Navigation path

Left navigation

Additional tools

Roheline tuli Euroopa Liidu programmile Erasmus+: kutseoskuste ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks on võimalik toetust saada rohkem kui neljal miljonil inimesel

European Commission - IP/13/1110   19/11/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Strasbourg/Brüssel, 19. november 2013

Roheline tuli Euroopa Liidu programmile Erasmus+: kutseoskuste ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks on võimalik toetust saada rohkem kui neljal miljonil inimesel

Täna kiitis Euroopa Parlament heaks jaanuaris ELis käivitatava uue haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi Erasmus+. Kutseoskusi ja tööalast konkurentsivõimet parandava ning haridus-, koolitus- ja noorsoosüsteemide ajakohastamist toetava seitsmeaastase programmi eelarve on 14,7 miljardit eurot, st 40% praegustest vahenditest suurem. Rohkem kui neljal miljonil inimesel on võimalik saada toetust, et õppida, töötada või tegutseda vabatahtlikuna välismaal, nende hulgas 2 miljonil üliõpilasel, 650 000 kutsekooliõpilasel ja praktikandil ning üle 500 000 välismaal noorsoovahetusprogrammides osalejal ja vabatahtlikul. Üliõpilastel, kes soovivad läbida kogu magistriõppe välismaal, milleks riiklikku toetust ja laenu antakse harva, on võimalik kasutada uut laenutagatiskava, mida haldab Euroopa Investeerimisfond. Erasmus+ raames saavad toetust ka haridustöötajad ja koolitajad, noorsootöötajad ning ülikoolide, kolledžite, koolide, ettevõtete ja mittetulundusühenduste partnerluskavad.

„Mul on hea meel tõdeda, et Euroopa Parlament on võtnud vastu programmi Erasmus+ ja olen uhke selle üle, et praeguste programmidega võrreldes oleme suutnud suurendada eelarvet 40%. See on märk sellest, et haridus- ja koolitusteema on ELile tähtis. Erasmus+ aitab ka võidelda noorte töötuse vastu, andes noortele võimaluse täiendada oma teadmisi ja oskusi välismaal. Lisaks üksikisikutele pakutavale toetusele rahastab Erasmus+ partnerlussuhteid, et aidata inimesi üleminekul koolipingist tööellu, ning liikmesriikides hariduse ajakohastamiseks ja kvaliteedi parandamiseks tehtavaid reforme. See on väga oluline, kui me soovime anda noortele elus edukaks toimetulekuks vajalikku kvalifikatsiooni ja oskusi," ütles hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Programmil Erasmus+ on kolm peamist eesmärki: kaks kolmandikku eelarvest eraldatakse üksikisikutele õppimiseks välismaal (nii ELis kui ka väljaspool) ning ülejäänud osa läheb haridusasutuste, noorteühenduste, ettevõtete, kohalike ja piirkondlike asutuste ning vabaühenduste partnerluskavade toetamiseks ja haridus- ja koolitusvaldkonna ajakohastamiseks vajalike reformide elluviimiseks eesmärgiga edendada innovatsiooni, ettevõtlust ja tööalast konkurentsivõimet.

Uus programm Erasmus+ ühendab kõiki ELi praegusi haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordialgatusi, sealhulgas elukestva õppe programmi (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig), programmi „Aktiivsed noored” ja viit rahvusvahelise koostöö programmi (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa ja Edulink ning tööstusriikidega tehtava koostöö programm). Toetuse taotlejal on seega lihtsam mõista pakutavaid võimalusi, lisaks on ka juurdepääs nendele tehtud hõlpsamaks.

Kes saavad kasu programmist Erasmus+?

  • Kahel miljonil üliõpilasel on võimalik õppida või saada koolitust välismaal, sealhulgas 450 000 üliõpilast võivad taotleda praktikakohta.

  • 650 000 kutsekooliõpilast ja -praktikanti saavad stipendiumi, et õppida, töötada või saada koolitust välismaal.

  • 800 000 kooliõpetajal, õppejõul, koolitajal ning haridus- ja noorsootöötajal on võimalik välismaal õpetada või koolitust saada.

  • 200 000 üliõpilasel on tänu laenutagatistele võimalik läbida täielik magistriõppeprogramm mõnes teises riigis.

  • Üle 500 000 noorel on võimalik töötada vabatahtlikuna välismaal või osaleda noorte vahetusprogrammides.

  • Üle 25 000 üliõpilasel on võimalik saada toetust ühise magistriprogrammi õpinguteks, mis hõlmavad vähemalt kahte kõrgharidusasutust välismaal.

  • 125 000 koolil, kutseharidus- ja -koolitusasutusel, kõrg- ja täiskasvanuharidusasutusel, noorteorganisatsioonil ja ettevõttel on võimalik saada toetust 25 000 strateegilise partnerluse loomiseks, et edendada kogemuste vahetamist ja sidemete loomist ettevõtetega.

