Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Keskkond: EL-i roheline raamat otsib lahendust plastijäätmete probleemile

Commission Européenne - IP/13/201   07/03/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 7. märts 2013

Keskkond: EL-i roheline raamat otsib lahendust plastijäätmete probleemile

Euroopa Komisjoni täna avaldatud roheline raamat otsib vastuseid tänapäeva maailmas möödapääsmatuks muutunud plastmaterjalidest põhjustatud jäätmete probleemile. Plastid on mitmekülgsed ja vastupidavad, kuid see muudab plastijäätmete käitlemise keeruliseks. Rohelise raamatu eesmärk on algatada läbimõeldud arutelu selle üle, kuidas muuta plasttoodete kogu olelusring säästlikumaks ning vähendada plastijäätmete mõju keskkonnale.

Plastijäätmete käitlemine on keskkonnakaitse seisukohast väga keeruline ülesanne, kuid pakub samal ajal ka suurepärase võimaluse ressursse paremini kasutada. Ringmajanduse tingimustes aitavad kõrged ringlussevõtumäärad toorainepuudust leevendada ning plastidel on siin tulevikku. Kutsun kõiki asjast huvitatuid koos mõtlema selle üle, kuidas plastmaterjalide kasutamine aitaks kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele, mitte nende tekitamisele, ütles Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik.

Loodusesse sattununa võivad plastijäätmed eriti merekeskkonnas säilida sadu aastaid. Igal aastal jõuab maailmamerre 10 miljonit tonni enamasti plastidest koosnevaid jäätmeid, mis muudavad ookeanid ja mered maailma suurimaks plastiprügilaks.

Moodsas äraviskamisühiskonnas peetakse plasti tihti odavaks ning ühekordseks kasutamiseks mõeldud materjaliks, mistõttu ringlusse võetavate jäätmete hulk on väike. Üle poolte Euroopa plastijäätmetest viiakse prügilatesse, kuigi seda tuleks vältida, sest plastid võivad sisaldada ohtlikke koostiosi, mis ladestamisel võivad eritada kõrge kontsentratsiooniga saasteaineid.

Rohelises raamatus rõhutatakse plastide võtmerolli paljudes tööstuslikes protsessides ja rakendustes ning tuuakse esile kõrgema ringlussevõtumäära abil saavutatav majanduslik kasu. Kuna maailma rahvaarv kasvab ning loodusvarad ammenduvad, kujutab plastide ringlussevõtt endast alternatiivi tooraine esmakasutusele. Et see võiks toimuda kiiremini, on vaja ökodisaini ja keskkonnainnovatsiooni toetavaid üldisi majandustingimusi, mis võimaldaksid jäätmetekke vältimist ja ringlussevõttu silmas pidada juba plasttoodete disainimisetapis.

Plastijäätmetega seotud spetsiifilisi probleeme praegu ELi jäätmealastes õigusaktides eraldi ei käsitleta. Liikmesriigid peaksid jäätmetekke vältimist ja ringlussevõttu eelistama muudele kõrvaldusviisidele kõikide jäätmekäitluse raamdirektiivis nimetatud jäätmevoogude puhul, kuid on selge, et on vaja teha rohkem. Rohelise raamatu eesmärk on koguda fakte ja arvamusi, mille alusel hinnata plastijäätmete mõju ning kujundada Euroopa strateegia selle leevendamiseks. Kõiki asjast huvitatud isikuid kutsutakse avaldama arvamust selle kohta, kas ja kuidas tuleks praegust õigusraamistikku muuta, et paremini toime tulla plastijäätmetega ning suurendada nende kordus- ja taaskasutust ning ringlussevõttu, vähendades samal ajal jäätmete ladestamist prügilasse. Oodatud on ka seisukohad võimalike ringlussevõtu sihtmäärade ning majanduslike hoobade, nagu prügilakeeldude ja -maksude ning olmejäätmete äraviskamisel kogutavate maksude otstarbekuse kohta. Samuti küsitakse rohelises raamatus, kuidas edendada plastide tootmisel mooduldisaini ning parandada nende keemilist koostist selliselt, et see hõlbustaks ringlussevõttu. Uuritakse ka merereostuse vähendamise võimalusi ning hinnatakse vajadust biolagunevate plastide järele.

Järgmised sammud

26 küsimust hõlmav avalik arutelu kestab selle aasta juuni alguseni. Tulemusi kasutatakse edasiste meetmete kavandamisel 2014. aastal, mil hakatakse kogu jäätmepoliitikat põhjalikumalt läbi vaatama. Eelkõige kavatsetakse luubi alla võtta praegused jäätmete taaskasutuse ja prügilasse ladestamise sihtmäärad ning teostada viie eri jäätmevoogusid käsitleva direktiivi järelhindamine.

Taust

Vaid veidi rohkem kui ühe sajandiga on plastid muutunud tarbekaupade masstootmisega tegeleva tehnoloogia- ja ehitussektori jaoks vältimatuks materjaliks. Kõigest 50 aastaga on plastitootmine maailmas kasvanud 1,5 miljonilt tonnilt 1950. aastal 245 miljoni tonnini 2008. aastal ning pole alust arvata, et see suundumus muutuks. Eriti halvasti mõjuvad plastijäätmed merekeskkonnale, kus need moodustavad 80% Atlandi ja Vaikses ookeanis tekkinud jäätmesaartest. Neist eralduva prügi sisse takerduvad mereloomad, kes võivad meres hulpivat prahti ka alla neelata. Plastprügi leidumine ka kõige kaugemates maailmamere soppides ja randades näitab, et tohutu suurte plastijäätmekoguste tekitamise hind võib olla väga kõrge. Tavaline plast sisaldab ka palju erinevaid ning mõnikord suurtes kogustes keemilisi lisaaineid, mis võivad olla kantserogeensed, põhjustada mürgiseid reaktsioone või häirida sisenõrenäärmete tööd.

Mõned strateegilised vahendid keskkonda sattunud plastijäätmetega tegelemiseks on ette nähtud ka praegu kehtivate jäätmealaste õigusaktidega. Jäätmete raamdirektiivis (2008/98/EÜ) pööratakse suurt tähelepanu sellele, et toodete kavandamisel võetaks arvesse nende kogu tulevast olelusringi ja jäätmekäitlusele eelistataks jäätmetekke ennetamist. Samuti peetakse oluliseks tootja vastutuse laiendamist, paremat tootedisaini, ressursitõhusust ning loodusvarade kaitset. Sama mõtteviisi arendavad edasi 2011. aastal vastu võetud ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ning komisjoni 2012. aastal esitatud 7. keskkonnaalane tegevuskava, mis on praegu arutamisel Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Mõlemas dokumendis käsitletakse võimalust kehtestada kogu EL-i hõlmav koguseline sihtmärk mereprahi vähendamiseks.

Lisateave:

Vt http://ec.europa.eu/environment/consultations/plastic_waste_en.htm

Vaata ka: http://ec.europa.eu/environment/waste/index.htm

Kontaktisikud :

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site