Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 12. märts 2013

VKE-sid kahjustav makseviivituste komme peab kaduma 16. märtsiks

Kogu Euroopas läheb laekumata maksete tõttu iga päev pankrotti kümneid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE-d). Selle tulemusena kaovad töökohad ja jäävad kasutamata ärivõimalused, mis takistab majanduskasvu taastumist. Et teha lõpp maksete tasumisega viivitamisele, võttis Euroopa Liit vastu direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. 16. märtsiks 2013 peab läbivaadatud makseviivituste direktiiv olema liikmesriikidel oma riiklikku õigusesse üle võetud. Direktiiv kohustab riigiasutusi tasuma hangitavate kaupade ja teenuste eest 30 päeva jooksul või väga erandlikel juhtudel 60 päeva jooksul. Ettevõtted peavad maksma arved 60 päeva jooksul, kui ei ole selgelt kokku lepitud teisiti ja kui see ei ole võlausaldaja suhtes ülimalt ebaõiglane.

„VKE-de jaoks on iseäranis raske kaitsta oma õigust saada maksmata summad tähtajaks kätte,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani. „Makseviivitused tähendavad, et VKE-d kaotavad aega ja raha, vaidlused aga võivad rikkuda suhted klientidega. Niisugune kahjulik komme viivitada maksete tasumisega peab kaduma. Nüüd on liikmesriikidel aeg hakata rakendama makseviivituste direktiivi oma õiguses ja pakkuda seega VKE-dele tuge, mida nad praegusel raskel ajal vajavad, ning aidata neil täita võtmerolli Euroopas töökohtade loomisel.”

Sellelt lingilt saab rohkem teavet makseviivituste direktiivi ja liikmesriikides toimuvate seminaride kohta

Uued eeskirjad on lihtsad:

• Riigiasutused peavad tasuma hangitavate kaupade ja teenuste eest 30 kalendripäeva jooksul või väga erandlikel juhtudel 60 kalendripäeva jooksul.

• Lepinguvabadus ettevõtete äritehingute puhul: ettevõtted peavad tasuma arved 60 kalendripäeva jooksul, kui ei ole selgelt kokku lepitud teisiti ja kui see ei ole võlausaldaja suhtes ülimalt ebaõiglane.

• Ettevõtetel on automaatselt õigus nõuda hilinenud maksetelt viivist ja samuti võivad nad automaatselt nõuda vähemalt 40 euro suurust kindlasummalist hüvitist sissenõudmiskulude katteks. Nad võivad nõuda hüvitist ka kõigi muude mõistlike sissenõudmiskulude eest.

• Seadusega ette nähtud viivisemäär on vähemalt kaheksa protsendipunkti võrra suurem Euroopa Keskpanga baasintressimäärast. Riigiasutused ei tohi kehtestada viivisemäära allapoole seda künnist.

• Ettevõtetel on võimalik ülimalt ebaõiglasi tingimusi ja tavasid kergemini siseriiklikes kohtutes vaidlustada.

• Suurem läbipaistvus ja teadlikkuse kasvatamine: liikmesriigid peavad avaldama viivisemäärad, et kõik osapooled oleksid nendest teadlikud.

• Liikmesriikidel soovitatakse luua maksete õigeaegse tasumise tegevusjuhised.

• Liikmesriigid võivad jätkuvalt kasutada või kehtestada õigusnorme, mis on võlausaldajale soodsamad kui selle direktiivi sätted.

Uued meetmed on ettevõtetele vabatahtlikud – nad saavad õiguse võtta meetmeid, kuid nad ei ole kohustatud seda tegema. Mõnel juhul võib ettevõte pikendada maksetähtaega mõne päeva või nädala võrra, et hoida konkreetse kliendiga head ärisuhet. Samas on uued meetmed kohustuslikud riigiasutustele. Need asutused peaksid olema teistele eeskujuks ning näitama lepingutest kinnipidamisega oma usaldusväärsust ja tõhusust.

Taust

Makseviivituste direktiiv võeti vastu selleks, et võidelda makseviivitustega äritehingute puhul. Selle raamaktis – väikeettevõtlusalgatuses Small Business Act – kajastatakse komisjoni soovi tunnustada VKE-de keskset rolli ELi majanduses ning rõhutatakse, et üks peamisi VKE-de probleeme on rahastamisvõimaluste nappus (MEMO/12/742).