Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liidu eelarveraamistikuga aastateks 2014–2020 investeeritakse Euroopa tulevikku triljon eurot

European Commission - IP/13/1096   19/11/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 19. november 2013

Euroopa Liidu eelarveraamistikuga aastateks 2014–2020 investeeritakse Euroopa tulevikku triljon eurot

Täna andis Euroopa Parlament oma poolthääle ELi mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2014–2020. Parlamendi nõusolek tähendab, et lähinädalatel avaneb nõukogul võimalus raamistik lõplikult heaks kiita. Sellega jõuavad lõpule kaks ja pool aastat kestnud intensiivsed läbirääkimised ettepaneku üle, mille komisjon esitas 29. juunil 2011.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso on hääletustulemustega rahul: „Täna on Euroopa jaoks oluline päev. Euroopa Parlament kiitis lõplikult heaks ELi eelarve aastateks 2014–2020 ja viis seega edukalt lõpule pikad läbirääkimised. Nüüd on tööjärg nõukogu käes, kes saab peatselt kogu paketi lukku panna. Euroopa Liit investeerib aastatel 2014–2020 majanduskasvu ja töökohtade loomisse peaaegu triljon eurot. Võrreldes riikide varadega on ELi eelarve väga tagasihoidlik. Samas on juba ainuüksi ühe aasta eelarve siiski suurem kui kogu Marshalli plaan praegustes hindades võetuna! Meie nüüdisaegne ja tulevikule suunatud eelarve peaks avaldama reaalset positiivset mõju igaühe elus. Samuti aitab see kaasa majanduse jõulisele taastumisele kogu Euroopa Liidus. Olemas on vahendid, mille toel kriisist üle saada, rahaline tugi allpool vaesuspiiri elavatele inimestele ja tööotsijatele, investeeringud väikeettevõtetele ning abi kohalikele kogukondadele, talunikele, teadlastele ja üliõpilastele. Saavutatud kokkulepe on kasulik igale Euroopa perele. Euroopa aitab lahendusi leida.”

Komisjoni presidendi Barroso videosõnum: http://bit.ly/I2nKPH

Eelarve ja finantsplaneerimise volinik Janusz Lewandowski kommenteeris eelarvet järgmiselt: „Lõpuks on see tehtud! Tänu Euroopa Parlamendi tänasele hääletusele saame pakkuda prognoositavat rahastamist 20 miljonile Euroopa väikesele ja keskmise suurusega ettevõttele, maailma miljonitele vaestele, ligi 100 000 linnale ja piirkonnale ning tuhandetele laboritele ja ülikoolidele. Euroopa on oma lubadused täitnud! Tänu eelarvekavale saavad Euroopa fondid järgmise seitsme aasta jooksul investeerida majanduskasvu, teadusuuringutesse ja haridusse, aidata noori töötuid ja pakkuda humanitaarabi. Euroopas tehakse tööd ja see annab tulemusi! Paari kuu pärast toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel oleks raske kujutada ette paremat sõnumit kõigile eurooplastele.”

Kui palju ja mille jaoks?

ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 annab liidule võimaluse investeerida kuni 960 miljardit eurot kulukohustustena (1,00% ELi kogurahvatulust) ja 908,4 miljardit eurot maksetena (0,95% ELi kogurahvatulust). Finantsraamistiku ülemmääradest jäävad välja erakorralisteks asjaoludeks mõeldud vahendid (nt hädaabireserv, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, solidaarsusfond ja paindlikkusinstrument) ja Euroopa Arengufond. Täielikult kasutusse võetuna oleks nende maht veel 36,8 miljardit eurot (0,04% ELi kogurahvatulust). ELi 2014.–2020. aasta eelarveraamistikus on määratletud prioriteetsed kulutused, mis on suunatud jätkusuutlikule majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele kooskõlas ELi strateegiaga „Euroopa 2020”. Võrreldes praeguse raamistikuga on näiteks rubriigi 1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”) maht kasvanud 91,5 miljardilt eurolt (9,2 % eelarvest) 125,6 miljardile eurole (13,1 % eelarvest)1.

