Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 3. detsember 2013

ELi õpiedu aruande kohaselt on loodusteadustes ja lugemises tulemused veidi paranenud, kuid matemaatikaoskused on puudulikud

Uusim OECD aruanne 15-aastaste oskuste kohta matemaatika, lugemise ja loodusteaduste valdkonnas näitab, et tulemused on liikmesriigiti erinevad. ELis tervikuna esineb tõsiseid vajakajäämisi matemaatikas, kuid loodusteadustes ja lugemises on tulemused paremad ning annavad lootust, et Euroopa saavutab 2020. aasta sihttaseme1 vähendada puudulike oskustega õpilaste osakaalu alla 15%. Tulemusi esitlesid Brüsselis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri asetäitja Yves Leterme ja Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektor Jan Truszczynski.

Tulemused näitavad, et kümnel liikmesriigil (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Horvaatia, Läti, Austria, Poola ja Rumeenia) on alates 2009. aastast õnnestunud oluliselt vähendada puudulike oskustega õpilaste osakaalu kõigi kolme põhioskuse lõikes. Viies ELi liikmesriigis (Kreeka, Ungari, Slovakkia, Soome ja Rootsi) on aga puudulike oskustega õpilaste arv suurenenud. Ülejäänud liikmesriikides tulemused varieeruvad (vt tabel). EL tervikuna on saavutanud USAst veidi paremaid tulemusi, kuid Jaapanile jäävad mõlemad alla.

Euroopa Komisjoni haridusvolinik Androulla Vassiliou märkis: „Õnnitlen neid liikmesriike, kus tulemused on paranenud, kuid on selge, et ELis tervikuna tuleb rohkem tööd teha. Liikmesriigid peavad veelgi pingutama, et vähendada mahajäämust koolihariduses ning tagada, et noortel oleksid oskused, mida nad tänapäeval hakkamasaamiseks vajavad. Need tulemused tuletavad meile meelde, et investeeringud kvaliteetsesse haridusse on Euroopa tuleviku jaoks möödapääsmatud.”

Sarnaseid mõtteid väljendas ka Yves Leterme: „PISA uuring annab ülevaate sellest, mida 15-aastased teavad ja mida nad oma teadmistega teha oskavad. Globaalses majanduses ei mõõdeta edu enam ainult riiklike standarditega, vaid võrdluses maailma parimate haridussüsteemidega. ELi tulemused näitavad, et peame oma haridustulemusi kiiremini parandama, kui ELi liikmesriigid ei soovi teistest riikidest maha jääda."

PISA uuringut viiakse läbi alates 2000. aastast iga kolme aasta tagant. PISA 2012. aasta uuringus osalesid kõik 34 OECD liikmesriiki ja 31 partnerriiki, kes kokku esindavad üle 80% maailmamajandusest. Matemaatika-, lugemis- ja loodusteaduste testidest võttis osa ligikaudu 510 000 õpilast vanuses 15 aastat ja kolm kuud kuni 16 aastat ja kaks kuud. Uuring keskendus peamiselt matemaatikale.

PISA uuringu alusel saadud tõendid võimaldavad poliitikakujundajatel ja haridustöötajatel teha kindlaks, millised omadused on hästitoimivatel haridussüsteemidel, ning kohandada sellele vastavalt hariduspoliitikat.

Euroopa Komisjon ja OECD allkirjastasid hiljuti koostöölepingu eesmärgiga suurendada koostööd kolmes valdkonnas: oskuste arendamine, riigipõhised analüüsid ja rahvusvahelised uuringud.

Mida räägivad tulemused ELi kohta? Komisjoni analüüs

Lugemine. Puuduliku lugemisoskusega õpilaste osakaal on vähenenud 23,1%-lt 2006. aastal ja 19,7%-lt 2009. aastal 17,8%-le 2012. aastal. Sellise suundumuse jätkudes on võimalik 15%-sihttase 2020. aastaks saavutada. Seni on ainult seitse ELi liikmesriiki (Eesti, Iirimaa, Poola, Soome, Madalmaad, Saksamaa ja Taani) selle eesmärgi saavutanud. Suuri edusamme on teinud Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Austria, Poola ja Rumeenia.

