Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 19. märts 2013

Liiklusohutus: EL annab teada kõigi aegade väikseimast liiklussurmade arvust ja astub esimese sammu vigastuste vähendamise strateegia suunas

Liiklussurmade arv ELis vähenes 2012. aastal 9% võrra. Täna Euroopa Komisjoni avaldatud uute andmete kohaselt oli 2012. aastal ELi riikides maanteeliikluses hukkunuid vähem kui kunagi varem alates ajast, mil esimesi andmeid koguma hakati.

Komisjoni asepresident transpordivolinik Siim Kallas ütles: „Kõigi aegade väikseima liiklussurmade arvuga oli 2012. aasta murranguline Euroopa liiklusohutuses. Üheksaprotsendine vähenemine tähendab, et eelmisel aastal säästeti 3000 elu. Selliste tulemuste nägemine on tohutult julgustav. Kuid ikka veel hukkub Euroopa teedel iga päev 75 inimest, nii et rahuloluks ei ole põhjust. Meil on kaugeleulatuv eesmärk vähendada liiklussurmasid ELis 2020. aastaks poole võrra ja me peame selle saavutamiseks praegusel rajal püsima.

Liiklussurmad on ainult jäämäe veepealne osa. Iga surma kohta Euroopa teedel tuleb kümme sellist rasket vigastust nagu pea- või seljaajukahjustus. Vajame strateegiat, mis aitaks vähendada raskete liiklusvigastuste arvu kõikjal ELis.”

Riikide kaupa esitatud andmetest (vt tabel lõpus) selgub, et liiklussurmade arv on ELi maades ikkagi veel väga erinev. Kõige väiksem on liiklussurmade arv endiselt Ühendkuningriigis, Rootsis, Madalmaades ja Taanis, kus esitatud andmete kohaselt on umbes 30 liiklussurma miljoni elaniku kohta.

Võrreldes pettumust valmistavate näitajatega 2011. aastal, kui edusammud liiklussurmade arvu vähenemisel langesid kahe protsendini, tähendab üheksaprotsendine vähenemine seda, et liikmesriigid on pöördunud tagasi kursile, mille kohaselt püütakse ajavahemikul 2010–2020 vähendada liiklussurmade arvu poole võrra. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks liiklussurmade arv vähenema igal aastal keskmiselt 7% võrra.

Kõige murettekitavam seik 2011. aasta liiklusstatistikas oli see, et hoolimata liiklussurmade üldisest vähenemisest kasvas hukkunute arv vähem kaitstud liiklejate (jalakäijad, mootorratturid ja vanurid) hulgas. 2012. aasta esialgsete andmete alusel on vähem kaitstud liiklejate liiklussurmade arv 2012. aastal oluliselt vähenenud.

ELi liiklusohutuse tegevusprogramm aastateks 2011–2020

Euroopa liiklusohutuse tegevusprogrammis aastateks 2011–2020 (vt MEMO/10/343) esitatakse ambitsioonikas kava vähendada järgmise kümne aasta jooksul Euroopa teedel surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu poole võrra. See hõlmab olulisi ettepanekuid, mille abil püütakse täiustada sõidukeid ja taristut ning parandada liiklejate käitumist. Näiteks hõlmavad uusimad olulised algatused järgmist:

alates 2013. aasta jaanuarist kehtiv uus ELi juhiluba koos noortele kehtivate rangemate eeskirjadega võimsate mootorrataste juhtimisõiguse osas;

liikmesriikide esitatud siseriiklikud jõustamiskavad, mis annavad palju teavet parimate tavade kohta;

2012. aasta novembris jõustunud piiriülesed eeskirjad välismaal toime pandud liikluseeskirjade rikkumiste (joobes juhtimine, kiiruse ületamine jne) kohta;

vigastuste vähendamise strateegia arendamisel tehtav töö (vt allpool).

Vigastuste vähendamise strateegia väljatöötamine: praegune olukord

Hinnanguliselt tuleb iga surma kohta Euroopa teedel kümme rasket vigastust ja veel nelikümmend kergemat vigastust.

Oluline tegur, mis aitas kaasa edu saavutamisele liiklussurmadega tegelemisel, oli kahes järjestikuses ELi liiklusohutuse kümneaastases strateegias vastuvõetud tulemusepõhine lähenemisviis. Kui samal viisil keskendutaks rasketele, kuid mitte surmaga lõppevatele liiklusvigastustele, oleks sellest palju kasu. Probleem on selles, et raskete vigastuste kohta käivad andmed on praegu üldised ja hinnangulised. Raskete vigastuste kohta esitatakse valeandmeid ja puudulikke andmeid ning näitajad ei ole üleeuroopalises mastaabis võrreldavad.

