Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa komisjon

Pressiteade

Brüssel, 26. märts 2013

Kliimameetmed: 2015. aasta üleilmse kliimamuutuste kokkuleppe väljatöötamine

Euroopa Komisjon võttis täna vastu konsultatiivdokumendi, millega algatatakse avalik arutelu selle üle, milline oleks parim viis uue rahvusvahelise kliimamuutustega võitlemise kokkuleppe väljatöötamiseks. Konsultatiivses teatises tõstatatakse rida küsimusi ja palutakse sidusrühmadel esitada oma nägemus uuest kokkuleppest, mis peaks olema lõplikul kujul esitatud 2015. aastaks ja mida tuleks hakata kohaldama 2020. aastast.

Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard märkis: „Maailma juhtivpoliitikud seadsid Kopenhaagenis sihi hoida kliimamuutuste kõige tõsisema mõju ennetamiseks ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 °C piiri. See algatus väärib märkimist. Kuid kuna maailm on seatud eesmärgist päev-päevalt aina kaugenemas, siis sellest üksi ei piisa. Igaühel tuleks anda oma panus. Õnnestumiseks on hädasti vaja sõlmida tulevikku vaatav rahvusvaheline kokkulepe, milles osalevad vastavalt oma praegusele ja tulevasele suutlikkusele kõik suuremad riigid. Avalik arutelu täna vastu võetud konsultatiivdokumendi üle aitaks kujundada ELi seisukohta ja oleks abiks võimalikult hea kokkuleppe sõlmimisel 2015. aastal.”

Konsultatiivses teatises oodatakse sidusrühmade, liikmesriikide ja ELi institutsioonide panust küsimuses kuidas 2015. aasta kokkulepet kõige paremini välja töötada, arvestades, et kokkuleppe endaga kehtestatakse rahvusvaheline kliimamuutuste vastu võitlemise kord pärast 2020. aastat.

Internetis toimuva avaliku arutelu lõppkuupäev on 26. juuni. 17. aprillil toimub Brüsselis sidusrühmade konverents.

Hoiame ülemaailmse temperatuuri tõusu alla 2 °C piiri

ÜRO osapooled alustasid läbirääkimisi uue kliimakokkuleppe üle 2011. aastal Durbanis. Sellel aastal peaksid läbirääkimised tõenäoliselt hoogustuma ning avalik arutelu langeb sellega kokku.

2015. aasta kokkulepe peaks ühendama praeguste, ÜRO kliimamuutuste konventsiooni ja Kyoto protokolli raames sõlmitud siduvate ja mittesiduvate kokkulepete raamistiku üheks terviklikuks süsteemiks. Kui EL, mõned teised Euroopa riigid ja Austraalia on võtnud endale õiguslikult siduva kohustuse osaleda Kyoto protokolli teises perioodis, siis umbes 60 muud riiki üle maailma on võtnud erinevaid mittesiduvaid kohustusi, et oma kasvuhoonegaaside heiteid vähendada või piirata.

Ka 2020. aasta eelsete sihtide seadmine on äärmiselt oluline

Samaaegselt rahvusvaheliste läbirääkimistega 2015. aasta kokkuleppe üle alustati Durbani platvormi raames paralleelselt toimuvaid läbirääkimisi, et leida viise, kuidas kasvuhoonegaaside heiteid juba enne lepingu jõustumist 2020. aastal tõhusamalt vähendada. On jõutud arusaamale, et riikide poolt 2020. aastaks võetud heidete vähendamise kohustused ei suuda mingil juhul tagada seda, et ülemaailmne soojenemine jääks alla 2° C.

Ehkki konsultatiivses teatises keskendutakse 2015. aasta kokkuleppele, osutatakse selles ühtlasi selgelt, et enne 2020. aastat võetavad ülemaailmsed meetmed on ülimalt olulised selleks, et panna paika poliitikasuunad, mis aitavad kokkuleppel oma eesmärki saavutada.

Järgmised sammud

Komisjon teeb saadud vastuste alusel analüüsi, mida võetakse arvesse ELi seisukoha kujundamisel 2015. aasta kokkuleppe suhtes.

Lisateave:

2015. aasta kokkulepe (The 2015 agreement )

Sidusrühmade konverents (Stakeholder conference)

2020. aasta eelsete sihtide seadmine (Stepping up pre-2020 ambition)

Kontaktisikud:

Isaac Valero Ladron (+32 2 296 49 71)

Stephanie Rhomberg (+32 2 298 72 78)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website