Navigation path

Left navigation

Additional tools

ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade näitab sotsiaalse kriisi süvenemist

European Commission - IP/13/282   26/03/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

pressiteade

Brüssel, 26 märts 2013

ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade näitab sotsiaalse kriisi süvenemist

Euroopa Komisjoni viimane tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade näitab, et 2012. aasta neljandas kvartalis oli olukord endiselt kriitiline. Tööhõive vähenes kõikjal ja töötus suurenes veelgi ning leibkondade rahaline seis oli raske. Mõnes liikmesriigis ilmneb üha selgemalt eelarvekärbete ja maksude suurendamise negatiivne mõju tööhõivele ja elatustasemele. Veel selgub ülevaatest, et netosisseränne ELi-välistest riikidest on vähenenud ning et kriis on vähendanud sündimust.

„Sotsiaalne kriis Euroopas süveneb ning paljudes liikmesriikides ei ole olukorra paranemist ette näha,” märkis ELi tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik László Andor. „Väga sageli on kriis kõige rängemalt tabanud kõige vaesemaid. Valitsused peavad investeerima kaasavasse majanduskasvu ja andma inimestele võimaluse väärikalt elatist teenida. Komisjoni hiljuti vastu võetud sotsiaalsete investeeringute paketis käsitletakse viise, kuidas seda teha. Aga kõige tähtsam on suurendada solidaarsust nii riikide sees kui ka riikide vahel. Üksnes kokku hoides saame kriisist üle.”

Jaanuaris 2013 suurenes töötute arv ELis jätkuvalt, kasvades 26,2 miljoni inimeseni (euroalal 19 miljonini), mis moodustab majanduslikult aktiivsest rahvastikust 10,8% (euroalal 11,9%). Erinevus euroala lõunaosa/ääreala ja põhjaosa töötuse taseme vahel suurenes 2012. aastal 10 protsendipunktini. Nii suur pole see varem kunagi olnud. ELi SKP vähenes 2012. aasta neljandas kvartalis 0,5%, mis on 2009. aasta algusest saadik kõige järsem langus. Tööhõive langes 2012. aastal ELis kokku 0,4%, tööhõivenäitajad paranesid ainult osaajatöö puhul. Ainuüksi 2012. aasta neljandas kvartalis langes tööhõive eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.

Sotsiaalkaitsekulutused vähenevad kiiremini kui varasemate majanduskriiside ajal

Eelarvepiirangud on vähendanud tööhõivet nii otseselt avaliku sektori töökohtade kärpimise kui ka kaudselt makromajandusliku koondnõudluse kahanemisega. Maksu- ja hüvitissüsteemide muudatused ja avaliku sektori palgakärped on oluliselt vähendanud leibkondade reaalset sissetulekut ning tõsiselt halvendanud madala sissetulekuga leibkondade elatustaset. Eelarvekärped ja maksude suurendamine on mõjutanud suure ja väikese sissetulekuga rahvastikurühmi erinevalt. Analüüs näitab, et eelarvereformid tuleb väga hoolikalt läbi mõelda, et need ei tabaks kõige rängemalt kõige vaesemaid inimesi, nagu on juhtunud nii mõneski riigis (nt Eestis ja Leedus). Madala sissetulekuga leibkondadest pea iga neljas kannatab enda sõnul rahaliste raskuste all - nii suur pole see osakaal eelneva kümne aasta jooksul kunagi olnud.

Kriisi algul aitasid sotsiaalkaitsekulutused leibkondade tulude kaotust märkimisväärselt leevendada ning majandust stabiliseerida. Alates 2010. aasta keskpaigast on see mõju vähenenud ning oli 2012. aastal peaaegu märkamatu isegi nendes riikides, kus töötus pidevalt suurenes. Sotsiaalkulutused vähenesid palju järsemalt kui varasemate majanduslanguste ajal, mis osaliselt peegeldab eurokriisist tingitud erakordselt suurt vajadust eelarve konsolideerimise järele. Sotsiaalkulutuste vähendamine nullis paljudes liikmesriikides sotsiaalkaitsesüsteemide majandust stabiliseeriva mõju ning võis majanduslangust vähemalt lühiajaliselt veelgi süvendada.

Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2013. aasta märtsi istungjärgul, et töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine on ELi ja liikmesriikide poliitikas jätkuvalt väga tähtsal kohal. 2013. veebruaris tegi komisjon ettepaneku võtta vastu sotsiaalsete investeeringute pakett, milles antakse liikmesriikidele suuniseid, kuidas sotsiaalpoliitika abil paremini lahendada riikide ees seisvaid tõsiseid probleeme (vt IP/13/125, MEMO/13/117, MEMO/13/118 ja SPEECH/13/141). Paketis rõhutati, et isegi kitsastes eelarvetingimustes tuleb säilitada investeeringud lastehoidu ja haridusse ning täisväärtusliku eluperioodi pikendamisse või neid isegi suurendada, sest ilma selliste investeeringuteta ei saa paljud inimesed ühiskonnaelus osaleda ja nende majanduspotentsiaal jääb kasutamata.

Noorte töötus ja mitteaktiivsus rekordtasemel

Noorte töötus on jõudnud kogu ELis enneolematult kõrgele tasemele (jaanuaris 2013 oli tööta 23,6% aktiivsetest noortest) ning samuti on noorte töötuse perioodid pikenenud. 2012. aasta kolmandas kvartalis oli 7,1% aktiivsetest noortest olnud ilma tööta üle aasta (2011. aastal oli see näitaja 6,3%). See suundumus kujutab endast tõsist ohtu, kuna nii võivad noored kaugeneda tööturust ja üldse ühiskonnaelust. Muret tekitab ka üha suurenev selliste alla 25-aastaste noorte arv, kes ei tööta ega õpi, mis praegu ulatub ligikaudu kaheksa miljonini.

Et aidata kaasa noorte töötuse lubamatult kõrge taseme vähendamisele, esitas komisjon 5. detsembril 2012 noorte tööhõive paketi (vt IP/12/1311, MEMO/12/938 ja SPEECH/12/910). See sisaldas ettepanekut võtta vastu soovitus noortegarantii kehtestamiseks kõigis liikmesriikides, millega tagataks, et kõik alla 25-aastased noored saaksid nelja kuu jooksul pärast haridussüsteemist lahkumist või töötuks jäämist korraliku töö- või praktikapakkumise või jätkaksid haridusteed. 28. veebruaril 2013 jõudis nõukogu selle soovituse suhtes poliitilisele kokkuleppele (vt MEMO/13/152). Hiljuti koostas komisjon ka tegevuseeskirjad noorte tööhõive algatuse kiireks rakendamiseks (vt IP/13/217). 7.–8. veebruaril 2013 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel tehti noorte tööhõive algatuse ettepanek ning selle eelarve ajavahemikuks 2014–2020 on 6 miljardit eurot.

Kriis on vähendanud sündimust

Kvartaliülevaates analüüsitakse ka majanduskriisi negatiivset mõju sündimusele. 2009. aastast alates ei ole sündimus EL-27s suurenenud, vaid püsib 1,6 lapse juures naise kohta. Sünnitajate keskmine vanus on pidevalt tõusnud ning ületanud 30 eluaasta piiri. Samas on keskmine eeldatav eluiga on aga pidevalt suurenenud ning jõudnud meestel 77,4 ning naistel 83,1 aastani. Sisseränne ELi-välistest riikidest on võrreldes 2007. aasta rekordtasemega vähenenud, kuid isegi 2011. aastal oli EL-27 netosisseränne 0,5 miljonit inimest, mis teeb ühe ELi-välise sisserändaja tuhande ELi elaniku kohta. Kodakondsuse saanute arv on tõusnud ning ulatub peaaegu miljoni inimeseni. On selge, et tööjõu vähenemine ja vananemine toob ELi tööturu jaoks kaasa tõsiseid pikaajalisi probleeme.

Lisateave

Tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade

Sotsiaalsete investeeringute pakett

Noorte tööhõive pakett

Tööhõivepakett

Tööhõive ja sotsiaalvaldkonna analüüsi veebileht

László Andori veebisait

László Andor Twitteris

Tasuta e-infoleht

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Cécile Dubois (+32 2 295 18 83)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website