Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 9. jaanuar 2013

Euroopa ettevõtluspotentsiaali vabastamine majanduskasvu taastamise nimel

Selleks et taastada Euroopas majanduskasv ja kõrgem tööhõive tase, vajab Euroopa rohkem ettevõtjaid. Luues igal aastal 4 miljonit uut töökoha, on uued ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) suurimad tööhõive edendajad Euroopas. Seepärast esitas Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani täna tegevuskava ettevõtjate toetamiseks ja Euroopa ettevõtluskultuuri põhjalikuks muutmiseks. Tegevuskavas rõhutatakse hariduse ja koolituse olulisust uute ettevõtjate põlvkondade kasvatamisel ning kava sisaldab erimeetmeid, mis aitavad kaasa ettevõtjate võrsumisele noorte, naiste, eakate, sisserändajate ja töötute seast. Kõrge töötuse määra tõttu ELis jäävad kasutamata inimressursid, eriti naiste ja noorte seas. Tegevuskavaga kõrvaldatakse ka takistusi ettevõtluse teelt, kasutades selleks ambitsioonikaid meetmeid idufirmade ja uute ettevõtjate tegevuse lihtsustamiseks, ettevõtja omanikuvahetuse hõlbustamiseks, rahastamise kättesaadavuse parandamiseks ja ausatele ettevõtjatele pankrotijärgselt uue võimaluse andmiseks.

Tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani ütles: „Lihtsalt öeldes: rohkem ettevõtjaid tähendab rohkem töökohti, rohkem innovatsiooni ja suuremat konkurentsi. Ettevõtjaks saamine ja oma visiooni teostamine nõuab isiklike riskide võtmist ja pingutusi. Ettevõtjad on meie aja kangelased. Ettevõtlus on olnud ka majanduskasvu suurimaks stiimuliks majandusajaloo vältel. Seepärast tahame me muuta ettevõtluse Euroopa kodanike jaoks ihaldusväärseks ja kättesaadavaks võimaluseks. See on meie tegevuskava peamine sõnum. Kui me suudame vabastada Euroopa ettevõtluspotentsiaali, suudame taastada Euroopa majanduskasvu.”

MEMO/13/7 ettevõtlust käsitlev 2012. aasta Eurobaromeetri uuring: viimase kolme aasta jooksul on nende ELi kodanike hulk, kes soovivad ise olla enda tööandjad, langenud 45%lt 37%le. Selle languse on põhjustanud kriisi tõttu kehvemad väljavaated ettevõtluseks.

MEMO/13/5 Ettevõtlus kui majanduskasvu peamine liikumapanev tegur

Tegevuskava „Ettevõtlus 2020”

Ettevõtlusalane haridus stimuleerib uute ettevõtjate arvu suurenemist

15% kuni 20% õpilastest, kes osalevad keskkoolis miniäriühinguprogrammis, alustavad hiljem oma ettevõttega - see on näitaja, mis on kolm kuni viis korda suurem kui muu elanikkonna hulgas. Ettevõtlusalane kõrgharidus võib anda hoogu kõrgtehnoloogilistele ja kiiresti laienevatele ettevõtjatele, toetades majandustegevusega seotud ökosüsteeme, koostööd ja tööstuspartnerlust.

Tegevuskava hõlmab kuut peamist valdkonda, milles on tarvis võtta meetmeid sellise keskkonna loomiseks, milles ettevõtjaid saadaks edu ja kus nad areneksid:

  1. Rahastamise kättesaadavus. Peale olemasolevate finantsvahendite tugevdamise teeb komisjon ka ettepaneku luua Euroopa mikrorahastamise turg ja lihtsustada maksustruktuure, et VKEdel oleks võimalik leida rahalisi vahendeid erainvesteeringute näol (näiteks miniosakud, ühisrahastamisprojektid ja äriinglite investeeringud).

  2. Toetus äritegevuse olulistes järkudes. Kuna ligi 50% ettevõtjatest tabab esimese viie tegevusaasta jooksul ebaedu, peaksid liikmesriigid suunama enam vahendeid uute ettevõtjate abistamiseks sel kriitilisel perioodil – näiteks pakkuma juhtimiskoolitust, teadus- ja arendustegevusalast koolitust ning võrkude loomist kaasettevõtjate, potentsiaalsete varustajate ja klientide vahel.

