Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

pressiteade

Brüssel, 21 märts 2013

Hariduse rahastamine liikmesriikides väheneb

Euroopa Komisjoni uuringust, milles vaadeldi majanduskriisi mõju hariduseelarvetele, on selgunud, et 25 uuritud liikmesriigist kaheksas on investeeringud haridusse alates 2010. aastast vähenenud. Kreekas, Ungaris1, Itaalias2, Leedus ja Portugalis kärbiti hariduskulutusi üle 5%, samas kui Eestis, Poolas3, Hispaanias ja Ühendkuningriigis (Šotimaal) vähenes hariduse rahastamine 15%. Viies liikmeriigis Austrias, Luksemburgis, Maltas, Rootsis ja Taanis, samuti Belgia saksakeelses osas on kulutused haridusele aga rohkem kui 1% võrra suurenenud. Saksamaa ja Holland ei ole kõnealuse ajavahemiku kohta andmeid esitanud.

Muudes liikmesriikides on eelarve 2011. aastal vähenenud ja 2012. aastal suurenenud või vastupidi. Belgia (prantsuskeelne kogukond), Iirimaa, Küpros, Läti, Prantsusmaa, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriik (Wales) ning samuti tulevane liikmesriik Horvaatia suurendasid hariduseelarvet esimesel aastal, kuid kärpisid seda teisel. Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis seevastu hariduskulutused algul kahanesid, siis kasvasid. Belgia flaamikeelses kogukonnas püsis hariduseelarve mõlemal aastal stabiilne.

„Riigikassad on praegu raskes seisus, kuid haridusse ja koolitusse peavad riigid siiski pidevalt investeerima ainult nii saame kindlustada noortele tuleviku ja pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu, ütles ELi haridusvolinik Androulla Vassiliou. Kui liikmesriigid ei investeeri piisavalt hariduse ja oskuste ajakohastamisse, on meil veelgi raskem pidada sammu oma konkurentidega ning vähendada noorte tööpuudust.

Uuringus analüüsiti kõigi haridustasemete (koolieelsest haridusest kõrghariduseni) rahastamist 35 riiklikus ja piirkondlikus haridussüsteemis. Uuringust selgub, et 2011. ja 2012. aastal on 11 liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Portugal, Ungari) õpetajate palku ja toetusi vähendatud või need on külmutatud. Õpetajate palk moodustab hariduseelarvetest üle 70%.

Kümnes liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Küpros, Leedu, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia ja Ühendkuningriik) on kärbete tagajärjel vähenenud ka õpetajate arv. See on tingitud lisaks majanduskriisi mõjule ka õpilaste arvu vähenemisest. Rõõmustava asjaoluna on õpetajakoolituse rahastamine 18 Euroopa riigis suurenenud, mis on väga oluline, sest õpitulemused sõltuvad ju suuresti õpetamise kvaliteedist.

Õpilastele ja üliõpilastele suunatud avaliku sektori toetustele (õppetoetused ja –laenud ning peretoetused) ei avaldanud kriis enamikus riikides 2011. ja 2012. aastal mõju. Kaheksa liikmesriiki (Austria, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal ja Saksamaa) pakuvad töötutele ja madala kvalifikatsiooniga inimestele spetsiaalset rahalist toetust oskuste parandamiseks või ajakohastamiseks. Enamikul juhtudel lisandub sellistele investeeringutele Euroopa Sotsiaalfondi toetus.

Taustteave

Uuring „Hariduse rahastamine Euroopas: majanduskriisi mõju” keskendub järgmistele teemadele:

  • majanduskontekst;

  • riiklikud kulutused ja haridusvaldkonna eelarve areng;

  • töötajate rahastamise (palgad ja toetused) suundumused;

  • haridustaristu ja tugisüsteemide riiklikud eelarved;

  • õpingute rahastamise suundumused ning muudatused riikide õppetoetuste poliitikas.

Analüüs hõlmab järgmisi riike: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi ja Ühendkuningriik. Saksamaa ja Holland ei ole ajavahemiku 2010−2012 kohta andmeid esitanud. Ühendkuningriigi puhul on olemas andmed Šotimaa ja Walesi kohta; Inglismaa ja Põhja-Iirimaa kohta andmed puuduvad.

Eurydice

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/contacts_national_units_en.phpUuringu viis komisjoni jaoks läbi võrgustik Eurydice, kuhu kuulub 40 riiklikku üksust 36 riigis (27 ELi liikmesriiki, Šveits, Liechtenstein, Norra ja Island kui EFTA liikmed, Türgi, Horvaatia, Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik). http://eacea.ec.europa.eu/index_en.phpVõrgustikku koordineerib ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus.

Lisateave

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/thematic_reports_en.php

Uuring on inglise keeles kättesaadav http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/147EN.pdfEurydice’i veebisaidil

Euroopa Komisjon: http://ec.europa.eu/education/index_en.htmHaridus ja koolitus

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/vassiliou/index_en.htm

Androulla Vassiliou veebisait

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/vassiliou/index_en.htm

Androulla Vassiliou Twitteris http://twitter.com/vassilioueu@VassiliouEU

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58)

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Lisa

Joonis 1. Hariduseelarvete muutus kõigil haridustasemetel,4 20102012

2011. aasta võrrelduna 2010. aastaga 2012. aasta võrrelduna 2011. aastaga

Suurenes või vähenes
Suurenes üle 5%
Vähenes üle 5%

vähem kui 1%

Suurenes 15%
Vähenes 15%
Ei ole kättesaadav

Allikas: Eurydice

Joonis 2. Avaliku sektori õpetajate ja koolijuhtide põhipalga muutus absoluutarvudes, 20102012

2011. aasta võrrelduna 2010. aastaga 2012. aasta võrrelduna 2011. aastaga

Suurenes palgareformi tõttu
suurenes õpetajate
kohandati ainult

palkade kohandamise tõttu elukallidusindeksiga

palgad külmutati
vähenesid
andmed ei ole kättesaadavad

Allikas: Eurydice

Joonis 3. Riiklike hariduskulutuste suundumused aastatel 20002010 (kulutused kokku)

NB: X-telg = võrdlusaastad; 20002010

Y-telg = suhteline tõus protsentides, aasta 2000=100

":" = andmed puuduvad

Allikas: Eurostat, rahvamajanduse arvepidamise statistika (2012. aasta novembri andmed)

1 :

Ungari puhul on võrreldud aastaid 2010 ja 2011.

2 :

Itaalia hariduseelarve vähenes 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes 15% ja 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes üle 5%.

3 :

Poola puhul võrreldi aastaid 2010 ja 2011.

4 :

Joonisel 1 on andmed inflatsioonimäärade erinevuste arvessevõtmiseks esitatud püsivhindades.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site