Navigation path

Left navigation

Additional tools

Arutelu Euroopa tuleviku üle: Euroopa Komisjoni asepresident Reding kohtub kodanikega Kreekas Thessalonikis

European Commission - IP/13/243   21/03/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa komisjon

Pressiteade

Brüssel, 21. märts 2013

Arutelu Euroopa tuleviku üle: Euroopa Komisjoni asepresident Reding kohtub kodanikega Kreekas Thessalonikis

22. märtsil 2013 kohtub ELi õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik ja Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding Thessalonikis (Kreekas) rohkem kui 600 kodanikuga, et pidada aru Euroopa tuleviku ja majanduskriisi tagajärgede üle. See arutelu kuulub sarnaste ürituste seeriasse, mille raames Euroopa Komisjon pöördub erinevate Euroopa linnade poole, et kuulata nende kodanikke, nende muresid ja lootusi tuleviku osas.

Lähen Thessalonikisse, et kuulata kodanikke ja astuda nendega otse dialoogi. Kreeka kodanikud ei peaks olema üksnes arutelude teemaks, vaid rohkem tuleks pidada arutelusid nende endiga,” ütles Reding. Lähen Kreekasse kui sõber. Ja sõbrad peavad olema avameelsed: rasketele reformidele puudub alternatiiv. Need on vajalikud tagamaks, et järgmised põlvkonnad ei peaks mineviku vigade eest maksma. EL on selles raskes protsessis abiks.

Thessaloniki on sellise arutelu jaoks igati sobiv koht: see on Ateena järel suuruselt teine Kreeka linn ning üks suurimaid üliõpilaslinnu Kagu-Euroopas. Üliõpilastest saavad järgmise põlvkonna juhid ja dialoog pakub neile võimalust hakata oma tuleviku osas kaasa rääkima.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Viviane Redingi ja kodanike vahelise arutelu keskmes on majanduskriis ja selle mõju inimeste igapäevaelule, ELi kodanike õigused ja liidu tulevik. Üritus toimub Velidio nimelises Thessaloniki konverentsikeskuses ja selle avavad asepresident Reding ja Thessaloniki linnapea Yiannis Boutaris. Arutelust võtavad osa ka kreeklastest Euroopa Parlamendi saadikud Ioannis Tsoukalas ja Theodoros Skylakakis.

Arutelu on võimalik jälgida internetis otseülekande kaudu. Kodanikud üle kogu Euroopa saavad osaleda Twitteri kaudu (@DialogosPoliton, teemaviide #EUDeb8).

Taust

Mida kujutavad endast dialoogid kodanikega?

Jaanuaris lükkas Euroopa Komisjon käima Euroopa kodanike aasta (IP/13/2) ehk aasta, mis on pühendatud kodanikele ja nende õigustele. 2013. aastal möödub 20 aastat ELi kodakondsuse sünnist, millele pandi alus Maastrichti lepinguga aastal 1993; samuti toimuvad aasta pärast Euroopa Parlamendi valimised. Kogu aasta vältel peavad Euroopa Komisjoni liikmed kõikjal ELis kodanikega dialooge selle üle, millised on nende tulevikuootused.

Euroopa Komisjoni asepresident Reding on juba pidanud arutelusid Cádizis (Hispaanias), Grazis (Austrias), Berliinis (Saksamaal), Dublinis (Iirimaal) (vt IP/13/2) ja Coimbras (Portugalis) (vt IP/13/129). ELi volinik Andor korraldas dialoogi kodanikega Napolis (Itaalias), volinik Malmström Göteborgis (Rootsis) ja Torinos (Itaalias) ning Euroopa Komisjoni asepresident Tajani Roomas (Itaalias). 2013. aastal korraldatakse üle kogu Euroopa Liidu veel palju samalaadseid dialooge, kus Euroopa, riigi ja kohaliku tasandi poliitikud osalevad debatis eri eluvaldkondi esindavate kodanikega. Kõiki arutelusid saab jälgida siin: http://ec.europa.eu/european-debate/index_et.htm.

ELi kodakondsuse kehtestamisest möödunud kahekümne aasta vältel on juba palju saavutatud. Äsja avaldatud ELi uuringust ilmneb, et praegu tunneb 63 % kodanikest end eurooplasena. Kreeka puhul on see arv vaid 46 %, kuigi 63 % kreeklastest ütlevad, et kriisi tulemusena tunnevad nad end seisvat Euroopa riikidele lähemal.

Üle kogu Euroopa Liidu kasutavad kodanikud iga päev oma õigusi. Eurooplased saavad tänu Euroopa õigusaktidele kasu suuremast kaitsest piiriüleste ostude tegemisel, garanteeritud arstiabist muudes liikmesriikides Euroopa ravikindlustuskaardi abil ning väiksematest rändlustasudest. Kuid inimesed ei tea alati oma õigusi. Näiteks selgub uuringutest, et umbes kaks kolmandikku kreeklastest ütlevad, et neil ei ole piisavalt teavet endi kui ELi kodanike õiguste kohta. Samal ajal kuus kümnest kreeklasest ütleb, et nad tahaksid endi kui ELi kodanike õiguste kohta rohkem teada.

Seepärast on komisjon kuulutanud 2013. aasta Euroopa kodanike aastaks, mis on pühendatud kodanikele ja nende õigustele. Eesmärke on kaks: Pool tööst kulub selgitamisele, mida Euroopa kodanikuks olemine tähendab ja millised on need õigused, mida inimesed tänu Euroopa kodanikuks olemisele kasutada saavad.

