Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 13. november 2013

Euroopa poolaasta 2014: taastumise tugevdamine

Suurim praegu Euroopa majanduses lahendust ootav probleem on äsja saavutatud taastumistrendi säilitamine. See on täna komisjonis vastu võetud iga-aastase majanduskasvu analüüsi peamine sõnum. Analüüsi vastuvõtmisega juhatatakse sisse majanduspoliitika koordineerimise neljas Euroopa poolaasta tingimustes, kus majanduskasv on taastumas liikmesriigid on tegemas edusamme kriisieelsetel aastatel tekkinud ebakõlade tasandamisel.

Seepärast jätkab komisjon järgmisel aastal oma tasakaalustatud majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ning keskendub jätkuvalt viiele peamisele prioriteedile:

diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine

laenuandmise taastamine majanduses

majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine tänase ja homse jaoks

võitlus töötusega ja tegelemine kriisi sotsiaalsete tagajärgedega

avaliku halduse moderniseerimine

Komisjoni president Barroso ütles: „ELi majandus on jõudnud pöördelise tähtsusega etappi. ELi visa töö hakkab vilja kandma ja majanduskasv pikkamisi taastuma. 2014. aasta majanduskasvu analüüs tõstab esile valdkonnad, kus peame tegutsema veelgi otsustavamalt, et ellu viia pöördumatuks taastumiseks ja töökohtade loomiseks vajalikud reformid.“

Analüüs näitab, kuidas liikmesriigid kohanduvad ELi hiljuti tugevdatud majanduspoliitilise koordineerimisprotsessiga Euroopa poolaasta raames ja teevad ühtseid reegleid järgides paremat koostööd.

Eelarvete kooskõlastamine euroalas on käesoleval aastal saavutanud enneolematu taseme - esimest korda hindab komisjon euroala riikide 2014. aasta eelarvekavasid enne eelarvete vastuvõtmist liikmesriikide parlamentides ja annab ülevaate eelarvepoliitika seisundist euroalas tervikuna. Hindamise tulemused avaldatakse 15. novembril.

Iga-aastane majanduskasvu analüüs. Eduaruanne

Liikmesriigid on olnud edukad kõigi 2013. aastal komisjoni seatud viie prioriteedi osas. Samad prioriteedid on seatud ka 2014. aastaks, kuid esile tõstetakse erinevaid valdkondi, et kajastada muutusi ELis ja rahvusvahelises majanduskeskkonnas.

Eelarve konsolideerimine. Saavutused on märkimisväärsed. Keskmine eelarvepuudujääk ELis on peaaegu poole võrra vähenenud, võrreldes 2009. aasta tipptasemega, mil see ulatus ligi 7%ni SKPst. Võlakoormus on siiski suur ja eeldatavasti saavutab kõrgpunkti, ligi 90% SKPst, 2014. aastal, misjärel peaks hakkama vähenema. Tänu aegsasti võetud meetmetele on liikmesriigid saanud hingamisruumi, et aeglustada konsolideerimistempot ja võivad nüüd rohkem keskenduda avaliku sektori kulutuste kvaliteedi parandamisele ja avaliku halduse moderniseerimisele kõigil tasanditel. Riigid, kellel on eelarve koostamisel rohkem manööverdamisruumi, peaksid stimuleerima erainvesteeringuid ja tarbimist, hoidudes samas kärpimast vahendeid pika-ajalisteks investeeringuteks haridusse, innovatsiooni, energiamajandusse ja kliimakaitsesse. Maksupoliitikas tuleks liikuda tööjõu maksustamiselt tarbimis-, omandi- või saastemaksude suunas.