12 olulist aspekti

Tulevane eelarve on 21. sajandi Euroopa Liidule sobiv nüüdisaegse eelarve. Allpool on kirjeldatud 12 olulist aspekti, mille puhul on näha olulisi uuendusi ja eelarvest tulenevat selget Euroopa lisaväärtust.

  • Tööotsijad võivad olla kindlad toetusele, mida ELi tulevane eelarve pakub Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu töökohtade loomisse antava märkimisväärse panuse näol. Selleks on sotsiaalfondis ette nähtud vähemalt 70 miljardit eurot (umbes 10 miljardit eurot aastas), mis täiendavad riikide meetmeid kõnealuses valdkonnas. Sotsiaalfondiga on seotud ka noorte tööhõive algatus, mille maht on vähemalt 6 miljardit eurot ja millega toetatakse aastatel 2014–2015 noortegarantii rakendamist. Ümberkorraldatud ühtekuuluvuspoliitika raames saab Euroopa piirkondadesse, linnadesse ja reaalmajandusse investeerida kuni 366,8 miljardit eurot2. Sellest saab ELi peamine investeerimisvahend, mille abil saavutada Euroopa 2020. aasta eesmärgid: tagada majanduskasv, luua töökohti, tulla toime kliimamuutuse ja energiasõltuvusega ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Eesmärkide saavutamisele aitab kaasa Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamine selliste peamiste prioriteetide jaoks nagu VKEde toetamine. Selles vallas tahetakse toetusi kahekordistada ning jõuda seitsme aasta jooksul 70 miljardilt eurolt 140 miljardi euroni. Kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suurem orienteeritus tulemustele ja uus tulemusreserv loovad stiimuleid heade projektide realiseerimiseks. Lisaks muule seotakse ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja kalandusfondi tõhusus ka majandusjuhtimisega, et julgustada liikmesriike täitma Euroopa poolaasta raames antud soovitusi.

  • Suurem hulk noori kui kunagi varem võib kavandada välismaal viibimist Euroopa Liidu uue programmi Erasmus+ toel. Oskuste ja tööalase konkurentsivõime suurendamisele suunatud programmi eelarve on peaaegu 15 miljardit eurot,3 mida on reaalselt üle 40% rohkem kui praegu. Rohkem kui neli miljonit inimest saab toetust, et õppida, töötada või tegutseda vabatahtlikuna välismaal. Nende hulgas on 2 miljonit üliõpilast, 650 000 kutsekoolide õpilast ja praktikanti ning üle 500 000 välismaal noorsoovahetusprogrammides osaleja ja vabatahtliku. Kogu magistriõppe sooritamiseks välismaal antakse riiklikku toetust ja laenu harva. Nüüd aga on kuni 200 000 üliõpilasel võimalus seda teha, kasutades uut laenutagatiskava, mida haldab Euroopa Investeerimisfond. Samuti on ette nähtud toetus 600 spordipartnerlusele, sealhulgas mittetulunduslike sündmuste jaoks Euroopas. Kaks kolmandikku eelarvest eraldatakse üksikisikute õpinguteks välismaal, nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Ülejäänud vahenditest toetatakse haridusasutuste, noorteorganisatsioonide, ettevõtjate, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ja vabaühenduste partnerlust ning reforme, mille eesmärk on uuendada haridust ja koolitust ning edendada innovatsiooni, ettevõtlust ja tööalast konkurentsivõimet.

