Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa komisjon

Pressiteade

Brüssel, 20. märts 2013

Euroopa naabruspoliitika keskendus eelmisel aastal tihedama koostöö saavutamisele majandusraskustest hoolimata

Euroopa Liidu koostöö partnerriikidega on varasemast tihedam ja annab häid tulemusi, selgub täna avaldatud Euroopa naabruspoliitika 2012. aasta aruannetest eri riikide ja piirkondade kohta. Kahe aasta jooksul, mis on möödunud naabruspoliitika uuendamisest, on paljudes koostöövaldkondades märgatavaid edusamme tehtud hoolimata sellest, et 2012. aastat iseloomustas poliitiline ebastabiilsus ja rasked sotsiaalmajanduslikud tingimused. Poliitilised reformid on partnerriikides siiski kulgenud eri tempos ning liikumine tõelise ja jätkusuutliku demokraatia suunas ei ole alati ühtlane.

Naabruspoliitika aruandeid esitlesid täna ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton ning ELi laienemise ja naabruspoliitika eest vastutav volinik Štefan Füle. Neist nähtub, et paljud partnerriigid soovivad endiselt tihendada sidemeid ELiga ning et EL toetab eelkõige neid riike, kes on asunud vajalikke reforme ellu viima. Hoolimata ELi praegu mõjutavast majanduskriisist on naaberriikidele toetuste ja laenudena antav rahaline abi kasvanud. Aruannetest järeldub siiski, et ELi abi rakendamisega on paljudel riikidel veel probleeme. Esimest korda sisaldavad aruanded lisaks soovitustele ka hinnangut eelmisel aastal antud soovituste täitmisele.

Arvestades suuri erinevusi partnerriikides toimuvate reformide olemuses ja kiiruses, jõutakse aruannetes järeldusele, et Euroopa Liit peab püüdma paremini arvesse võtta eri riikide vajadusi ja eesmärke.

Lõunapoolsetes partnerriikides on pilt demokraatlike reformide läbiviimisest endiselt väga kirju. Egiptuses, Alžeerias ja Liibüas toimusid demokraatlikud valimised. EL suurendas oma abi vabade, ausate ja rahvusvahelistele standarditele vastavate valimiste korraldamisele ning saatis vaatlejad Alžeeria, Egiptuse ja Jordaania valimistele. Lõunapoolsetes naaberriikides on kodanikuühiskonna häält järjest enam kuulda. Paljudes partnerriikides, eelkõige aga Egiptuses ja Alžeerias, valmistavad endiselt muret kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadus, sh ajakirjandusvabadus. Põhiseaduse reform kulgeb väga aeglaselt. EL on loonud Tuneesia, Jordaania ja Egiptuse töörühmad, et hõlbustada ELi, liikmesriikide ja rahvusvaheliste finantsasutuse koostööd rahalise abi andmisel.

Idapoolsete partnerriikide kursid lahknevad järjest enam. Moldova, Gruusia ja Armeenia jätkasid demokraatlikke reforme ning valimised toimusid seal kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Ukraina parlamendivalimistel oli olukord keerulisem ning esines palju puudusi, mille tulemusena valimiste üldine tase varasemaga võrreldes langes. Aserbaidžaan peab tegema märkimisväärseid lisapingutusi, et täita oma kohustusi demokraatia ja valimiste vallas. Valgevene valimised toimusid üldise represseerimise taustal.

Rääkides partnerriikide edusammudest ja raskustest demokraatlike reformide läbiviimisel, ütles kõrge esindaja Catherine Ashton: "Euroopa Liit teeb järjepidevalt kõik endast oleneva, et aidata meie partnerriikidel luua toimivat demokraatiat. Euroopa naabruspoliitikal on selles protsessis ülitähtis roll. Mõnedes partnerriikides ette tulevad viivitused panevad meid küll muretsema, kuid neid ei tohiks kasutada ettekäändena koostööst loobumiseks. Jätkusuutliku demokraatia ülesehitamine on üks ELi peamistest prioriteetidest."

Paljud partnerriigid on poliitilises üleminekuetapis ning tugeva kodanikuühiskonna olemasolu on järjest olulisem demokraatia ja heade valitsemistavade juurutamiseks. Aruanded näitavad aga, et mõnes riigis sekkuvad võimud endiselt valitsusväliste organisatsioonide tegevusse. EL on kodanikuühendusi toetanud kodanikuühiskonna naabrusrahastu vahenditest. Eelmisel aastal loodud Euroopa demokraatiarahastu ülesanne on pakkuda kiiret ja paindlikku abi demokraatlike muutuste eest võitlejatele.

"Pean partnerlust naabruspoliitika riikide kodanikuorganisatsioonidega väga oluliseks. Kodanikuühiskonnal on demokraatia ülesehitamisel võtmeroll. Oleme märkimisväärselt tihendanud koostööd partnerriikide kodanikuühendustega, et saaksime võimalikult palju toetada nendes riikides toimuvaid reforme. On kahetsusväärne, et mõnedes riikides põrkub kodanikuühiskond endiselt sellistele takistustele nagu piirangud liikumisvabadusele, kohtuasjad valitsusväliste organisatsioonide juhtide vastu, keerukad haldusmenetlused, rahalise abi vastuvõtmist raskendavad reeglid jms," ütles komisjoni volinik Štefan Füle.

Kaubandussuhted naaberriikidega on pidevalt paranenud. EL jätkas läbirääkimisi Moldova, Armeenia ja Gruusiaga, et sõlmida assotsiatsioonileping, mis hõlmaks ka põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda. Jätkusid ka kõnelused assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Aserbaidžaaniga. ELi-Ukraina assotsiatsioonileping on ette valmistatud ning ootab allkirju niipea, kui Kiiev on täitnud selleks vajalikud eeltingimused. Lõunas alustati ettevalmistusi läbirääkimisteks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Maroko, Tuneesia ja Jordaaniaga.