Laenuandmise taastamine. Teatavaid edusamme on tehtud finantssektori probleemide lahendamisel ja turul esinevad pinged on 2012. aasta keskpaigast alates järele andnud. ELi jõupingutused pangandusliidu loomiseks suurendavad tulevikus pankade riskijuhtimisvõimet. Lühikeses perspektiivis tuleks siiski suuremat tähelepanu pöörata sellistele küsimustele nagu erasektori suure võlakoormuse vähendamine (nt ettevõtete ja üksikisikute maksejõuetusskeemide kasutuselevõtmine ja täiustamine) pankade ettevalmistamine uuteks kapitalinõueteks ja stressitestideks ning ettevõtete rahastamistingimuste parandamine.

Majanduskasv ja konkurentsivõime. Kriisi tulemusel toimub kogu Euroopas märkimisväärne tasakaalustumine ja võib täheldada ekspordil põhineva kasvu trendi. Siiski ei ole tehtud piisavalt edusamme toodete ja teenuste turu avamisel konkurentsile, eriti energiaturgude ja reguleeritud kutsealade puhul. Ka teadussüsteemid vajavad uuendamist.

Töötus ja sotsiaalareng. Liikmesriikides on edukalt kulgenud tööturgude ajakohastamine, mis peaks ajapikku aitama suuremal arvul inimestel tööturule naasta. Nüüd tuleks keskenduda kiiretele meetmetele töötute aktiivseks toetuseks ja väljaõppeks — sealhulgas riiklike tööturuasutuste pakutavate teenuste parandamisele ja noortegarantiidele — samuti haridussüsteemide ajakohastamisele. Liikmesriigid peaksid jälgima ka palgapoliitikat. See peaks toetama nii konkurentsivõimet kui ka sisemaist nõudlust ja tagama, et sotsiaalkaitsesüsteemid jõuaksid kõige haavatavamate ühiskonnaliikmeteni.

Avalik haldus. Mitmed liikmesriigid üritavad oma avalikku sektorit tõhustada, parandades muu hulgas koostööd eri valitsustasandite vahel. Keskenduda tuleks avalike teenuste elektroonilisse keskkonda viimisele ja bürokraatia vähendamisele.

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatakse ka soovitusi, kuidas muuta Euroopa poolaasta veelgi tulemuslikumaks. Tuleb suurendada liikmesriikide vastutust ELi tasandil antud riigipõhiste soovituste järgimise eest. Liikmesriigid peaksid ulatuslikumalt kaasama parlamenti, sotsiaalpartnereid ja kodanikke, et tagada peamiste reformide mõistetavus ja omaksvõtmine. Euroala liikmesriigid peaksid pühendama rohkem aega peamiste, eelkõige töö- ja kaubaturureformide kooskõlastamisele, enne kui need riigi tasandil vastu võetakse. Samuti peavad liikmesriigid paremini rakendama riigipõhiseid soovitusi, mis neile igal kevadel esitatakse. Detsembris annab komisjon nendest probleemidest ülevaate Euroopa Ülemkogule.

Häiremehhanismi aruanne. Tasakaalustatud taastumine

2014. aasta häiremehhanismi aruandes, mis käivitab makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse uue aastase tsükli, analüüsitakse objektiivselt liikmesriikide majandust, toetudes tulemustabeli näitajatele, mis mõõdavad sisemist ja välist konkurentsivõimet.

2014. aasta häiremehhanismi aruanne näitab, et mitmes liikmesriigis vähendatakse edukalt jooksevkonto puudujääki ja tegeldakse vähenenud konkurentsivõime taastamisega. Kuid aruanne näitab ka seda, et positiivset arengut on vaja võlgade ja rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni osas kõige suurema võlakoormusega riikides. Samas on mõnes riigis suur jooksevkonto ülejääk, mis viitab tõenäoliselt ebapiisavale säästmisele ja investeerimisele ning vajadusele tugevdada omamaist nõudlust.

Häiremehhanismi aruandes soovitatakse süvitsi analüüsida majandusarengut 16 liikmesriigis, milles kõigis on erinevad probleemid ja ohud, mis võivad kanduda üle kogu euroalale ja ELile tervikuna. Samas ei osutata tulemustele, mida võib anda selline süvaanalüüs, mille eesmärk on hinnata, kas ülemäärane tasakaalustamatus püsib või on taandumas.