  3. Digitaalajastu uute ettevõtlusvõimaluste vabastamine. VKEd kasvavad kaks kuni kolm korda kiiremini, kui nad kasutavad IKT võimalusi. Suurem toetus veebipõhistele idufirmadele ja oskuste parandamine aitavad kaasa nii veebiettevõtjate kui ka traditsioonilisemate ettevõtjate tegevusele.

  4. Ettevõtja omanikuvahetuse lihtsustamine. Igal aastal vahetab Euroopas omanikke ligikaudu 450 000 äriühingut, kus töötab 2 miljonit töötajat, hinnanguliselt kaob seetõttu 150 000 ettevõtjat ja 600 000 töökohta. Komisjon teeb ettepaneku laiendada ettevõtlusturgu ja eemaldada piiriülest omanikuvahetust takistavad tegurid.

  5. Pankrotijärgse uue võimaluse andmine ausatele ettevõtjatele. Enamik pankrotte (96%) on tingitud kuhjuvatest hilinenud maksetest või muudest praktilistest probleemidest. Uuestialustajad on aga edukamad. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku ettevõtjate likvideerimise asemel keskenduda nende finantsraskustest üleaitamisele (IP/12/1354).

  6. Halduse lihtsustamine. Komisjon püüab jätkuvalt vähendada halduskoormust.

Komisjon kavatseb ka edendada ettevõtlust konkreetsete elanikkonnarühmade seas:

  1. Naiste ettevõtluspotentsiaal. Asjaolu, et naised moodustavad vaid 34,4% füüsilisest isikust ettevõtjatest, lubab oletada, et nad vajavad ettevõtjaks saamisel enam julgustamist ja toetust.

  2. Eakad kodanikud – pensionile läinud ettevõtjatel on väärtuslikud teadmised, mis tuleks tulevastele põlvkondadele edasi anda, et muuta ettevõtlusega alustamine nende jaoks lihtsamaks.

  3. Sisserändajatel on sageli tööturul raskusi, ettevõtlus kujutab endast nende jaoks väärtuslikku võimalust majanduslikuks ja sotsiaalseks kaasatuseks.

  4. Ettevõtlustoetus töötutele peaks hõlmama koolitust, ettevõtlusalast nõustamist ja juhendamist.

Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide, ettevõtlusorganisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmadega, et rakendada tegevuskava Euroopa kriisist välja juhtimiseks. Sealhulgas koostatakse teekaart konkreetsete eesmärkide ja tähtaegadega käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks.

37% eurooplasest tahaksid olla iseenda peremehed

Pea neli kümnest eurooplasest tahaksid võimaluse korral olla iseenda peremehed. Kui seda potentsiaali oleks võimalik ära kasutada, lisanduks miljoneid uusi ettevõtjaid olemasolevale ligi 21 miljonile väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale ELis. Füüsilisest isikust ettevõtjaks saamisel takistavad eurooplasi mitmed asjaolud: eelkõige peljatakse pankrotti ja ebakorrapärast sissetulekut. Eurobaromeetri kiiruuringus (FL354), mis käsitleb ettevõtlust ELis ja muudes riikides ja mida esitles täna Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani, rõhutatakse ka, et 2009. aastal oli neid eurooplasi, kes tahtsid olla füüsilisest isikust ettevõtjad, suurem (45%). See tähendab 20% langust kolme aasta jooksul, mis kajastab praegust majanduslikku olukorda, milles ettevõtlusväljavaated ei ole nii paljulubavad.

Siiski on veel miljoneid inimesi, kes kavatsevad hakata iseenda peremeheks. Peamiselt on selle ajendiks isiklik sõltumatus, parem sissetulek ning vabadus valida töökohta ja -aega.

Kontaktisikud:

Carlo Corazza (+32 2 295 17 52)

Sara Tironi (+32 2 299 04 03)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site