nende mõju riigiti erinev. Mõned äärmuslikud ilmastikunähtused on ägenenud, kusjuures Lõuna- ja Kesk-Euroopas on sagenenud kuumalained, metsatulekahjud ja põuad. Põhja- ja Kirde-Euroopas esineb rohkem sademeid ja üleujutusi, millega kaasneb suurem oht rannikualade üleujutusteks ja erosiooniks. Selliste nähtuste sagenemine suurendab tõenäoliselt katastroofide ulatust, mis põhjustavad märkimisväärseid majanduslikke kahjusid, rahvatervise probleeme ja surmajuhtumeid.

Euroopas on kliimamuutuste mõjude suhtes eriti haavatavad Vahemere piirkond, mägipiirkonnad, tihedalt asustatud madalikud, rannikualad, äärepoolseimad piirkonnad ja Arktika. Lisaks elab kolm neljandikku Euroopa elanikkonnast linnades, mida ohustavad kuumalained, üleujutused või meretaseme tõusuga seotud ohud.

Lisateave

Kliimameetmete peadirektoraadi veebileht kliimamuutustega kohanemise kohta

Kliimamuutustega kohanemist käsitlev Euroopa veebisait

MEMO/13/334

MEMO/13/335

Kontaktisikud:

Isaac Valero Ladron (+32 2 296 49 71)

Stephanie Rhomberg (+32 2 298 72 78)

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Carmel Dunne (+32 2 299 88 94)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website