Matemaatika. ELi tasandil pole puuduliku matemaatikaoskusega õpilaste osakaal 2009. aastast saadik vähenenud. Neli liikmesriiki (Eesti, Soome, Poola, Madalmaad) on siiski maailma parimate riikide hulgas ning nendes riikides on puuduliku matemaatikaoskusega õpilaste osakaal ELis eesmärgiks võetud 15%st madalam. Teised liikmesriigid pole selle tasemeni veel jõudnud. Märkimisväärne edasiminek (üle kahe protsendipunkti) on toimunud Bulgaarias, Eestis, Iirimaal, Horvaatias, Lätis, Austrias, Poolas ja Rumeenias.

Loodusteadused. Loodusteadustes on oskused kogu liidus pidevalt paranenud. Puudulike oskustega noorte osakaal on vähenenud 20,3%-lt 2006. aastal 17,8%ni 2009. aastal ja 16,6%ni 2012. aastal. Kümnes liikmesriigid on tulemused 15%-sihttasemest paremad: Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Läti, Madalmaad, Poola, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriik. Pidevaid edusamme on teinud Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Läti, Austria, Poola ja Rumeenia.

Analüüsist selgub, et õpilaste sotsiaalmajanduslik staatus mõjutab tunduvalt nende õpitulemusi ning väikese sissetulekuga peredest pärit õpilastel on palju suurem tõenäosus matemaatikas, loodusteadustes ja lugemises teistest maha jääda. Muud olulised tegurid on sisserändajatausta peamiselt negatiivne mõju, alushariduse ja lastehoiu tähtsus ning lugemisoskuse puhul sooline lõhe (tüdrukud saavutavad poistest palju paremaid tulemusi).

Analüüsist ilmneb ka seos PISA tulemuste ja hiljuti avaldatud OECD täiskasvanute oskusi käsitleva uuringu vahel (IP/13/922). Analüüsis jõutakse järeldusele, et keskenduda tuleb põhi- ja keskhariduse parandamisele. Hiljem on koolis möödalastud võimaluse heastamiseks harilikult juba liiga hilja.

Edasised sammud

Täna kell 14 annavad OECD koolieelse hariduse ja koolide üksuse juhataja Michael Davidson ning komisjoni haridusstatistika ja -uuringute üksuse juhataja Jan Pakulski hariduse ja koolituse valdkonna sidusrühmadele lühiülevaate PISA 2012 tulemuste mõjust poliitikakujundamisele Euroopas. Teabetund toimub komisjoni Madou hoone auditooriumis aadressil Place Madou 1, 1210 Saint-Josse-Ten-Noode. Osalema on oodatud akrediteeritud ajakirjanikud.

Komisjon arutab PISA 2012 tulemusi liikmesriikidega, et aidata neil teha kindlaks meetmeid kitsaskohtade ületamiseks. Esimene arutelu on kavas ELi haridusministrite järgmisel kohtumisel 24. veebruaril. Tulemusi kasutatakse ka seoses komisjoni 2014. aasta Euroopa poolaastaga, mille raames antakse põhioskustega seotud riigipõhiseid soovitusi.

Uus haridus-, koolitus- ja noorteprogramm Erasmus+ (IP/13/1110), mis käivitatakse jaanuaris, toetab koolihariduse arendamisele ja ajakohastamisele suunatud projekte. Uuringutulemused võivad aidata liikmesriikidel kindlaks määrata prioriteete Euroopa Sotsiaalfondist saadava toetuse jaoks, mis on üks põhilisi oskustesse ja koolitusse tehtavate investeeringute allikaid, ning parandada haavatavate rühmade haridusvõimalusi.