Hispaania ja Sloveenia kohta näitas eelmine, möödunud aasta aprillis avaldatud süvaanalüüs, et neis riikides esines ülemäärane tasakaalustamatus. Seetõttu hinnatakse tulevases süvaanalüüsis, kas ülemäärane tasakaalustamatus püsib või on taandumas ning milline on riikide rakendatud meetmete panus tasakaalustamatuse kõrvaldamisse.

Itaalia, Prantsusmaa ja Ungari kohta näitas eelmine süvaanalüüs, et riikides esineb tasakaalustamatust, mis nõuab otsustavat sekkumist. Tulevase süvaanalüüsi käigus hinnatakse, kas tasakaalustamatus jätkub.

Teiste liikmesriikide puhul, kus varem oli leitud tasakaalustamatust (Belgia, Bulgaaria, Madalmaad, Malta, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik), aitab süvaanalüüs hinnata, mil määral tasakaalustamatust veel esineb või mil määral on see ületatud. Sarnaselt tasakaalustamatuse tuvastamisele, mis toimub üksikasjaliku analüüsi tulemusena, tuleks tasakaalustamatuse ületamist kinnitav järeldus teha alles pärast seda, kui järgmise süvaanalüüsi käigus on nõuetekohaselt kaalutud kõiki asjakohaseid tegureid.

Põhjalikud ülevaated tehakse ka Saksamaa ja Luksemburgi kohta, et paremini kontrollida nende välispositsiooni ja analüüsida sisemist arengut ning teha järeldus nende riikide seisukorra kohta.

Süvaanalüüsi peetakse vajalikuks ka ELi uue liikme Horvaatia puhul, võttes arvesse vajadust mõista, millised on selle riigi välispositsiooni, kaubanduse taset ja konkurentsivõimet potentsiaalselt ohustavad tegurid.

Ühise tööhõivearuande eelnõu. Tähelepanu keskmes töökohad ja sotsiaalne areng

Iga-aastasele majanduskasvu analüüsile lisatud ühise tööhõivearuande eelnõus on julgustavaid märke töötuse kasvu seiskumisest ja edukalt kulgenud tööturureformidest liikmesriikides eelmisel aastal. Töötuse määr, eriti noorte ja pikaajalise töötuse määr, on siiski lubamatult kõrge ning nagu selgub esmakordselt aruandele lisatud uues tööhõive tulemustabelis esitatud andmetest ja sotsiaalnäitajatest, on liikmesriikide, eelkõige euroala riikide vahel välja kujunenud kestvat laadi erisused töötuse ja noorte töötuse määrades, kodumajapidamiste sissetulekutes, ebavõrdsuses ja vaesuse määrades.

Seepärast on eriti oluline lakkamatult tegutseda tööturgude kriisikindluse tugevdamise nimel. Samatähtis on hoogustada töökohtade loomist kiiresti kasvavates sektorites, mis aja jooksul aitab vähendada ebavõrdsust ja vaesust, ning ühtlasi tugevdada sotsiaalkaitset ja teha sihipärasemaid sotsiaalseid investeeringuid.

Ühtse turu integratsiooni aruanne. Tagada ühtse turu parem toimimine

Komisjoni teises aastaaruandes ühtse turu integratsiooni kohta analüüsitakse ühtse turu integratsiooni hetkeseisu suurima kasvupotentsiaaliga valdkondades. Aruandes leitakse, et kuigi finants-, digitaal- ja transpordisektori reformimisel on tehtud edusamme, on vaja veel pingutada, et tagada investeeringud, luua töökohti ja parandada tarbijate rahulolu neis valdkondades. Aruandes tuuakse esile tõsine mahajäämus energiaturgude avamise valdkonnas – 14 liikmesriiki ei ole veel tänaseks, kaks aastat pärast tähtaega, ELi kolmandat energiapaketti nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtnud. Juhitakse tähelepanu ka sellele, et ELi teenuste direktiiv, mis võiks hoogustada üldist majanduskasvu kuni 2,6 %ni SKPst järgmise 5–10 aasta jooksul, ei ole liikmesriikides veel täielikult rakendatud.

