Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/13/1025

European Commission - IP/13/1025   05/11/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 5. november 2013

2013. aasta sügise majandusprognoos: majanduse järkjärguline elavnemine, välised riskid

Viimaste kuude jooksul on Euroopa majandus ilmutanud elavnemise märke. Kuni 2013. aasta esimeses kvartalini kestnud majanduslangus pöördus teises kvartalis kasvuks ning reaalne SKP peaks kuni aasta lõpuni suurenema.

2013. aasta teises pooles oodatakse ELi SKP kasvuks 0,5% võrreldes 2012. aasta sama ajavahemikuga. Prognoosi kohaselt on SKP aastane reaalkasv ELis 0,0% ja euroalal -0,4%. Lisaks on oodata, et majanduskasv kiireneb järk-järgult kogu prognoosiperioodi jooksul, jõudes 2014. aastal ELi lõikes hinnanguliselt 1,4% ja euroalal 1,1% ning 2015. aastal vastavalt 1,9% ja 1,7%ni.

Euroopas jätkub sisemine ja väline kohanemine, mida suurel määral toetavad viimaste aastate ulatuslikud struktuurireformid ja eelarve konsolideerimine. See aitab suurendada sisenõudlust, mis on järk-järgult kujunenud Euroopa peamiseks kasvumootoriks. Kuid kuna tärkava turumajandusega riikide majanduskasvu väljavaated on halvenenud, , kiireneb majanduskasv vaid järk-järgult.

Majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutava komisjoni asepresidendi Olli Rehni sõnade kohaselt on viimasel ajal üha ilmsem, et Euroopa majandus on jõudnud pöördepunkti. „Viimaste aastate jooksul Euroopas teostatud eelarve konsolideerimine ja struktuurireformid on loonud aluse majanduse elavnemisele. Kuid loorberitele puhkama jääde veel ei saa, sest Euroopas on töötuse tase endiselt liiga kõrge. Seetõttu peame jätkama Euroopa majanduse ajakohastamist ning jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamist,” ütles asepresident.

Majanduse järkjärguline, kuid kiirenev elavnemine

Prognoositakse kogunenud makromajandusliku tasakaalustamatuse vähenemist ja majanduskasvu järkjärgulist kiirenemist, kuid mõnes liikmesriigis pidurdab bilansi korrigeerimine endiselt investeerimist ja tarbimist. Kuigi finantsturgude olukord on märkimisväärselt paranenud ja halvimas olukorras olevate riikide jaoks on intressimäärad langenud, ei toeta see veel reaalmajandust, kuna finantsturud on endiselt killustatud. Sellise killustatuse tõttu püsivad ka suured liikmesriikide vahelised erinevused ning eri olukordades on ka eri suurusega ettevõtted.

Praeguse prognoosi kohaselt kulgeb taastumine sarnaselt taastumisele eelmistest sügavatest finantskriisidest. Kuna finantsvõimenduse vähendamise vajadus on kahanemas, oodatakse sisenõudluse aeglast kasvu, mida tänu majanduskindluse ja rahastamistingimuste üldisele paranemisele toetab mõnevõrra hoogustunud eratarbimine ja see, et kapitali kogumahutused põhivarasse on taas kasvama hakanud. Kuna viimaste aastate jooksul on eelarve konsolideerimisel saavutatud edu, peaks selle tempo nüüd aeglustuma. Ootuste kohaselt toetab 2014. ja 2015. aastal majanduskasvu peamiselt sisenõudlus, kuna kolmandatesse riikidesse suunduva ELi ekspordi prognoosi on vähendatud.

Kuna tööturg reageerib SKP suundumuste muutumisele pooleaastase või veelgi suurema hilinemisega, hakkab majandusaktiivsuse paranemine töökohtade loomist toetama alles pikapeale. Tööpuudus on sel aastal mõnedes liikmesriikides endiselt väga kõrge ja selle kasv ei ole veel peatunud. Viimastel kuudel on siiski märgata tööturu stabiliseerumise algust. Prognoosi kohaselt väheneb 2015. aastaks töötus ELis 10,7% ja euroalal 11,8%ni, kuid riikidevahelised erinevused jäävad väga suureks.

ELi ja euroala tarbijahinna inflatsioon jääb ootuste kohaselt mõõdukaks, s.o ligikaudu 1½% tasemele.

Halvimas olukorras olevate liikmesriikide jooksevkonto on viimaste aastate jooksul pidevalt ja märkimisväärselt paranenud. Kuna pidevalt on paranenud ka nende riikide hindade konkurentsivõime ja eksport, on mitmes sellises liikmesriigis käesoleval aastal oodata jooksevkonto ülejäägi tekkimist.

Eelarve konsolideerimise tempo langeb

Valitsemissektori eelarve puudujäägi vähenemine jätkub, langedes 2013. aastal ELis tervikuna 3½%ni ja euroalal 3%ni SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse jõuab samal ajal ELis tervikuna ligi 90%ni ja euroalal 96%ni. Mitme liikmesriigi konsolideerimismeetmete tulemusel peaks struktuurne eelarvepuudujääk, st tsükliliste tegurite ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete arvessevõtmiseks korrigeeritud valitsemissektori eelarve puudujääk, 2013. aastal vähenema märkimisväärselt – rohkem kui ½% SKPst. Vastavalt 2014. aasta eelarveprojektidele, mis olid kättesaadavad enne prognoosi koostamise tähtpäeva, jätkub paranemine ka 2014. aastal, kuigi pisut aeglasemalt. Seda põhjustab osaliselt asjaolu, et mõned liikmesriigid on juba saavutanud eelarve struktuurse tasakaalu keskpika perioodi eesmärgid, mis peaks soodustama valitsemissektori võla vähenemist.

Riskide parem tasakaalustamine

Prognoos põhineb eeldusel, et käimasolevat kohandumist ning kindlustunde ja finantstingimuste paranemist toetatakse ELi ja liikmesriikide kokkulepitud poliitikameetmete kõrvalekaldumatu rakendamisega.

Tänu poliitika otsusekindlale rakendamisele on hajunud riskid, mida nähti euroala ühtsusele võlakriisis, ning on võimalik, et viimaste aastate reformid avaldavad oodatust suuremat ja kiiremat täiendavat positiivset mõju. Kuigi ebakindlus on taandumas, on see endiselt suur ja ähvardab pidurdada majanduskasvu. Seega püsib oht, et kui poliitikat ei järgita järjekindlalt, võib see kahandada kindlustunnet ja põhjustada stressiolukorda ajal, mil on suurenenud riskid väliskeskkonnas.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2013_autumn_forecast_en.htm

Contacts :

Simon O'Connor (+32 2 296 73 59)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)

Vandna Kalia (+32 2 299 58 24)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website