Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 11. aprill 2013

Sisserändajate lapsed satuvad suure tõenäosusega nõrgematesse koolidesse

Euroopa Komisjoni korraldatud uuringu kohaselt puutuvad hiljuti saabunud sisserändajate lapsed suure tõenäosusega kokku vahetegemisega ning satuvad napimate ressurssidega koolidesse. Sellest tulenevad laste nõrgemad õpitulemused, mistõttu võib kool kergesti pooleli jääda. Uuringus soovitatakse liikmesriikidel anda sisserändajate lastele sihipärast haridusalast toetust, kaasates spetsialiseeritud õpetajaid ning lapsevanemaid ja kogukondi, et laste integreerumist parandada.

Uuringus vaadeldakse hiljuti saabunud sisserändajate lastele ettenähtud riiklikke toetusmeetmeid 15 riigis, kus on täheldatud uusi märkimisväärseid sisserändevoogusid: Austria, Belgia (hollandikeelne kogukond), Tšehhi Vabariik, Küpros, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik. Uuringust ilmneb, et parimad mudelid on välja töötatud Taanis ja Rootsis, kus antakse õpilastele sihipärast tuge ning koolidele on võimaldatud mõistlikul tasemel autonoomia. Ülejäänud riikides keskendutakse nimetatud kahest aspektidest vaid ühele, mistõttu ei saa nad sisserändajate lapsi paremini kaasata.

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou märkis: „Iga laps, olgu tema taust missugune tahes, väärib õiglast võimalust haridusele, et omandada eluks vajalikke oskusi ning saada edaspidi parem töökoht. Peame pöörama Euroopas sellele rohkem tähelepanu ning pakkuma suuremat tuge haavatavatele elanikkonnarühmadele. Selleks on meil vaja muuta seni veel liiga paljudes koolides valitsevat hoiakut. Sünniriigis üleskasvanud õpilastel tuleb esimestena kohaneda sisserännanute lastega. Kohalikke lapsi oleks vaja julgustada soojalt suhtuma riiki saabunud lastesse – sellise hoiaku kujunemisel on suur osa ka vanematel. Kui me midagi ette ei võta, siis satuvad lapsed nõiaringi, kus võimaluste puudumine tingib kesised õpitulemused ning sellest tõenäoliselt johtuvad töötus ja vaesus.”

Uuringu analüüsides rõhutatakse koolide autonoomsuse tähtsust ja tervikliku lähenemisviisi vajadust uute sisserändajate laste haridusalasele toetusele; see peab hõlmama nii keelelist kui ka koolialast toetust, lapsevanemate ja kogukonna kaasatust ning kultuuridevahelist haridust. Uuringus on märgitud, et koolid peaksid vältima vahetegemist ja õpilaste võimekuse järgi liiga varajast jagamist, kuna selle alusel satuvad uue keelega alles kohanevad sisserändajate lapsed halvemasse olukorda. Samuti tuuakse välja, et on vaja täiustada järelevalvet statistika üle ning andmete kogumist selle kohta, kuidas on tagatud sisserändajataustaga õpilastele ja üliõpilastele juurdepääs haridusele, nende hariduses osalemine ja haridusalaste saavutuste parandamine.

Uuringutulemustes kajastub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi (PISA) statistika. Selle programmi alusel kontrollitakse 15aastaste õpilaste oskusi ja teadmisi. OECD tegi kindlaks, et 2010. aastal jättis kooli või väljaõppe enneaegselt pooleli 25,9% mujal sündinud noortest võrreldes 13% kohalikku päritolu eakaaslastega.

Taust

Komisjoni uuringus märgiti, et enamikus riikides otsustavad koolid kas omapäi, kuidas järgida rahaliste vahendite jagamist käsitlevaid ulatuslikke riiklikke suuniseid, või siis otse vastupidi puudub neil vajalik autonoomia, et kohandada rahastamisvahendeid vastavalt konkreetsetele vajadustele ja riiklikke meetmeid kohalikele oludele.