Neil põhjustel avaldas Euroopa Komisjon täna dokumendi raskete liiklusvigastuste kohta, milles visandatakse järgmised sammud raskeid liiklusvigastusi käsitleva põhjaliku ELi strateegia väljatöötamiseks: raske liiklusvigastuse ühine määratlus (hakatakse kohaldama alates 2013. aastast); liikmesriikide edasised sammud raskeid liiklusõnnetusi käsitleva teabe kogumise parandamiseks (esimene aruanne, milles kasutatakse üleeuroopalisi võrreldavaid andmekogumismeetodeid, esitatakse 2014. aastal); raskete liiklusvigastuste vähendamise üleeuroopalise eesmärgi (nt ajavahemikuks 2015–2020) vastuvõtmise põhimõte.

Tähtis samm edasi astuti juba 2012. aastal, kui sõlmiti kokkulepe raskete liiklusvigastuste määratlemise üleeuroopalise süsteemi kohta. Euroopa Komisjon on kõrgetasemelises liiklusohutuse töörühmas teinud ulatuslikku koostööd liikmesriikidega, et leppida kokku maksimaalselt lühendatud vigastuste raskusastme skaala MAIS (Maximum Abbreviated Injury Score) kasutamises raskete liiklusvigastuste määratlemisel. Täiendavat teavet vigastuste vähendamise strateegia kohta vt MEMO/13/232

5 olulist fakti: mida me juba teame rasketest vigastustest?

Praeguste hinnangute kohaselt on olukord järgmine.

Igal aastal saab ELi teedel juhtunud liiklusõnnetustes raskelt vigastada umbes 250 000 inimest, samas oli surmaga lõppenud liiklusõnnetusi 2012. aastal 28 000.

Kui liiklussurmade arv vähenes viimase kümne aasta jooksul 43% võrra, siis raskelt vigastatud inimeste arv vähenes ainult 36%.

Enamlevinud rasked liiklusvigastused on pea- ja ajutraumad, nendele järgnevad jala- ja selgroovigastused.

Vähem kaitstud liiklejate, nt jalakäijate, jalgratturite, mootorratturite või teatavatesse vanuserühmadesse kuuluvate liiklejate (eelkõige vanurid) hulgas esineb raskeid liiklusvigastusi eriti sageli. Raskeid liiklusvigastusi saadakse tihedamini linnapiirkondades kui maapiirkondade teedel.

Komisjoni talituste töödokument „Esimesed teetähised vigastuste ennetamise strateegia väljatöötamisel” asub aadressil http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/serious_injuries/index_en.htm.

2012. aasta liiklussurmade statistike riikide kaupa1

Liikmesriik

Liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta

Liiklussurmade määra muutus

 

1965

2010

2011

2012

Aasta keskmine vähenemine 2000–2010

2010-2011

2011-2012

Belgia

147

77

78

73

-6%

2%

-12%

Bulgaaria

91

103

89

82

-3%

-15%

-8%

Tšehhi Vabariik

150

76

74

71

-5%

-4%

-4%

Taani

212

46

40

32

-6%

-14%

-18%

Saksamaa

234

45

49

44

-7%

10%

-10%

Eesti

178

58

75

65

-10%

29%

-14%

Iirimaa

124

47

41

36

-7%

-12%

-12%

Kreeka

89

111

101

92

-4%

-9%

-10%

Hispaania

114

54

45

41

-9%

-17%

-9%

Prantsusmaa

249

62

61

56

-8%

-1%

-8%

Itaalia

186

68

64

62

-6%

-6%

-2%

Κüpros

162

73

85

59

-5%

18%

-28%

Läti

290

97

86

86

-10%

-18%

-2%

Leedu

250

90

97

100

-9%

-1%

2%

Luksemburg

250

64

64

65

-8%

3%

3%

Ungari

86

74

64

60

-6%

-14%

-5%

Malta

36

36

51

26

-1%

40%

-48%

Madalmaad

202

32

33

32

-7%

2%

-1%

Austria

252

66

62

64

-6%

-5%

4%

Poola

79

102

109

93

-4%

7%

-15%

Portugal

117

79

84

71

-6%

-7%

-16%

Rumeenia

98

111

94

96

0%

-15%

1%

Sloveenia

327

67

69

59

-7%

2%

-13%

Slovakkia

128

68

60

55

-5%

-13%

-9%

Soome

230

51

54

48

-5%

7%

-11%

Rootsi

170

28

34

31

-8%

20%

-7%

Ühendkuningriik

146

31

31

28

-7%

3%

-12%

EL

171

62

60

55

-6%

-2%

-9%

Kontaktisikud :

Helen Kearns (+32 2 298 76 38)

Dale Kidd (+32 2 295 74 61)

1 :

2012. aasta näitajad põhinevad esialgsetel andmetel; üksikute riikide lõplikes andmetes võib olla väikseid muudatusi. 1965. aasta andmed põhinevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) andmetel. Järgmiste riikide korral on esimesed andmed kättesaadavad järgmistel aastatel: Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Sloveenia – 1970, Eesti, Läti ja Leedu – 1980.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website