Teine pool tööst tähendab kuulamist. Kogu aasta vältel ühendavad Euroopa Komisjoni asepresident Reding ja teised ELi volinikud jõud riigi ja kohaliku tasandi poliitikutega, et korraldada üle terve Euroopa kodanikega arutelusid. Arutelude eesmärk on arutleda kodanikega selle üle, millised on nende soovid, kuidas nad suhtuvad oma õigustesse ja millises suunas nad sooviksid, et EL areneks järgneva aastakümne jooksul. Euroopa kodanikel peab olema võimalus väljendada oma muresid ja valmistuda peatseteks Euroopa Parlamendi valimisteks.

Miks komisjon just praegu selle teemaga tegeleb?

Sest Euroopa on tänaseks jõudnud ristteele. Euroopa tulevikust räägivad kõik ja paljud arvavad, et suund tuleks võtta poliitilise liidu ehk rahvusriikide föderatsiooni või Euroopa Ühendriikide loomise poole. Lähemad kuud ja aastad on Euroopa Liidu tulevikusuuna seisukohast otsustavad. Euroopa edasine integratsioon peab käima käsikäes ELi demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega.

Septembris pidas president Barroso kõne liidu olukorra kohta (SPEECH/12/596). Sestsaati on arutelu Euroopa tuleviku üle täies hoos. Juba 29. novembril 2012 visandas komisjon tegevuskava, et liikuda täieliku majandus-, raha- ja eelarveliidu poole, ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni, eurorühma ja Euroopa Keskpanga juhid avaldasid 5. detsembril 2012 ühisaruande. Komisjonil ja teistel institutsioonidel on praegu käsil poliitilise liidu tegevuskava. Kodanikel peab olema sõnaõigus Euroopa Liidu tulevikku puudutavas arutelus ja dialoogid on üks moodus nende kaasamiseks ja aruteluplatvormi loomiseks.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel ja enne mis tahes ettepanekute tegemist aluslepingute muutmiseks peaks Euroopa kodanikel olema võimalus väljendada oma soove ja muresid.

Praegu tunneb enam kui pool eurooplastest (68 %), et nende arvamus Euroopas ei loe – see olukord peab muutuma.

Millised on dialoogide tulemused?

Kodanikelt dialoogide käigus saadav tagasiside aitab Euroopa Komisjonil valida, mis suunas ELi tulevase reformi plaanide koostamisel liikuda. Dialoogide üks põhieesmärke on ka valmistada ette pinda 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.

Järgmisel aastal toimuvad valimised peaksid keskenduma Euroopa teemadele, mitte sellele, kas Kreeka või muude riikide kodanikud on või ei ole rahul oma riigi valitsusega. Euroopa mõõde peaks olema olulisemal kohal, nii et Kreeka valija teadvustaks, et ta ei hääleta vaid mõne Kreeka erakonna poolt, vaid erakondade ühenduse poolt, mis järgib teatavat poliitilist liini Euroopas.

Samaaegselt dialoogidega on Euroopa Komisjon astumas ka samme Euroopa Parlamendi valimiste demokraatliku legitiimsuse suurendamiseks. Märtsi alguses palus komisjon esitada erakondadel kandidaadid Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale (IP/13/215). Komisjon sooviks näha sisulist Euroopa debatti, kus Euroopa erakonnad teevad valimiskampaaniaid selge programmiga, milles väljendub nende visioon tuleviku Euroopast.

Vahepeal teeb Euroopa Komisjon tööd ka selle nimel, et kõrvaldada need takistused, mis kodanikke häirivad. 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta (vt IP/10/1390 ja MEMO/10/525) esitati 25 konkreetset meedet, et kaotada viimasedki takistused, mis ei lase ELi kodanikel kasutada oma õigust Euroopa Liidus vabalt liikuda. Üks meetmetest on suurendada inimeste teadlikkust ELi kodaniku staatusest, õigustest ja sellest, kuidas need õigused mõjutavad nende igapäevaelu.

Euroopa kodanike aastal 2013, millalgi Euroopa päeva (9. mai) paiku avaldab komisjon teise aruande ELi kodakondsuse kohta. Selles võetakse kokku 25 meedet, mis esitati 2010. aastal, ning esitatakse 12 uut konkreetset meedet nende probleemide lahendamiseks, mis ikka veel ELi kodanike ees seisavad. Internetis toimuva avaliku arutelu ja dialoogide käigus tõstatud küsimused annavad aruandesse panuse ja kujundavad Euroopa Komisjoni kodakondsuspoliitikat.

Lisateave

Lisateave Thessaloniki dialoogi kohta:

http://www.citizensdialogue.gr/

Arutelud kodanikega Euroopa tuleviku üle:

http://ec.europa.eu/european-debate

Euroopa kodanike aasta:

http://europa.eu/citizens-2013

Eurooplased võtavad sõna: ELi kodanikuõigusi käsitleva konsulteerimise tulemused:

http://ec.europa.eu/justice/citizen/files/eu-citizen-brochure_et.pdf

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

Arutelude teemaviide Twitteris: #EUDeb8

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

LISA

1. Kreeklased arvavad, et EL suudab kõige paremini finants- ja majanduskriisi lahendada

Source: EB Standard 78 EL National report

2. Kreeklased näevad ülejäänud Euroopaga samu positiivseid tulemusi

Source: EB Standard 78 EL National report

3. ELi kodanikuna tunneb end alla poole kreeklastest

Source: EB Standard 78 EL National report

4. Vähem kui neli kümnest kreeklasest tunneb, et on enda kui ELi kodaniku õigustest informeeritud

Source: FL 365 "EU Citizenship" p22 (Fieldwork Nov 2012/Published: Feb 2013)

5. Tõenäosus tunda end EList hästi informeerituna on kreeklaste puhul kõige väiksem

Source: Eurobarometer Standard 78 National report


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website