  • 3 500 haridusasutusel ja ettevõttel on võimalik saada toetust rohkem kui 300 teadmusühenduse ja valdkondliku oskusühenduse loomiseks, et suurendada tööhõivet ning edendada innovatsiooni ja ettevõtlust.

  • Samuti on ette nähtud toetus 600 spordipartnerlusele, sealhulgas mittetulunduslike ürituste jaoks Euroopas.

Taustteave

Erasmus+ käivitatakse ajal, mil peaaegu kuus miljonit noort inimest ELis on tööta, kusjuures Hispaanias ja Kreekas ulatub töötusemäär üle 50%. Samas on üle kahe miljoni töökoha täitmata ja kolmandik tööandjatest ei leia vajalike oskustega töötajaid. See näitab märkimisväärset oskustöötajate nappust Euroopas. Programmiga Erasmus+ püütakse seda probleemi lahendada ning pakkuda inimestele võimalust õppida või saada koolitust ja kogemusi välismaal.

Ühtlasi parandatakse Euroopa haridus-, koolitus- ja noorsoosüsteemide kvaliteeti, muudetakse need eesmärgistatumaks, toetatakse haridus- ja noorsootöötajate kutsealast arengut ning luuakse haridus- ja tööelu ühendamise võimalusi.

Üliõpilaste ja praktikantide liikuvus annab hoogu juurde tööjõu liikumisele liikmesriikide vahel. Kes on juba välismaal õppinud või koolitust saanud, need tahavad suurema tõenäosusega ka tulevikus välismaal töötada.

14,7 miljardi euro suuruse eelarve koostamisel on arvestatud inflatsiooniprognoose. Loodetavasti eraldatakse lisavahendeid kõrgharidusalase liikuvuse edendamiseks ja suutlikkuse arendamiseks, kaasates ka ELi mittekuuluvad riigid, kuid enne 2014. aastat sellekohast otsust ei tehta.

Programmi Erasmus+ eelarves on esimest korda ette nähtud vahendid sporditegevuse jaoks. Spordivaldkonda on Euroopas seitsme aasta kestel kavas toetada ligikaudu 265 miljoni euroga ning ühtlasi püütakse kõrvaldada sellised riigipiire mittetunnistavad nähtused, nagu võistluste tulemustega manipuleerimine ja doping. Toetust võivad saada ka riikidevahelised rahvaspordiprojektid, mis aitavad kaasa näiteks hea juhtimistava ning sotsiaalse ja kehalise aktiivsuse arendamisele kogu rahva hulga ning millega pakutakse sportlastele muu eriala omandamise võimalusi.

Edasised sammud

Ettepanek võeti täna vastu Euroopa Parlamendis. Nõukogus (liikmesriikide poolt) võetakse see vastu järgmisel kuul. Programm Erasmus+ algab jaanuaris 2014.

Lisateave

Vt MEMO/13/1008

Euroopa Komisjon: Erasmus+ veebisait

Erasmus+ Facebookis

Liituge suhtlusega Twitteris #ErasmusPlus

Volinik Androulla Vassiliou veebisait

Jälgige Androulla Vassiliou'd Twitteris @VassiliouEU

1. lisa. Toetusesaajad aastatel 2007–2013

Tabelis on näidatud ELi toetuse saajate hinnanguline arv. Toetust antakse õppimiseks, koolituseks ning vabatahtlikuks tööks ja töökogemuse omandamiseks välismaal elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013. See hõlmab ka liikuvuse edendamist, mis jätkub Erasmus+ raames.

Inimeste arv, kellel on tänu Erasmus+ toetusele võimalik õppida, saada koolitust, omandada töökogemusi või tegutseda vabatahtlikuna välismaal, ulatub üle nelja miljoni, mis on 50% rohkem kui praegustest programmidest toetuse saajate arv.

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Osalejate arv *

2007–2013

Riik

Kokku

Austria

67 000

Belgia

73 000

Bulgaaria

41 000

Horvaatia

8 000

Küpros

10 000

Tšehhi Vabariik

93 000

Taani

38 000

Eesti

24 000

Soome

68 000

Prantsusmaa

331 000

Saksamaa

382 000

Kreeka

50 000

Ungari

64 000

Iirimaa

30 000

Itaalia

220 000

Läti

35 000

Leedu

51 000

Luksemburg

8 000

Malta

6 000

Madalmaad

114 000

Poola

220 000

Portugal

63 000

Rumeenia

80 000

Slovakkia

42 000

Sloveenia

28 000

Hispaania

346 000

Rootsi

50 000

Ühendkuningriik

162 000

Kokku

2 704 000

* Riikide kohta esitatud andmed põhinevad riiklike büroode iga-aastastel aruannetel ja prognoosid vahetusprogrammides osalemise kohta on praeguste programmide raames veel esitamata. Kõik arvud on ümardatud lähima tuhandeni. Horvaatia näitajaid arvestatakse alates programmides osalemise algusest 2011. aastal.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website