EL ja partnerriigid tegutsevad jätkuvalt inimeste liikuvuse hõlbustamise nimel. 2012. aastal tehti märkimisväärseid edusamme viisavabaduse saavutamiseks idapartnerluse riikidega. Moldova ja Ukraina olid väga edukad viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamisel. Viisadialoogi alustati ka Gruusiaga ning võeti vastu viisanõude kaotamise tegevuskava. Armeenia kehtestas ELi kodanikele viisavabaduse selle aasta jaanuarist alates. Pärast liikuvuspartnerluse sõlmimist Moldova, Gruusia ning Armeeniaga alustati läbirääkimisi liikuvuspartnerluse rajamiseks Aserbaidžaaniga. Alustatud on ka tööd tihedamate liikuvus- ja rändesuhete loomiseks lõunapoolsete partneritega. Saavutatud on kokkulepe liikuvuspartnerluse sõlmimiseks Marokoga ning käimas on läbirääkimised Tuneesiaga. 2012. aasta detsembris alustati dialoogi Jordaaniaga.

Parema valdkondliku koostöö tulemusel on naabruspoliitikal järjest suurem positiivne ja konkreetne mõju inimestele elule. ELi toetusprojektid transpordile (maanteeohutus, ühistransport jms), keskkonnale (veemajandus, mõjuhinnangud), haridusele (nt üliõpilaste ja teadlaste osalemiseks Euroopa programmides, mille kaudu anti naabruspoliitika riikide üliõpilastele ja õppejõududele 2012. aastal rohkem kui 3250 stipendiumi), energiasektorile (nt taastuvenergia tootmiseks) ning paljudele teistele valdkondadele parandavad oluliselt olmetingimusi partnerriikides.

Järgides põhimõtet "mida suuremad edusammud, seda suurem toetus", on EL pidevalt rahaliselt toetanud partnerriikide reforme, andes ELi eelarvest ajavahemikul 2011–2013 täiendavat rahalist abi rohkem kui miljardi euro eest. Sellest 670 miljonit eurot on eraldatud kahe katusprogrammi kaudu: 540 miljonit eurot seoses programmiga SPRING Vahemere lõunapiirkonnas ning 130 miljonit eurot seoses programmiga EaPIC idapoolsetes naaberriikides. Mõlemad programmid keskenduvad demokraatiale ülemineku edendamisele ja institutsioonide väljaarendamisele ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamisele. Nende programmidega seotud vahendeid on eraldatud ainult juhul, kui on selgelt tõestatud nende kasutamine demokraatlike reformide elluviimiseks. Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on samuti laiendanud oma rahastamisvõimalusi partnerriikides. Nende ja teiste finantsasutuste pakutava rahalise abi paremaks haldamiseks on EL suurendanud naabruspoliitika investeerimisrahastu vahendeid. Nii on võimalik anda rohkem toetust suurtele investeeringutele ja erasektori arengule.

Nii ida- kui ka lõunapoolsetes naaberriikides on EL rangelt järginud kahte 2012. aastal vastu võetud naabruspoliitika tegevuskava. Idapoolsetes naaberriikides on EL teinud ettevalmistusi edu saavutamiseks selle aasta novembris toimuval Vilniuse tippkohtumisel. Lõunas võttis EL üle Vahemere Liidu põhjaosa kaaseesistumise ning töötas välja teatise ettepanekutega, kuidas toetada Magrebi riikide integreerumist.

Reformide toetamiseks naaberriikides on EL tihendanud koostööd teiste huvirühmadega, eelkõige kõikide ELi institutsioonide, Euroopa Nõukogu, OSCE, idapartnerluse kodanikuühenduste foorumi ning Anna Lindhi Fondiga. Pingutusi on tehtud ka tegevuse paremaks kooskõlastamiseks rahvusvaheliste rahastajatega.

Süüria on endiselt naabruspoliitika riikide hulgas erandlik. EL on peatanud igasuguse kahepoolse koostöö valitsusega, kuid jätkab kodanike abistamist. EL on astunud ka diplomaatilisi samme konflikti lahendamiseks rahumeelsel teel, toetanud ÜRO ja Araabia Riikide Liiga ühise eriesindaja tööd, osalenud aktiivselt Süüria Rahva Sõprade Grupi kohtumistel ning andnud abi põgenikele ja kriisist mõjutatud naaberriikidele.

Lisateave:

Laienemise ja naabruspoliitika voliniku Štefan Füle veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/fule/index_en.htm

ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/ashton/index_en.htm

Euroopa Komisjon: Euroopa naabruspoliitika

http://ec.europa.eu/world/enp/index_en.htm

http://www.enpi-info.eu

Memo/13/241 Algeria

Memo/13/242 Armenia

Memo/13/243 Azerbaijan

Memo/13/244 Belarus

Memo/13/245 Egypt

Memo/13/246 Georgia

Memo/13/247 Israel

Memo/13/248 Jordan

Memo/13/249 Lebanon

Memo/13/250 Libya

Memo/13/252 Moldova

Memo/13/253 Morocco

Memo/13/254 OPT

Memo/13/255 Syria

Memo/13/256 Tunisia

Memo/13/257 Ukraine

Kontaktisikud:

Maja Kocijancic (+32 2 298 65 70)

Michael Mann (+32 2 299 97 80)

Peter Stano (+32 2 295 74 84)

Anca Paduraru (+32 2 296 64 30)

Nabila Massrali (+32 2 296 92 18)

Eamonn Prendergast (+32 2 299 88 51)

Sebastien Brabant (+32 2 298 64 33)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website