  • Euroopa Liidu uue programmi „Loov Euroopa” raames pakutakse täiendavat toetust Euroopa kultuuri, kino, televisiooni, muusika, kirjanduse, näitekunsti, kultuuripärandi uurimise ja nendega seotud valdkondade jaoks. Programmi eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks on pea 1,5 miljardit eurot,4 (reaalne kasv 9% praegusest tasemest) mis peaks andma tugeva tõuke kultuuri ja loometegevuse arenguks ning toetama sellega tööhõivet ja majanduskasvu. Loova Euroopa programmi kaudu toetatakse ka Euroopa kultuuripealinnu, Euroopa kultuuripärandi märgist, Euroopa kultuuripärandi päevi ja viit Euroopa Liidu auhinda (ELi kultuuripärandi / Europa Nostra auhind, ELi kaasaegse arhitektuuri auhind, ELi kirjandusauhind, „Euroopa auhind piire ületava muusika eest” (EBBA) ja MEDIA auhind).

  • ELi rahastatavad teadusuuringud ja innovatsioon parandavad eurooplaste elukvaliteeti ja suurendavad ELi üldist konkurentsivõimet. Teadusuuringute ja innovatsiooni uue raamprogrammi „Horisont 2020” eelarve on peaaegu 80 miljardit eurot5 (reaalne kasv võrreldes praeguse raamistikuga on ligikaudu 30%). „Horisont 2020” on selgelt ELi olulisim majanduskasvu suurendamise ja töökohtade loomise vahend Euroopas. ELi tugi Euroopa teadlastele ja ettevõtjatele kasvab ning selle saamine muutub lihtsamaks. Programm annab hoogu juurde tipptasemel teadustegevusele Euroopas, k.a Euroopa teadusnõukogu tegevusele, ning tugevdab tööstuse juhtpositsiooni innovatsiooni alal näiteks võtmetehnoloogiatesse tehtavate investeeringute, parema kapitalile juurdepääsu ja VKEdele pakutava toetuse kaudu. Lisaks aitab ta toime tulla selliste oluliste ühiskondlike probleemidega nagu kliimamuutus, säästva transpordi ja liikuvuse arendamine, taastuvenergia muutmine taskukohasemaks, toiduohutuse ja turvalisuse tagamine ja rahvastiku vananemine. Oluline on seegi, et „Horisont 2020” aitab üle saada teadusuuringute ja turu vahelisest lõhest. Näiteks aidatakse novaatorlikel ettevõtjatel arendada tehnoloogilisi läbimurdeid turukõlblikeks toodeteks, mis võiksid saavutada tõelist kaubanduslikku edu. „Horisont 2020” üks olulisi prioriteete on rahvusvaheline koostöö. „Horisont 2020” raames eraldatakse Marie Skłodowska-Curie nimelisteks meetmeteks aastatel 2014–2020 enam kui 6 miljardit eurot6 (30% rohkem kui praegu). Tänu sellele saab EL jagada toetust enam kui 65 000 teadlasele. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile eraldatakse 2014.–2020. aastal 2,7 miljardit eurot,7 et tõhustada kõrghariduse, teadusuuringute ja ettevõtjate sidemeid ning toetada ettevõtlikke idufirmasid ja erialast kraadiõpet.

  • Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele toetub kogu Euroopa majandus: VKEd moodustavad 99% kõigist Euroopa ettevõtetest ja nende loodud on kaks kolmandikku erasektori töökohtadest. Tänu uuele COSME programmile saab VKEdele pakkuda 2,3 miljardi euro8 ulatuses toetust, et tugevdada nende konkurentsivõimet ning anda hoogu juurde majanduskasvule ja töökohtade loomisele Euroopas. COSME on esimene ELi programm, mis on suunatud VKEdele. Programm hõlbustab VKEde turulepääsu nii ELis kui ka mujal ning pakub laenugarantiide ja riskikapitali kaudu lihtsamat juurdepääsu rahastamisele.

