Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 11. aprill 2013

Edukalt on vähendatud koolist väljalangemist ja suurendatud kõrghariduse omandanute osakaalu, kuid noormeeste saavutused on endiselt halvemad

Eurostat esitas täna andmed 2012. aasta kohta, millest nähtub, et enamikus ELi liikmesriikides on edukalt täidetud Euroopa 2020. aasta strateegia hariduseesmärke – viia 2020. aastaks koolist väljalangevuse määr alla 10% ja tõsta kolmanda taseme või samaväärse haridusega (kõrgharidusega) noorte osakaalu üle 40%. Kuid liikmesriikidevahelised ning noormeeste ja neidude näitajate vahelised erinevused on endiselt suured. Praegu on ELis haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal keskmiselt 12,8%; 2011. aastal oli see näitaja 13,5%. 2012. aastal oli kolmanda taseme haridus 35,8% 30-34aastastest ELi elanikest; aasta varem oli neid 34,6%.

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou ütles: „Majandusliku ebakindluse ajal on hea teada, et hariduseesmärkide täitmisel on saavutatud edu. Tulevikus nõuavad töökohad töötajatelt kõrgemat kvalifikatsiooni kui praegu. Andmetest ilmneb, et üha rohkem noori otsustab oma võimeid täielikult ära kasutada. Me näeme sedagi, et meie jõupingutused Euroopa haridussüsteemide arendamiseks ja nende kättesaadavuse parandamiseks kannavad vilja.” Volinik lisas, et 2020. aasta eesmärkide täitmiseks tuleks liikmesriikidel oma jõupingutusi jätkata. Eriti aktiivselt peaksid tegutsema liikmesriigid, kus seni ei ole erilist edu saavutatud või kus olukord on halvenenud. Neil tuleks järgida teiste riikide head eeskuju.

Haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal on väiksem kui 10% 12 liikmesriigis (Austria, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani ja Tšehhi), kusjuures Iirimaa jõudis sellesse loetellu esmakordselt. Haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal on suurim Hispaanias (22,6%), Maltal (24,9%) ja Portugalis (20,8%), kuid võrreldes 2011. aastaga on nad teinud edusamme. Kreekas, Lätis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis on haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal langenud vähemalt ühe protsendipunkti võrra, kuid see on suurenenud Bulgaarias, Küprosel, Luksemburgis, Poolas, Rootsis, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhis ja Ungaris.

2012. aastal oli 12 riiki, kus 30-34aastaste kõrgharidusega isikute osakaal ületas ELi 2020. aasta strateegias eesmärgiks seatud 40% taseme: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik. Poola ja Sloveenia ületavad selle piiri tuleval aastal. Kõrgema haridusega noorte osakaal püsib madalal tasemel Itaalias (21,7%), Maltal (22,4%), Portugalis (27,2%), Rumeenias (21,8%), Slovakkias (23,7%) ja Tšehhis (25,6%). Bulgaaria niigi murettekitavalt kasin kõrgharidusega noorte osatähtsus langes 2012. aastal veel pisut (26,9%).

Üldiselt tulevad paremini toime tütarlapsed, kelle hulgas on koolist väljalangenuid 24% vähem kui noormeeste seas. Suurima tasakaalustamatusega paistavad silma Küpros (+58%), Läti (+57%), Luksemburg (+57%) ja Poola (+55%), kus noormeeste koolist väljalangemise määr on enam kui kaks korda kõrgem tütarlaste omast. Kõrghariduse saamise tõenäosus on naiste puhul 27% suurem kui noormeeste puhul, kusjuures sugudevaheline erinevus on suurim Lätis (+85%), Eestis (+79%), Sloveenias (+68%) ja Bulgaarias (+67%).

Taust

Need näitajad esitas Eurostat, kes kogus vastavaid andmeid ELi tööjõu valikvaatluse raames. See uuring kajastab ELi tööturu olukorda ja suundumusi, sealhulgas haridussüsteemis ja koolitusel osalemist ning haridustee lõpetamist.

Haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal väljendab seda, kui suur osa 18–24aastastest elanikest on vaid teise taseme alumise astme või sellest madalama taseme haridusega ning ei osale enam hariduses ega koolituses. Kolmanda taseme haridusega (st kõrgharidusega) või samaväärse haridusega elanike osakaal väljendab kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandanute hulka 30–34aastaste isikute seas.

Järgmised sammud

Nõukogu 2013. aasta märtsi istungil leppisid liikmesriigid kokku parandada kõrge koolist väljalangemise riski ja väheste põhioskustega noorte õpitulemusi. Selleks tuleb näiteks kõigis kooliastmetes varakult kindlaks teha õpilased, kelle õppeedukus on põhioskuste alal madal, ja pakkuda neile individuaalselt tuge.

Mais hindab Euroopa Komisjon meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamiseks majanduskasvu ja töökohtade loomise valdkonnas, ning võib esitada riigipõhiseid soovitusi.

Sügisel esitab komisjon haridus- ja koolitusmonitooringu raames aruande koolist väljalangemise ja kolmanda taseme hariduse omandamise uusimate suundumuste kohta.

Lisateave

Euroopa Komisjon: Koolist väljalangemine (inglise keeles)

Euroopa Komisjon: Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava

Eurostat: tööjõu valikvaatlus

Euroopa Komisjon: Haridus ja koolitus (inglise keeles)

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou on Twitteris: @VassiliouEU

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Joonis 1. Haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal ELis 2000., 2010. ja 2012. aastal (protsentides), muutus võrreldes eelmise aastaga (protsendipunktides) ning riigi 2020. aasta sihttase

 

2010

2011

2012

Change 2011-2012

National target

EU

14.0

13.5

12.8p

-0.7

less than 10.0

Austria

8.3

8.3

7.6

-0.7

9.5

Belgium

11.9

12.3

12.0

-0.3

9.5

Bulgaria

13.9

11.8

12.5

0.7

11.0

Cyprus

12.7

11.3

11.4

0.1

10.0

Czech Republic

4.9

4.9

5.5

0.6

5.5

Denmark

11.0

9.6

9.1

-0.5

less than 10.0

Estonia

11.6

10.9

10.5

-0.4

9.5

Finland

10.3

9.8

8.9

-0.9

8.0

France

12.6

12.0

11.6

-0.4

9.5

Germany

11.9

11.7

10.5p

-1.2

less than 10.0

Greece

13.7

13.1

11.4

-1.7

9.7

Hungary

10.5

11.2

11.5

0.3

10.0

Ireland

11.4

10.8

9.7

-1.1

8.0

Italy

18.8

18.2

17.6

-0.6

15.0-16.0

Latvia

13.3

11.6b

10.5

-1.1

13.4

Lithuania

8.1

7.2

6.5

-0.7

less than 9.0

Luxembourg

7.1

6.2

8.1p

1.9

less than 10.0

Malta

24.8

23.6

22.6

-1.0

29.0

Netherlands

10.0

9.1

8.8p

-0.3

less than 8.0

Poland

5.4p

5.6p

5.7p

0.1

4.5

Portugal

28.7

23.2

20.8

-2.4

10.0

Romania

18.4

17.5

17.4

-0.1

11.3

Slovakia

4.7

5.0

5.3

0.3

6.0

Slovenia

5.0

4.2

4.4

0.2

5.0

Spain

28.4

26.5

24.9

-1.6

15.0

Sweden

6.5

6.6

7.5

0.9

less than 10.0

United Kingdom

14.9

15.0

13.5

-1.5

No target

Allikas: Eurostati tööjõu valikvaatlus (EU-LFS); b - aegrea katkestus; p - esialgsed andmed.

Märkus. Malta haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunute osakaalu aegrida on korrigeeritud: osaliselt on läbi vaadatud teise taseme hariduse liigitus. Selle kohta on täiendavaid selgitusi esitatud Eurostati kodulehel. Malta sihttase kajastab läbivaatamise eelseid andmeid.