Järgmised sammud

15. novembril võtab komisjon vastu arvamused euroala 13 liikmesriigi (v.a makromajandusliku abi programmi alla kuuluvat 4 riiki) esitatud eelarvekavade kohta ja teeb ettepanekud nõukogu arvamusteks euroala 5 liikmesriigi poolt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaselt esitatud majanduspartnerluse programmide kohta. Komisjon annab ka ülevaate euroala riikide eelarveperspektiivist tervikuna ja euroalast välja jäävate riikide tegevusest ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames.

Iga-aastase majanduskasvu analüüsi vaatavad läbi riikide ministrid (nõukogus) ja see kinnitatakse ELi juhtide tippkohtumisel 2014. aasta märtsis. Komisjon ootab, et ka Euroopa Parlament ütleb oma sõna.

Häiremehhanismi aruannet arutavad rahandusministrid ja ELi juhid detsembris. Neil on kavas kokku leppida peamised valdkonnad majanduspoliitika ja -reformide edasiseks koordineerimiseks. Samal ajal jõuab komisjon lõpule 16 riigi kohta häiremehhanismi aruande alusel kavandatud süvaanalüüsidega, mis avaldatakse 2014. aasta kevadel.

Taustateave

2010. aastal algatatud Euroopa poolaasta tagab, et liikmesriigid arutavad oma eelarve- ja majanduspoliitikakavasid ELi partneritega teatavatel tähtaegadel kogu aasta vältel. See võimaldab neil teha märkusi üksteise plaanide kohta ja võimaldab komisjonil anda poliitikasuuniseid aegsasti, enne otsuste langetamist riiklikul tasandil. Komisjon jälgib ka seda, kas liikmesriikide meetmed on kooskõlas tööhõive, hariduse, innovatsiooni ja kliima ning vaesuse vähendamise eesmärkidega, mis on kehtestatud ELi pikaajalise majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”.

Tsükkel algab iga aasta novembris (vaata pilti allpool), kui komisjon esitab iga-aastase majanduskasvu analüüsi (ELi üldised majanduslikud prioriteedid), mis annab liikmesriikidele poliitikasuunised järgmiseks aastaks. Kevadel avaldatakse riigipõhised soovitused, mis annavad liikmesriikidele nende konkreetsest olukorrast lähtuvat nõu veelgi põhjalikemate struktuurireformide tegemiseks, mis sageli võtab aega rohkem kui üks aasta.

Euroalal tehakse aastalõpu lähenedes põhjalikumat eelarve järelevalvet, st liikmesriigid esitavad eelarvekavad, need saavad hinnangu komisjonilt ja arutatakse läbi euroala rahandusministrite poolt. Komisjon vaatab läbi rahanduspoliitika euroalal tervikuna.

Komisjon jälgib prioriteetide elluviimist kogu aasta vältel, keskendudes euroalale ja liikmesriikidele, kellel on eelarve- või finantsprobleeme. Üksikasjalikum teave märgukirjas MEMO/13/979.

Lisateave

Strateegia „Euroopa 2020” veebileht: http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm

MEMO/13/970 Kolmas häiremehhanismi aruanne makromajandusliku tasakaalustamatuse kohta ELi liikmesriikides

MEMO/13/976 Ühine tööhõivearuanne. Korduvad küsimused

MEMO/13/979 ELi majanduse juhtimine

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Sarah Collins (+32 2 296 80 76)

Simon O'Connor (+32 2 296 73 59)

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Emer Traynor (+32 2 292 15 48)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website