Uuringus on eristatud viis haridusalase toetussüsteemi liiki:

Kõikehõlmav toetusmudel (näiteks Taani, Rootsi)

Selle mudeli kohaselt antakse järjepidevat toetust valdkondades, mis on kõige olulisemad hiljuti saabunud sisserändajate laste kaasamiseks: keeleline ja koolialane abi, vanemate kaasamine, kultuuridevaheline haridus ja sõbralik õpikeskkond.

Kindla kavata toetusmudel (näiteks Itaalia, Küpros, Kreeka)

Seda mudelit iseloomustab toetuse juhuslikkus. Mitte just alati ei ole toetusmeetmed selgelt sõnastatud, vajalike vahenditega varustatud ega mõjuvalt rakendatud. Õpetajatele, vanematele ja kohalikele kogukondadele ei ole antud selgeid suuniseid.

Tasandav toetusmudel (näiteks Belgia, Austria)

See mudel hõlmab igat liiki toetusmeetmeid – järjepidevalt õpetatakse küll vastuvõtva riigi keelt, kuid koolialane toetus on pigem nõrk ning lapsed jagatakse koolitee varajases staadiumis võimekuse järgi tulemusrühmadesse. See mudel on n-ö tasandav, kuna algsete puuduste kõrvaldamise asemel on eesmärgiks pigem erinevuste korrigeerimine.

Kaasamismudel (näiteks Iirimaa)

Selle mudeli iseloomulikud jooned on hästitoimiv koostöö ja kultuuridevaheline hariduspoliitika. Kooli, lastevanemate ja kohaliku kogukonna vahel toimib pidev koostöö ning koolielus olulised kultuuridevahelised õppemoodulid on hästi sobitatud kooli õppekavasse. Selle mudeli puhul ei keskenduta keelelisele toetusele.

Tsentraliseeritud sisenemise toetusmudel (näiteks Prantsusmaa, Luksemburg)

Selle mudeli puhul keskendutakse sisserändajate laste tsentraliseeritud vastuvõtule ja koolialasele toetusele. Selle alusel on tagatud eesmärgipärased toetusprogrammid õpiraskustega lastele, samuti lastevanematele suunatud keeleõpe ja toetus.

Selle sõltumatu uuringu tegi komisjonile Leedu avaliku poliitika ja halduse instituut.

Majanduskasvu ja tööhõive strateegia raames innustab Euroopa Liit oma liikmesriike rohkem investeerima haridusse, et oma majandust tugevdada ja kindlustada noortele inimestele tööturul nõutud oskused. Euroopa Liidu liikmesriigid on 2020. aastaks lubanud vähendada selliste noorte inimeste osa, kel on napid alusoskused (lugemine, matemaatika, loodusteadused) ja kes enneaegselt kooli pooleli jätavad. Nad on kokku leppinud, et 2020. aastaks on selliste noorte osa, kel on kesised lugemis- ja arvutamisoskused ning vähesed teadmised loodusteaduste valdkonnast, väiksem kui 15%, kooli või väljaõppe poolelijätjate osa väiksem kui 10%, ning kõrgharidusega 30–34aastaste osa peaks olema vähemalt 40%.

Euroopasse sisserändajate arv on alates 1960. aastast kolmekordistunud. Sisserändajate laste õpetamine muutub aina olulisemaks; nt 2009/2010. õppeaastal oli Austria koolides registreeritud õpilastest 17,6 protsendil esimene keel muu kui saksa keel; Kreekas on viimase viie aasta jooksul alg- ja keskkoolide muud kui kohalikku päritolu õpilaste osakaal suurenenud 7,3%-lt 12%-le.

Lisateave

Lõpparuanne

Euroopa Komisjon: Haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Jälgi Androulla Vassilioud Twitteris @VassiliouEU

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website