Joonis 2. Koolist väljalangemise soolised erinevused 2012. aastal
(noormehed = 100)

Allikas: Eurostati tööjõu valikvaatlus (EU-LFS).

Tõlgendamismärkus: EL 27 riikides langeb koolist välja vaid 76 tütarlast iga 100 noormehe kohta. Küprosel on koolist väljalangenud tütarlaste ja noormeeste suhe 42:100. Bulgaaria on ainus riik, kus kooli jätab pooleli rohkem tütarlapsi kui noormehi (107:100).

Joonis 3. 30–34aastaste vanuserühmas kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandanute osakaal ELis 2010., 2010. ja 2012. aastal (protsentides), muutus võrreldes eelmise aastaga (protsendipunktides) ning riigi 2020. aasta sihttase

 

2010

2011

2012

Change 2011-2012

National target

EU

33.5

34.6

35.8p

1.2

at least 40.0

Austria1

23.5

23.8

26.3

2.5

38.0

Belgium

44.4

42.6

43.9

1.3

47.0

Bulgaria

27.7

27.3

26.9

-0.4

36.0

Cyprus

45.3

46.2

49.9

3.7

46.0

Czech Republic

20.4

23.8

25.6

1.8

32.0

Denmark

41.2

41.2

43.0

1.8

at least 40.0

Estonia

40.0

40.3

39.1

-1.2

40.0

Finland

45.7

46.0

45.8

-0.2

42.0

France

43.5

43.3

43.6

0.3

50.0

Germany2

29.8

30.7

31.9p

1.2

42.0

Greece

28.4

28.9

30.9

2

32.0

Hungary

25.7

28.1

29.9

1.8

30.3

Ireland

49.9

49.7

51.1

1.4

60.0

Italy

19.8

20.3

21.7

1.4

26.0-27.0

Latvia

32.3

35.9b

37.0

1.1

34.0-36.0

Lithuania

43.8

45.8

48.7

2.9

40.0

Luxembourg

46.1

48.2

49.6p

1.4

40.0

Malta

21.5

21.4

22.4

1.3

33.0

Netherlands

41.4

41.1b

42.3p

1.2

more than 40.0

Poland

35.3p

36.9p

39.1p

2.2

45.0

Portugal

23.5

26.1

27.2

1.1

40.0

Romania

18.1

20.4

21.8

1.4

26.7

Slovakia

22.1

23.4

23.7

0.3

40.0

Slovenia

34.8

37.9

39.2

1.3

40.0

Spain

40.6

40.6

40.1

-0.5

44.0

Sweden

45.3

46.8

47.9

0.5

40.0-45.0

United Kingdom

43.0

45.8

47.1

1.3

No target

Allikas: Eurostati tööjõu valikvaatlus (EU-LFS); b - aegrea katkestus; p - esialgsed andmed.

Joonis 4. Kolmanda taseme hariduse omandamine sugude kaupa 2012. aastal (noormehed = 100)

Allikas: Eurostati tööjõu valikvaatlus (EU-LFS).

Tõlgendamismärkus: 2012. aastal oli ELi 27 liikmesriigis 30–34aastaste vanuserühmas iga 100 kolmanda taseme haridusega mehe kohta 127 kolmanda taseme haridusega naist. Lätis oli see suhtarv 185 naist 100 mehe kohta. Luksemburg on ainus liikmesriik, kus kolmanda taseme hariduse omandanute seas on mehi rohkem kui naisi (97 naist iga 100 mehe kohta).

1 :

Austria sihttase sisaldab ka rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 4a taseme (teise taseme järgne haridus) omandajaid. ISCED 4a taseme arvessevõtmisel on 2011. aasta näitaja 37%.

2 :

Saksamaa sihttase sisaldab ka rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 4. taseme (teise taseme järgne haridus) omandajaid. ISCED 4. taseme arvessevõtmisel on 2011. aasta näitaja 42%.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site