  • Infrastruktuuri investeeringud on Euroopa majanduskasvu ja töökohtade jaoks kriitilise tähtsusega. Liialt sageli on nii kodanikele kui ka ettevõtetele takistuseks see, et transpordi, energia või IKT vallas on Euroopa infrastruktuurivõrgud poolikud, ebaefektiivsed või puuduvad hoopis. Euroopa tasandil on olulisim strateegilistesse infrastruktuuridesse investeerimist võimaldav vahend uus Euroopa ühendamise rahastu, mille eelarve on 33,3 miljardit eurot (26,3 miljardit transpordi,9 5,9 miljardit energia ja 1,1 miljardit digitaalvaldkonna jaoks)10. Nende vahendite toel rajatakse maanteid, raudteid, elektrivõrke ja gaasitorustikke, aga ka digitaalse ühtse turu jaoks vajalikke infrastruktuure ja teenuseid. Tegemist on üliolulise rahalise toega, ilma milleta jääksid Euroopa infrastruktuurivõrkude puuduvad ühenduslülid loomata. Paremad ühendused edendavad ärivõimalusi, suurendavad energiajulgeolekut ning hõlbustavad töötamist ja reisimist. Sellest on kasu kõigi liikmesriikide kodanikele ja ettevõtjatele. Transpordi vallas saab tänu Euroopa ühendamise rahastule viia ellu uue ja kaua oodatud transpordi infrastruktuuri poliitika: transpordiks Euroopa ühisturul hakatakse kasutama üheksast peamisest transpordikoridorist koosnevat võrgustikku ning täielikult kujundatakse ümber ida-lääne vahelised ühendused. Energiainfrastruktuuri vallas on Euroopa ühendamise rahastu ülioluline, et täita energiapoliitika peamised eesmärgid: pakkuda taskukohast energiat kõigile kasutajatele, tagada energiavarustuse kindlus ja säästlikkus. Koos kiiremat lubade andmist võimaldava lähenemise ja regulatiivsete stiimulitega, mis kehtestati üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) käsitleva määrusega, parandab Euroopa ühendamise rahastu põhjalikult investeerimistingimusi selliste projektide jaoks. Ühtlasi on see rahastu esimene ELi tasandi investeerimisprogramm, mis on suunatud lairibavõrkudele ja digiteenuste infrastruktuuridele ning aitab digitaalse ühtse turu lõpuks teoks teha.

  • Arvestades raha vähesust avalikus sektoris, on vaja leida uusi rahastamisallikaid, et võimendada ELi eelarve mõju, võrreldes otseste toetuste kaudu pakutava rahastamisega. Just selle poole püüeldaksegi laenude, garantiide, omakapitali ja muude riskijagamisvahendite laadsete finantsvahenditega, mida võib 2014.–2020. aasta eelarves laialdasemalt kasutada. Selliseid vahendeid kasutatakse koostöös Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja riiklike tugipankadega. Nende vahendite eesmärk on leida lahendused konkreetsetele turutõrgetele, mis on seotud näiteks VKEde, uurimis- ja arendustegevuse projektide, energiatõhususe ja peamiste infrastruktuuride rahastamisega. Näiteks komisjoni uus VKEsid käsitlev algatus toetab osaliste laenugarantiide ja väärtpaberistatud vahendite kaudu laenude andmist VKEdele neis liikmesriikides, kus finantskriisi mõju on eriti tõsine. Uuenduslik vahend on ka projektivõlakirjade algatus, mis pakub alternatiivset pangandusvälist rahastamiskanalit olulistele infrastruktuuriprojektidele (näiteks raudteeliinid, kiirteed ja energiaülekandevõrgud). Algatus avab sellised projektid stabiilseid ja pikaajalisi rahavooge otsivatele institutsionaalsetele investoritele, näiteks pensionifondidele ja kindlustusseltsidele, ning pakub ühtlasi traditsioonilistele pangalaenudele alternatiivset rahastamisallikat. Finantsvahendeid kasutatakse järgmistes programmides: COSME (VKEde rahastamine), „Horisont 2020” (teadusuuringud ja innovatsioon), Erasmus+ (laenutagatiskava, vt punkt 2) ja Euroopa ühendamise rahastu (infrastruktuur).

