Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 10. aprill 2013

Euroopa Komisjon annab aru sisejulgeoleku valdkonnas tehtud edusammudest

Organiseeritud kuritegevus ohustab endiselt ELi sisejulgeolekut. Samuti on julgeolekuohtudeks küberkuritegevus, inimkaubandus, kasvav vägivaldne äärmuslus ning rahapesu ja korruptsioon. Neid ohte on käsitletud täna avaldatud komisjoni aastaaruandes ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise kohta. Aruandes on toodud välja 2011.–2014. aastaks ettenähtud strateegia valdkonnad, millele liikmesriigid ja ELi ametid peavad erilist tähelepanu pöörama.

Üks suuremaid ohte ELi sisejulgeolekule on organiseeritud kuritegevus ja selle kahjulik mõju Euroopa majandusele ja kodanike julgeolekule. Kriminaaltulu kindlakstegemine ja tagasinõudmine ning organiseeritud kuritegelike võrgustike tegevuse tõkestamine on jätkuvalt ELi strateegia peamine eesmärk,” ütles ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström.

Teises aastaaruandes rõhutatakse järgmistes valdkondades saavutatud edu:

  1. Võitlus organiseeritud kuritegevusega: komisjon on teinud näiteks ettepaneku võtta vastu kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite ja muu vara tõhusamat ja laiaulatuslikumat konfiskeerimist käsitlevad uued eeskirjad (IP/12/235 ja MEMO/12/179).

  2. Terrorism ja radikaliseerumine: EL on terrorismi tõkestamiseks tehtavate jõupingutuste raames kehtestanud näiteks lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitlevad ühtsed eeskirjad (MEMO/12/874). Uute eeskirjadega tagatakse, et liikmesriikidel on nende kemikaalide kontrollimisel samaväärne pädevus, takistamaks terroristidel ja kurjategijatel kasutada ära seaduselünki.

  3. Küberkuritegevus: olulise sammuna küberkuritegevuse vastases võitluses loodi 2013. aasta algul Europoli juurde küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (IP/13/13 ja MEMO/13/6). Samuti loodi 2012. aastal internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmne liit, mis algselt koosnes 48 riigist (IP/12/1308 ja MEMO/12/937).

  4. Piirihaldus: 2011. aasta detsembris esitas komisjon õigusakti ettepaneku Euroopa piiride valvamise süsteemi (Eurosur) kohta (IP/11/1528 ja MEMO/11/896). 2013. aasta alguses võttis komisjon vastu nn arukate piiride paketi, mis sisaldas kaht õigusakti ettepanekut: riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja registreeritud reisijate programmi kohta (IP/13/162 ja MEMO/13/141).

  5. Kriisi- ja katastroofiohje: 2012. aasta detsembris esitati ettepanek solidaarsusklausli (ELi toimimise lepingu artikkel 222) rakendamise korra kohta. Sellega tagatakse raamistik erakordselt ohtlike või kahjulike olukordade jaoks, millega liikmesriik/liikmesriigid omal jõul toime ei tule.

2013. aastal kavandab komisjon sisejulgeoleku strateegia prioriteetide elluviimiseks muu hulgas järgmisi meetmeid:

  1. avaldab esimese ELi korruptsioonivastase tegevuse aruande, seahulgas soovitused liikmesriikidele;

  2. esitada rahapesu eest määratavaid kriminaalkaristusi käsitleva direktiivi ettepanek;

  3. rakendada Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegiat;

  4. jätkata internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu toetamist, arendamist ja laiendamist;

  5. tagada, et teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) võetakse täiel määral kasutusse;

  6. ajakohastada ELi lähenemisviisi vägivaldse äärmusluse vastase võitluse valdkonnas, et töötada liikmesriikide parimate tavade põhjal välja Euroopa vahendid;

  7. töötada välja poliitiline algatus võitluseks ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastu. Internetis on algatatud avalik arutelu selle kohta, mida EL saaks tulirelvadega seotud riskide vähendamiseks veel teha.

Taust

Euroopa Komisjon esitles 2010. aasta novembris teatist ELi sisejulgeoleku strateegia toimimise kohta: viis sammu turvalisema Euroopa suunas (IP/10/1535 ja MEMO/10/598).

Strateegias on esitatud liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja ELi ametite ühine tegevuskava, mille alusel püütakse lahendada Euroopa Liidu julgeoleku peamisi probleeme, milleks on raske organiseeritud kuritegevus, terrorism, küberkuritegevus, julgeolek piiridel ning loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud katastroofid.

2011. aastal võttis komisjon vastu esimese aruande sisejulgeoleku strateegia kohta. Järgmine ja ühtlasi viimane aruanne esitatakse 2014. aasta keskel.

Sisejulgeoleku strateegia algatusi ja meetmeid toetatakse märkimisväärsete rahaliste vahenditega. Alates 2007. aastast on komisjon rahastanud seitsmendat Euroopa julgeoleku-uuringute raamprogrammi ligikaudu 1,4 miljardi euroga. Toetatud on üle 250 projekti sellistes valdkondades nagu kodanike kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete eest, loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud katastroofid, elutähtsa infrastruktuuri kaitse, kriisijuhtimissuutlikkus, mere- ja maismaapiiride valvamine jne.

Kasulikud lingid

Cecilia Malmströmi veebisait

Volinik Malmström Twitteris

Siseasjade peadirektoraadi veebisait

Siseasjade peadirektoraat Twitteris

Kontaktisikud:

Michele Cercone (+32 2 298 09 63)

Tove Ernst (+32 2 298 67 64)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website