Navigation path

Left navigation

Additional tools

Tulemustabeli kohaselt on Euroopa Liit üha innovatiivsem, kuid riikidevaheline lõhe süveneb

European Commission - IP/13/270   26/03/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa komisjon

Pressiteade

Brüssel, 26. märts 2013

Tulemustabeli kohaselt on Euroopa Liit üha innovatiivsem, kuid riikidevaheline lõhe süveneb

Innovatiivsus on ELis hoolimata jätkuvast majanduskriisist aasta-aastalt kasvanud, kuid innovatsioonilõhe liikmesriikide vahel üha süveneb. Sellisele järeldusele jõuti Euroopa Komisjoni koostatud innovatsiooniliidu 2013. aasta tulemustabelis, kus esitatakse ELi liikmesriikide paremusjärjestus. Kõige innovatiivsemad riigid on teinud täiendavaid edusamme, kuid teistes on edasiminek peatunud. ELi riikide üldjärjestus on jäänud suures osas samaks – tabeli eesotsas on Rootsi, talle järgnevad Saksamaa, Taani ja Soome. Võrreldes eelmise aastaga on enim edusamme teinud Eesti, Leedu ja Läti. Innovatsiooni kasvu tõukejõuks ELis on VKEd, innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtt ettevõtluses ja tipptasemel teadusuuringusüsteemid. Majanduslangus ja riskikapitali investeeringute vähenemine aastatel 2008–2012 on innovatsioonialast tegevust siiski negatiivselt mõjutanud.

Euroopa Komisjoni asepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani ütles: „Selle aasta tulemused näitavad, et mõnes Euroopa piirkonnas on majanduskriis innovatsioonitegevusele negatiivset mõju avaldanud. Innovatsiooni investeerimine on otsustava tähtsusega, kui soovime säilitada ülemaailmset konkurentsivõimet ja taastada majanduskasvu Euroopas. Peame toetama ettevõtlust, sest just VKEd on olnud innovatsiooni edasiviivaks jõuks.”

Teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn jätkas: „Innovatsioon peaks olema kõikide liikmesriikide poliitilise tegevuskava keskmes. Täna avaldatud uuest innovatsiooniliidu olukorda käsitlevast aruandest ilmneb, et 2012. aastal tehti edusamme mitmes olulises valdkonnas, nagu ühtne patent ja riskikapitalifondid, kuid palju on veel teha, et hoida ära innovatsioonilõhe tekkimine Euroopas.”

Euroopa Komisjon avaldas täna ka tulemustabelit täiendava aruande. Innovatsiooniliidu olukorda käsitlevast aruandest selgub, et komisjon on juba suurel määral täitnud juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames võetud kohustused.

Andmed 27 liikmesriigi ja teiste Euroopa riikide innovatsioonitaseme kohta on avaldatud dokumendis MEMO/13/274.

Taustteave

Innovatsiooniliidu 2013. aasta tulemustabelis on liikmesriigid jagatud järgmisse nelja rühma:

  • innovatsiooniliidrid: Rootsi, Saksamaa, Taani ja Soome; kõigi nende tulemused on ELi keskmisest märkimisväärselt kõrgemad.

  • innovatsiooni järgijad: Madalmaad, Luksemburg, Belgia, Ühendkuningriik, Austria, Iirimaa, Prantsusmaa, Sloveenia, Küpros ja Eesti; nende riikide näitajad on EL 27 keskmist kõrgemad;

  • mõõdukad innovaatorid: Itaalia, Hispaania, Portugal, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Slovakkia, Ungari, Malta, ja Leedu; nende näitajad jäävad EL 27 keskmisest allapoole;

  • tagasihoidlikud innovaatorid: Poola, Läti, Bulgaaria ja Rumeenia näitajad jäävad EL 27 keskmisest märkimisväärselt allapoole.

Joonis: ELi liikmesriikide innovatsioonitase

Märkus: keskmise taseme mõõtmiseks kasutatakse 24 näitajal põhinevat koondnäitajat. Madalaim võimalik innovatsioonitase on 0 ja kõrgeim võimalik innovatsioonitase on 1. Andmete kättesaadavusest tuleneva nihke tõttu kajastab keskmine tase 2010.–2011. aasta tulemusi.

Milles seisneb innovatsiooniliidrite edu?

ELi kõige innovatiivsemate riikide teadus- ja innovatsioonisüsteeme iseloomustavad teatavad ühised tugevad küljed, sh innovatsiooni juhtroll ettevõtluses ja kõrgharidussektoris. Kõikide innovatsiooniliidrite ettevõtlussektorid on saavutanud häid tulemusi teadus- ja arendustegevuse kulutuste ning patenditaotluste osas. Lisaks sellele iseloomustavad neid kõiki hästi väljaarendatud kõrgharidussektor ning tihedad sidemed teaduse ja tööstuse vahel.

ELi koht rahvusvahelises konkurentsis

Võrdlus muude Euroopa riikidega kinnitab, et innovatsiooniliider on jätkuvalt Šveits, kelle tulemused on kõikidest ELi liikmesriikidest paremad. Tulemustest selgub ka, et Lõuna-Korea, USA ja Jaapan on selgi aastal EList eespool.

Vahe Lõuna-Korea ja ELi vahel suureneb, kuid alates 2008. aastast on EL suutnud peaaegu poole võrra vähendada vahet USA ja Jaapaniga. EL jääb globaalsetest innovatsiooniliidritest märkimisväärselt maha eelkõige ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste, avaliku ja erasektori ühisväljaannete, patentide ja kolmanda astme hariduse osas. EL juhib jätkuvalt Austraalia, Kanada, Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika ees.

Juhtpositsioon võrreldes Hiinaga on kahanenud, kuid see on püsinud stabiilsena võrreldes muude BRICS-riikidega ja kasvanud võrreldes Austraalia ja Kanadaga.

Innovatsiooniliidu 2013. aasta tulemustabel põhineb praegu 24 näitajal, mis on jagatud kolmeks põhikategooriaks ja kaheksaks mõõtmeks:

võimaldajad, st baaselemendid, mis teevad innovatsiooni võimalikuks (inimressursid, avatud, tipptasemel ja atraktiivsed teadusuuringusüsteemid ning rahastamine ja toetused);

ettevõtete tegevus, mis näitab Euroopa ettevõtjate innovatsioonialaseid jõupingutusi (ettevõtete investeeringud, sidemed ja ettevõtlus, intellektuaalomand) ning

tulemid, mis näitavad, kuidas eelnev kajastub hüvena majanduse kui terviku jaoks (innovaatorid ja majanduslik mõju, sealhulgas tööhõive).

Lisateave

Innovatsiooniliidu 2013. aasta täielik tulemustabel on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/facts-figures-analysis/innovation-scoreboard/index_en.htm

Innovatsiooniliidu tulemustabel, Innovatsiooniliidu olukorda käsitlev aruanne, Innovatiivne Liit, Euroopa 2020

Kontaktisikud:

Carlo Corazza (+32 2 295 17 52)

Sara Tironi (+32 2 299 04 03)

Michael Jennings (+32 2 296 33 88) Twitter: @ECSpokesScience

Monika Wcislo (+32 2 295 56 04)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website