Lisateave

PISA 2012: ELi tulemused ja esimesed järeldused Euroopa haridus- ja koolituspoliitika kohta

Launch of PISA web-streaming 2012, European Commission

Power point presentation on PISA 2012 by Michael Davidson

Opening remarks by Jan Truszczynski, Director General, DG Education and Culture

PISA 2012 OECD veebisaidil

Euroopa Komisjon: Haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Twitter: Androulla Vassiliou @VassiliouEU ja Yves Leterme @YLeterme

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Lisa: Sihttaseme (vähendada lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes puudulike oskustega 15-aastaste osakaalu alla 15%) poole liikumine [1]

2012

Areng

2009-2012

2012

Areng

2009-2012

2012

Areng

2009-2012

Lugemine

(protsendipunkti)

Matemaatika

(protsendipunkti)

Loodusteadused

(protsendipunkti)

EL

17,8

-1,9

22,1

-0,2

16,6

-1,2

Belgia

16,1

-1,5

19,0

-0,2

17,7

-0,4

Bulgaaria

39,4

-1,6

43,8

-3,3

36,9

-1,9

Tšehhi

16,9

-6,2

21,0

-1,3

13,8

-3,5

Taani

14,6

-0,6

16,8

-0,3

16,7

0,1

Saksamaa

14,5

-4,0

17,7

-0,9

12,2

-2,6

Eesti

9,1

-4,2

10,5

-2,1

5,0

-3,3

Iirimaa

9,6

-7,6

16,9

-3,9

11,1

-4,1

Kreeka

22,6

1,3

35,7

5,4

25,5

0,2

Hispaania

18,3

-1,3

23,6

-0,1

15,7

-2,5

Prantsusmaa

18,9

-0,9

22,4

-0,1

18,7

-0,6

Horvaatia

18,7

-3,7

29,9

-3,3

17,3

-1,2

Itaalia

19,5

-1,5

24,7

-0,2

18,7

-1,9

Küpros

32,8

:

42,0

:

38,0

:

Läti

17,0

-0,6

19,9

-2,7

12,4

-2,3

Leedu

21,2

-3,2

26,0

-0,3

16,1

-0,9

Luksemburg

22,2

-3,8

24,3

0,4

22,2

-1,5

Ungari

19,7

2,1

28,1

5,8

18,0

3,9

Malta

:

:

:

:

:

:

Madalmaad

14,0

-0,3

14,8

1,4

13,1

-0,1

Austria

19,5

-8,0

18,7

-4,5

15,8

-5,2

Poola

10,6

-4,4

14,4

-6,1

9,0

-4,1

Portugal

18,8

1,2

24,9

1,2

19,0

2,5

Rumeenia

37,3

-3,1

40,8

-6,2

37,3

-4,1

Sloveenia

21,1

-0,1

20,1

-0,2

12,9

-1,9

Slovakkia

28,2

6,0

27,5

6,5

26,9

7,6

Soome

11,3

3,2

12,3

4,5

7,7

1,7

Rootsi

22,7

5,3

27,1

6,0

22,2

3,1

Ühendkuningriik

16,6

-1,8

21,8

1,6

15,0

0,0

Island

21,0

4,2

21,5

4,5

24,0

6,1

Serbia

33,1

:

38,9

:

35,0

:

Türgi

21,6

-2,9

42,0

-0,1

26,4

-3,6

Liechtenstein

12,4

-3,2

14,1

4,6

10,4

-0,9

Norra

16,2

1,3

22,3

4,1

19,6

3,8

Šveits

13,7

-3,2

12,4

-1,1

12,8

-1,3

Jaapan

9,8

-3,8

11,1

-1,4

8,5

0,0

USA

16,6

-1,0

25,8

2,5

18,1

-2,2

Allikas: OECD, PISA 2012. Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kohta ei ole andmed kättesaadavad

Märkus [1] PISA 2012 punktid on jaotatud kuueks saavutustasemeks, 1. tasemest (kõige madalam) 6. tasemeni (kõige kõrgem). Puuduliku oskusena määratletakse 2. saavutustasemest madalamaid tulemusi: lugemises punktisumma <407.47, matemaatikas punktisumma<420.07 ja loodusteadustes punktisumma <409.54.

Sihttase aastaks 2020: Puuduliku oskuste tasemega 15-aastaste osakaal lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes [1]

1 :

2020. aastaks peaks lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes puudulike oskustega õpilaste osakaal 15-aastaste seas vähenema alla 15%. Vt nõukogu 2009. aasta mai järeldused strateegilise raamistiku kohta üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:119:0002:0010:et:PDF


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website