Navigation path

Left navigation

Additional tools

Komisjon kaebab nõukogu Euroopa Kohtusse personalieeskirju käsitleva ELi õiguse rikkumise eest

European Commission - IP/12/9   11/01/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Komisjon kaebab nõukogu Euroopa Kohtusse personalieeskirju käsitleva ELi õiguse rikkumise eest

Brüssel, 11. jaanuar 2012. Komisjon otsustas täna esitada Euroopa Kohtule kaebuse nõukogu peale, sest viimane ei nõustunud vastu võtma nõukogu määrust, mis käsitleb Euroopa Liidu personali töötasude ja pensionide iga-aastast kohandamist nii, nagu eeldatakse personalieeskirjades.

Personalieeskirjade kohaselt kohandatakse ELi ametnike töötasusid ja pensione vastavalt poliitilistele otsustele, mida liikmesriigid teevad oma riigiametnike töötasude kohta. Kui riigiametnike töötasud suurenevad või vähenevad, kohaldatakse sama muudatust ELi personali suhtes.

Seekord suurendas viis arvutuses kasutatavat liikmesriiki kaheksast oma riigiametnike nominaalpalka: Belgia (3,6 %), Prantsusmaa ja Madalmaad (2 %), Saksamaa ja Ühendkuningriik (1,3 %). Itaalias, Hispaanias ja Luksemburgis täheldati palkade väikest vähenemist. Keskmiselt tähendab see, et riigiametnike reaalne ostujõud vähenes 1,8 %. Ettepaneku kohaselt kohaldataks ELi ametnike suhtes kõikjal täpselt sedasama vähendust.

Seepärast tegi komisjon seaduse nõuet järgides nõukogule ettepaneku, et sama vähendust kohaldataks ELi ametnike suhtes. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks ka reaalpalka vähendada 1,8 %, mis tähendaks Brüsseli 3,6 % inflatsiooni puhul seal töötava personali palga suurendamist 1,7 %.

Euroopa Kohus on juba mitu korda kinnitanud (viimati 24. novembril 2010 seoses juhtumiga C-40/10), et personalieeskirjade kohaselt ei ole nõukogul muud võimalust kui komisjoni arvutatud kohandusväärtus kinnitada.

Ainus võimalus neist eeskirjadest taganeda on kasutada erandiklauslit, mida, nagu kohus rõhutas, saab kasutada üksnes väga erandlikel juhtudel, kui ametnike töötasu ei kohandataks meetodi alusel piisavalt kiiresti. Komisjon on uurinud nõukogu palvel kahel korral, kas saaks kohaldada erandiklauslit, mis käib Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse olukorra äkilise ja tõsise halvenemise kohta. Komisjon jõudis järeldusele, et ELi personali ostujõu vähenemine, mis vastab riigiametnike ostujõu vähenemisele, on valitseva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga kooskõlas. Kõik täiendavad meetmed, mis ei oleks proportsionaalsed nimetatud ostujõu vähenemisega, oleksid vastuolus personalieeskirjade ja Euroopa Kohtu praktikaga.

Selle asemel võttis komisjon arvesse kokkuhoiuvajadust, tehes ettepaneku vähendada kõigis ELi institutsioonides töötajate arvu 5 %. Peale selle tegi komisjon ettepaneku muuta olulisel määral personalieeskirju, näiteks pikendades töönädalat ilma hüvitiseta 37,5 tunnilt 40 tunnile, tõstes pensioniiga 65 (teatavatel juhtudel ka 67) eluaastale ning kujundades ümber sekretäride ja assistentide karjääristruktuuri. Kui kõik need meetmed vastu võetakse, annavad need järgmise 7 aasta jooksul kokkuhoidu rohkem kui 1 miljard eurot ning pikas perspektiivis 1 miljard eurot aastas.

Nõukogu tegi kirjeldatud kaalutlustele vaatamata ametliku otsuse komisjoni ettepanekut mitte kinnitada. Komisjon on seisukohal, et nimetatud otsus on vastuolus personalieeskirjadega ning seepärast on ta aluslepingute valvurina kohustatud selle Euroopa Kohtus vaidlustama.

Asepresident Maroš Šefčovič ütles:Komisjonil on kahju, et ta peab taas, pärast 2009. aasta samalaadset olukorda, pöörduma nõukogu vastu selles küsimuses kohtusse. Nii nõukogu kui ka komisjon tunnistavad vajadust säästa halduskuludelt. Ometi tuleb sellist säästu saavutada kooskõlas seadusega, vajadusel seda muutes, kuid mitte rikkudes.

Selle lähenemisviisiga on komisjon töötanud juba kaheksa kuud, mille tulemusena esitati 2011. aasta detsembris Euroopa Parlamendile ja nõukogule ametlikud ettepanekud, mille vastuvõtmise korral säästetaks 2020. aastani halduskuludelt rohkem kui 1 miljard eurot ning pikas perspektiivis 1 miljard eurot aastas."

Taustteave

Eurostat arvutab iga-aastase kohanduse liikmesriikide esitatud statistiliste andmete alusel, mis käsitlevad nende avaliku teenistuse palgamuutusi. 2004. aastal otsustas nõukogu, et riikide valim peaks koosnema kaheksast liikmesriigist (Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Hispaania, Madalmaad, Belgia ja Luksemburg). Seepärast järgib ELi personali palkade areng nende riikide ametnike palgasuundumusi.

2010. aastal vähenes veidi ELi institutsioonide töötajate netopalk, sest suurenenud pensionimakse määr (11,3 %-lt 11,6 %-le) ja erimaks (5,07 %-lt 5,5 %-le) kaalusid üles brutopalga minimaalse suurenemise (0,1 %).

Link dokumendile IP/11/1532, milles käsitletakse personalireformi ettepanekut, ja dokumendile MEMO/11/907, mis sisaldab küsimusi ja vastuseid personalireformi kohta.

Kontaktisikud:

Antonio Gravili (+32 2 295 43 17)

Marilyn Carruthers (+32 2 299 94 51)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website