  • ELi 2014.–2020. aasta eelarve on oluline samm Euroopa muutmisel keskkonnasõbralikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks. Vähemalt 20% kogu eelarvest kulub kliimaga seotud projektide ja poliitika jaoks. Nimetatud 20% on kolm korda rohkem praegusest 6–8 protsendist ning võib tähendada 180 miljardi euro kulutamist peamistes kliimamuutustega seotud valdkondades, sh struktuurifondid, teadustegevus, põllumajandus, merendus ja kalandus ning arendustegevus.

  • Reformitud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on ELi jõuline vastus praegustele olulistele mureküsimustele – toiduohutusele, kliimamuutustele ning jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele maapiirkondades. Ühtlasi vastab ta paremini inimeste ootustele: otsetoetused on õiglasemad ja rohelisemad. Paraneb põllumeeste positsioon toidu tootmise ahelas ning uus ÜPP on sihipärasem, tõhusam ja läbipaistvam. ÜPP toetab turule suunatud põllumajandust. Näiteks ei ole enam eksporditoetusi, mis möödunud aastate jooksul järk-järgult kaotati. 2011. aastal moodustasid põllumajandussaadused ELi ekspordist suure osa: 7%. Eksporditi enam kui 100 miljardi euro eest – rohkem kui autosid või farmaatsiatooteid. Seega on ÜPP töökohtade loomise ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu oluline vahend. Ühine põllumajanduspoliitika on olnud juba 50 aastat üdini euroopalik ja strateegiliselt oluline poliitika. Tegemist on ühenduse tasandi poliitikaga ja seega on üle 70% põllumajanduse rahastamise vahenditest praegu pärit EList, mitte riikide või piirkondade käest. ÜPP osa 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust on järgmine: 312,7 miljardit eurot (29%) turuga seotud kuludeks ja otsetoetusteks (esimene sammas) ning 95,6 miljardit (9%) maaelu arenduseks (teine sammas).11 Veel aastal 1984 kulus ÜPP-le ligikaudu 70% kogu ELi eelarvest.

  • Rahastamiseeskirjad muutuvad palju lihtsamaks ja toetusesaajate jaoks arusaadavamaks ning vigu peaks tekkima vähem. Kokku kehtestatakse ligikaudu 120 lihtsustamismeedet. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja kalandusfondi puhul lihtsustatakse ELi investeeringuid sellega, et kõigi nende Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks kehtestatakse ühised eeskirjad. Lihtsustatakse ka raamatupidamiseeskirju, aruandlusnõuded muutuvad sihipärasemaks ja rohkem kasutatakse digitaalseid võimalusi („e-ühtekuuluvus”). COSME puhul rakendatakse bürokraatiavaba lähenemist ning toetatakse andmete ja aruannete elektroonilist esitamist. „Horisont 2020” lihtsustab põhjalikult kogu teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamist seeläbi, et seni eri programmidest rahastatud meetmete asemel võetakse kasutusele üks eeskirjade kogum.

  • Avatud ja turvaline Euroopa on kodanike jaoks eluliselt oluline. Tulevase eelarve abil tagatakse, et majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset kasvu soodustavad ELi tegevused saavad areneda stabiilses, õiguspärases ja turvalises keskkonnas. See annab inimestele kindlustunde, et nad saaksid elada, reisida, õppida või äriasju ajada teistes liikmesriikides. Tulevasest eelarvest toetatakse tsiviil- ja kriminaalõiguse alast koostööd, et anda ELi kodanikele paremad võimalused oma õigusi kasutada ja toetada võrdõiguslikkust. Rahastamist pakutakse ka selleks, et tulla toime piiriüleste küsimustega nagu varjupaigad, ränne, piirikontroll ja viisad, võitlus kuritegevuse ja terrorismiga. Tänu hädaolukordadele reageerimise mehhanismile paraneb ELi suutlikkus reageerida kiiresti ja tõhusalt rände või turvalisusega seotud kriiside korral. Kodanike, varjupaikade, rände, tervishoiu, tarbijate ja turvalisusega seotud küsimuste jaoks rubriigis 3 ettenähtud summad on 26,5% suuremad kui eelmisel perioodil.

