Navigation path

Left navigation

Additional tools

Antibiootikumide alase teadlikkuse suurendamise Euroopa päev 2013 – EL tõhustab võitlust ravimresistentsete bakterite vastu

European Commission - IP/13/1081   15/11/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 15. november 2013

Antibiootikumide alase teadlikkuse suurendamise Euroopa päev 2013 – EL tõhustab võitlust ravimresistentsete bakterite vastu

Euroopa Komisjoni täna avaldatud uuringust1 selgub, et antibiootikumide kasutamine inimeste puhul on alates 2009. aastast vähenenud ning on kasvanud avalikkuse teadlikkus selle kohta, et antibiootikumid ei tapa viiruseid. Seda head uudist varjutavad siiski samal ajal Euroopa haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (ECDC) avaldatud andmed, millest ilmneb, et Euroopas on märgatavalt suurenenud karbapeneemide suhtes resistentsete multiresistentsete gramnegatiivsete bakterite arvukus. Karbapeneemid on tervishoiuteenustega seotud nakkuste ravimisel kasutatavad antibiootikumid. Komisjon on seepärast otsustanud asuda võitlusse antimikroobse resistentsusega ja rahastab 15 uut teadusprojekti (MEMO/13/996). Lisaks on komisjon ühtlustanud loomade ja toiduga seotud antimikroobse resistentsuse kohta andmete kogumise eeskirjad (MEMO/13/994).

Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Tonio Borg ütles: „Olen sügavalt mures asjaolu pärast, et antibiootikumid, mis on võimaldanud meil varem ravida surmavaid bakteriaalseid nakkusi ning päästnud paljude inimeste elu, on nüüd muutumas järjest vähem tõhusaks. Rõhutan veelkord, et komisjon suhtub antimikroobse resistentsuse probleemi väga tõsiselt. Komisjon on otsustanud täie kindlusega viia ellu oma tegevuskava nii inimestel kui ka loomadel esineva antimikroobse resistentsuse käsitlemiseks koordineeritud viisil.”

Euroopa teadus- ja innovatsioonivolinik Máire Geoghegan-Quinn lisas: „Teadusuuringud ja innovatsioon on väga olulised, kui me soovime võitluses antimikroobse resistentsusega peale jääda. Need uued teadusprojektid lisanduvad käimasolevale suurepärasele tööle uute ravimite ja ravivõimaluste väljatöötamisel. Mul on eriti hea meel, et nii paljud väikeettevõtjad on nende projektide partnerid. Sooviksin seda näha kogu uues ELi teadusuuringute programmis Horisont 2020.”

Tegevuskava: praegune olukord

Komisjoni 2011. aasta novembri tegevuskavas2 antimikroobse resistentsuse edasise leviku vältimiseks on esitatud seitse peamist valdkonda, kus meetmete võtmine on kõige vajalikum: 1) teha kindlaks, et antimikroobikume kasutataks nii inimeste kui ka loomade puhul õigesti; 2) hoida ära mikroobseid nakkusi ja nende levikut; 3) arendada välja uusi tõhusaid antimikroobikume või alternatiivseid ravimeetodeid; 4) teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et piirata antimikroobse resistentsuse riski; 5) parandada inimeste ja loomade meditsiinilist seiret ja järelevalvet; 6) teadusuuringud ja innovatsioon; 7) kommunikatsioon, haridus ja koolitus. Viieaastase kava kahe esimese aasta jooksul on tehtud olulisi edusamme enamikus valdkondades, eelkõige:

Teadus ja innovatsioon: EL on investeerinud umbes 800 miljonit eurot antimikroobse resistentsusega seotud uuringutesse, sealhulgas innovaatiliste ravimite algatuse kaudu. Komisjon teatab täna 15 uue uurimisprojekti käivitamisest, mille jaoks eraldatakse ELi eelarvest 91 miljonit eurot. Projektid hõlmavad umbes 44 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ning ülikoole ja teisi teadusasutusi. Nende ülesandeks on välja töötada uusi antimikroobikume või alternatiive, näiteks faage ja vaktsiine. Samuti käsitletakse antibiootikumiresistentsust toiduahelas ja uuritakse nanotehnoloogiaid, mis võiksid anda antimikroobseid ravimeid.

