Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa komisjon

Pressiteade

Brüssel, 25. märts 2013

Euroopa Komisjon avaldab rohelise raamatu Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise teemal

Euroopa Komisjon võttis täna vastu rohelise raamatu, et konsulteerida kolme kuu jooksul üldsusega järgmises küsimuses: kuidas edendada pikaajalise rahastamise pakkumist ning parandada ja mitmekesistada Euroopas tehtavate pikaajaliste investeeringute puhul finantsvahenduse süsteemi. Pikaajalised investeeringud on kulutused, mida tehakse majanduse tootmisvõimsuse suurendamiseks. Valitud valdkonnaks võib olla energeetika, transport, sideinfrastruktuur, tööstus- ja teenindusrajatised, kliimamuutuste vastane võitlus ja ökoinnovatsiooni tehnoloogiad, samuti aga haridus ning teadus- ja arendustegevus. Euroopa vajab jätkusuutliku majanduskasvu toetamiseks hädasti ulatuslikke pikaajalisi investeeringuid. Selliste investeeringute tegemiseks on aga valitsusel, ettevõtjatel ja eraisikutel vaja prognoositavatel tingimustel pikaajalist rahastamist.

Finantskriis on nõrgendanud Euroopa finantssektori võimet suunata osa säästudest pikaajalistesse investeeringutesse. Seega on oluline kaaluda, millised sammud võiksid muuta pikaajalise rahastamise kergemini kättesaadavaks. Just sellele keskendutaksegi rohelises raamatus.

Üks peamisi küsimusi seisneb selles, kas suur sõltuvus pankadest, mis on Euroopale pikaajaliste investeeringute rahastamisel omane, annab või peaks andma teed mitmekesisemale süsteemile, milles on tunduvalt suurem osakaal kapitaliturgudelt rahastamisel (s.t võlakirjapõhisel rahastamisel) ning milles osalevad aktiivsemalt institutsioonilised investorid (nt pensionifondid), või peitub lahendus mujal. Eriti tuleb pöörata tähelepanu VKEde rahastamisvajadustele, sest pikas perspektiivis võivad just nemad olla majanduskasvu tõukejõuks. Selleks on vaja neid rahastada nii pankade kaudu kui ka muul viisil.

Konsulteerimise käigus laekuvate vastuste abil loodab komisjon välja selgitada, mida on võimalik pikaajalist rahastamist takistavate tegurite kõrvaldamiseks ette võtta. Konsulteerimise tulemusena võidakse võtta nii õiguslikke kui ka muid meetmeid.

„Euroopa majandust painavad suured probleemid, millest üks on vajadus ulatuslike pikaajaliste investeeringute järele. Sellised investeeringud kujutavad endast innovatsiooni ja konkurentsivõime alustala, mis omakorda toetavad jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise taastumist Euroopas. Kuid investeeringuteks on vaja pikaajalist rahastamist. On tähtis, et meie majandus ja finantssektor – sealhulgas pangad ja institutsioonilised investorid, nagu kindlustusandjad ja pensionifondid – suudaksid sellist rahastamist pakkuda. Seda tagada ei ole aga kerge. Seepärast tuleb meil selgitada välja olemasolevad takistused ja leida täiendavad vahendid nende kõrvaldamiseks,” ütles siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier.

Tasakaalustumine, mida Euroopa majandus vajas, on alanud. Kuna selle tulemusena kiirenevad struktuurimuutused, peavad finantsturud olema toetavas rollis. Seepärast on tähtis, et pikaajaliste investeeringute ja rahastamise raamistik oleks piisavalt laiaulatuslik ja paindlik, et võtta arvesse neid asjaolusid ja kasutada maksimaalselt ära Euroopa majanduskasvu potentsiaali,” ütles majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav asepresident Olli Rehn.

Taustteave

Rohelises raamatus vaadeldakse neid kui pikaajalisi kapitalimahutusi materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Sellistesse valdkondadesse nagu energiataristu, kliimamuutuse vastane võitlus ja haridus tehtavad investeeringud toovad sageli kasu laiemale üldsusele, sest need toetavad põhiteenuste osutamist ja parandavad elatustaset ning suurendavad sel viisil kogu elanikkonna sissetulekuid. Seejuures võib positiivne mõju avalduda üsna pea. Pikaajalised investeeringud hõlbustavad üleminekut jätkusuutlikumale majandusmudelile ja suurendavad pikaajalist tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõimet ning aitavad seega ettevõtjatel ja valitsusel tulla toime tekkinud majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste sõlmküsimustega. Praegused kliimasuundumused ja loodusvarade ammendumine rõhutavad veelgi vajadust jätkusuutliku kasvu järele. Kui soovime saavutada oma poliitilise eesmärgi piirata kliima soojenemine vähem kui kahe kraadiga ja lahutada majanduskasv ressursikasutusest, tuleb teha pikaajalisi investeeringuid vähese CO2-heitega majandusse, energia- ja ressursitõhususse ning taristusse. Seda, kui oluline on pikaajaline rahastamine majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast, on rahvusvahelisel tasandil tunnistanud ka G20.

Selleks et majandus saaks pikaajalisi investeeringuid rahastada, peab finantssüsteemil olema võimalik juhtida vahendid tulemuslikult ja tõhusalt, s.t avatud ja konkureerivate turgude kaudu õigete kasutajate ja investeeringuteni. Seda saab teha nii mitmesuguste vahendajate, sealhulgas pankade, kindlustusandjate ja pensionifondide kaudu kui ka otse finantsturgudel.

Investeeringute või hoiuste ja SKP suhte poolest on Euroopa muudest maailmajagudest soodsamas olukorras. Pealtnäha heade näitajate tagant kumab aga läbi hoiustajate ja investorite suur ebakindlus, hirm riski ees ja usalduse puudumine, mis on tingitud makromajanduse kehvast seisust ja väljavaadetest. Sellel võib olla kaua kestev mõju, mis tõkestab veelgi pikaajalise rahastamise pakkumist.

Üks kriisist saadud peamisi õppetunde on see, et finantsstabiilsuse ja turgudel usalduse taastamiseks on vajalik finantssektori asjakohane regulatsioon ja järelevalve. Sellega seoses on EL ellu viimas ulatuslikku finantssektori reformi programmi, mis täiendab laiemat eelarve ja majanduse reformi. Finantsstabiilsus on hädavajalik, kuid sellest üksi ei piisa. Laiemate poliitikameetmete hulka kuulub uue regulatiivse ja järelevalveraamistiku üksikasjalik kalibreerimine. See peab võimaldama finantssektoril tõhusalt toetada reaalmajandust, seadmata sealjuures ohtu finantsstabiilsust. Eelnevat arvesse võttes peaksid Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise tõhustamise meetmed käsitlema tervet rida omavahel seotud tegureid:

  • finantsasutuste suutlikkus suunata vahendeid pikaajalisse rahastamisse;

  • finantsturgude tõhusus ja tulemuslikkus pikaajalise rahastamise instrumentide pakkumisel;

  • valdkondadeülesed tegurid, mis võimaldaksid pikaajalist säästmist ja rahastamist;

  • VKEde lihtne juurdepääs pankadest saadavale ja pangandusvälisele rahastamisele.

Vt ka MEMO/13/280

Lisateave:

http://ec.europa.eu/internal_market/finances/financing-growth/long-term/index_en.htm

Kontaktisikud:

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)

Carmel Dunne (+32 2 299 88 94)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site