  • EL on maailma mastaabis vastutustundlik partner ja jätkab edaspidigi koostööd ülejäänud maailmaga. Suhted idas ja lõunas asuvate lähinaabrite ja strateegiliste partneritega on endiselt väga olulised. Vastastikused seosed muutuvad maailmas üha tihedamaks ning Euroopa peab oma turvalisust ja heaolu tutvustama ka mujal. Seepärast ongi välistegevuse üldeesmärk uue mitmeaastase finantsraamistiku raames tagada, et EL on ka edaspidi mõjukas ja tulemusi saavutav partner, kes edendab demokraatiat, rahu, solidaarsust, stabiilsust, heaolu tagamist ja vaesuse vähendamist nii meie lähinaabruses kui ka mujal maailmas. EL peab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist äärmiselt oluliseks. ELi rahastamine keskendub varasemast enam maailma kõige vaesemate aitamisele. Toetused suunatakse väiksemale hulgale riikidele (nt Sahara-tagune Aafrika) ja vähesematele valdkondadele (nt jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ja hea valitsemistava). Samuti kavatseb EL jätkata kriiside vältimise alaseid jõupingutusi, et säilitada rahu ja suurendada rahvusvahelist julgeolekut. Meie välisabivahendid tugevdavad ELi koostööd kolmandate riikidega sellistes üldiselt olulistes küsimustes nagu kliimamuutused, keskkonnakaitse ja piirkondlik ebastabiilsus ning võimaldavad ELil kiiresti ja tõhusalt reageerida loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele kogu maailmas.

Lisateave:

Vt MEMO/13/1004, mis sisaldab vastuseid küsimustele ning tabeleid ja graafikuid mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020

Veebisait, mis on pühendatud mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2014–2020, ja ELi mitmesuguste rahastamisprogrammide veebisaidid

Rohkem infot iga programmi arvnäitajate kohta nii jooksevhindades kui ka 2011. aasta hindades.

Rohkem infot ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika eraldiste kohta riikide kaupa

MEMO/13/1006 (president Barroso videokõne täistekst)

MEMO/13/79 mitmeaastase finantsraamistiku kohta

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Jens Mester (+32 2 296 39 73)

Patrizio Fiorilli (+32 2 295 81 32)

Wojtek Talko (+32 2 297 85 51)

1 :

2011. aasta hindades. Käesolevas pressiteates on mitmeaastase finantsraamistiku üldsummad esitatud 2011. aasta hindades ning rahastamisprogrammide ja -vahendite summad jooksevhindades, võttes arvesse inflatsiooni 2% aastas. Samasugust lähenemist kasutati ka mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel. Ülevaate koos vastavustega leiab siit: http://bit.ly/HWyZbJ

2 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 325 miljardit eurot.

3 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 13 miljardit eurot.

4 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 1,3 miljardit eurot.

5 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 70 miljardit eurot.

6 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 5,45 miljardit eurot.

7 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 2,4 miljardit eurot.

8 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 2 miljardit eurot.

9 :

Hõlmab 15 miljardit eurot rubriigist 1a ja 11,3 miljardit eurot, mis on Euroopa ühendamise rahastule ette nähtud ühtekuuluvusfondi kaudu rubriigist 1b (jooksevhindades).

10 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 29 miljardit eurot.

11 :

Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 277,85 miljardit eurot (esimene sammas) ja 84,9 miljardit eurot (teine sammas).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website