Parandada seiret ja järelevalvet: Veterinaarsektoris on tehtud suuri jõupingutusi antimikroobsete ainete tarbimise ja resistentsuse järelevalvesüsteemide tugevdamiseks ja kindlustamiseks. Käesoleval nädalal avaldatud komisjoni otsusega on kehtestatud eeskirjad ühtlustatud andmekogumise kohta, mis on seotud antimikroobse resistentsusega loomadel ja toidus. See on oluline liikmesriikide andmete võrreldavuse pärast nii inimeste ravis kui ka veterinaarsektoris ning võetud meetmete hindamiseks.

Antibiootikumide asjakohane kasutamine inimeste ja loomade puhul: Mitmetes rahvatervise programmi raames rahastatavates projektides käsitletakse näiteks antimikroobsete ainete vale kasutust inimeste ravis, sidusrühmade teadlikkust (arstid, põllumajandustootjad, apteekrid ja patsiendid) ning antimikroobikumide müüki ilma retseptita. Lisaks on komisjon jõudnud viimasesse etappi veterinaarravimeid ja ravimsööta käsitlevate õiguslike vahendite läbivaatamisel, millega käsitletakse antimikroobset resistentsust nendes valdkondades.

Mikroobidest põhjustatud infektsioonide ärahoidmine ja nende levik: Käesoleva aasta mais võttis komisjon vastu ettepaneku ühtse ja laiaulatusliku loomatervishoidu käsitleva õigusakti kohta, milles keskendutakse haiguste ennetamisele, mis vähendaks vajadust antibiootikumide järele. Inimeste tervishoiu valdkonnas toetatakse rahvatervise programmi raames kaasrahastatavate käimasolevate projektide ja meetmetega nõukogu soovituse rakendamist, milles käsitletakse patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkusi.

Lisateabe saamiseks antimikroobse resistentsuse tegevuskava rakendamise kohta vt „Roadmap”.

Kontekst

Antimikroobikumid hõlmavad antibiootikume, mis on elutähtsad inim- ja veterinaarravimid, ning neid võib kasutada ka desinfektsioonivahenditena, antiseptikutena ja muude hügieenitoodetena. Nad on nakkushaiguste ohtlikkust märkimisväärselt vähendanud. Antibiootikumid on meditsiinis hädavajalikud ja neid kasutatakse sellistes ravimeetodites nagu transplantatsioon ja kemoteraapia.

Aastate jooksul on aga bakterid muutunud antibiootikumide suhtes resistentseks. Resistentsus väljendub haiglanakkustes, hingamisteede põletikes, meningiidis, kõhulahtisustes ja sugulisel teel levivates nakkustes. Resistentsed bakterid võivad toiduahela või vahetu kokkupuute kaudu üle kanduda loomalt inimesele.

Alates 1990. aastatest, kui antimikroobset resistentsust tunnistati kui tõsist ohtu inimeste tervisele, on komisjon käivitanud mitmeid algatusi erinevates valdkondades, nt inim- ja veterinaarmeditsiin, toidu- ja söödavaldkond ning teadusuuringud. 2011. aasta tegevuskava on kõige uuem komisjoni võetud meede antimikroobse resistentsuse probleemi lahendamiseks.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/health/antimicrobial_resistance/policy/index_en.htm

http://ec.europa.eu/food/food/biosafety/antimicrobial_resistance/index_en.htm

http://ec.europa.eu/research/health/infectious-diseases/antimicrobial-drug-resistance/index_en.html

http://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/amr.htm

http://www.ecdc.europa.eu/en/healthtopics/antimicrobial_resistance/Pages/index.aspx

Volinik Borgi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/borg/index_en.htm

Volinik Geoghegan-Quinn’i veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/geoghegan-quinn/index_en.htm

Jälgige meid Twitteris: @EU_Health

Kontaktisikud:

Aikaterini Apostola (+32 2 298 76 24)

Frédéric Vincent (+32 2 298 71 66)

1 :

Eurobaromeetri eriuuring antimikroobse resistentsuse kohta: http://ec.europa.eu/public_opinion/whatsnew2013_en.htm

2 :

komisjoni teatis (748/2011) „Tegevuskava antimikroobse resistentsuse suureneva riski vastu”http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/docs/communication_amr_2011_748_en.pdf


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website