Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Lapsed hakkavad Euroopas võõrkeeli õppima üha varasemas eas

Commission Européenne - IP/12/990   20/09/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

euroopa komisjon

Pressiteade

Brüssel, 20. september 2012

Lapsed hakkavad Euroopas võõrkeeli õppima üha varasemas eas

Euroopas hakkavad lapsed võõrkeeli õppima üha varasemas eas, enamik õpilasi alustab 6–9-aastaselt, nagu selgus Euroopa Komisjoni avaldatud aruandest. Suurem osa riike või piirkondi on vähendanud kohustusliku keeleõppe alumist vanusepiiri viimase 15 aasta jooksul ja kohati alustatakse sellega isegi alushariduses, näiteks Belgia saksakeelne kogukond pakub võõrkeele õpet juba kolmeaastastele lastele. Uuringu „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopa koolides 2012” aruanne kinnitab, et inglise keel on kõige enam õpitav võõrkeel peaaegu kõikides Euroopa riikides. Inglise keelel on ülisuur edumaa võrreldes järgmistel kohtadel oleva prantsuse, hispaania, saksa ja vene keelega.

Keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on Euroopa Liidu suur rikkus,” ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou. „Keeleõpe lihtsustab inimeste ja riikide vahelist suhtlemist, soodustab piiriülest liikuvust ja sisserändajate lõimimist. Mul on hea meel näha, et isegi kõige noorematele pakutakse võõrkeele avastamise rõõmu. Olge julged õppima ka väiksema kasutajaskonnaga keeli, nii suudate paremini väärtustada Euroopa uskumatut keelerikkust.”

Aruandes tuuakse välja, et üha enam õpilasi õpib kohustusliku koolihariduse ajal kahte võõrkeelt vähemalt ühe aasta. 2009/10. õppeaastal õppis keskmiselt 60,8% põhikooli ülemise astme õpilastest kahte või enamat võõrkeelt. Kasv võrreldes 2004/05. õppeaastaga on 14,1%. Samal ajavahemikul vähenes selliste algkooliõpilaste arv, kes ei õppinud võõrkeeli, 32,5%-lt 21,8%-le.

Inglise keel on kõige rohkem õpetatav võõrkeel peaaegu kõigis 32 riigis, mida uuring hõlmas (27 ELi liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi). See suundumus on alates 2004/05. aastast oluliselt süvenenud. Põhikooli ülemises astmes ja gümnaasiumis ületab inglise keelt õppivate õpilaste protsendimäär 90%. Üksnes väga väike hulk õpilasi (eri riikides 0–5%) õpivad muid keeli peale inglise, prantsuse, hispaania, saksa ja vene keele.

Aruandes leidus ka üllatavaid fakte - mõnes riigis kehtib nõue, et praktikantidest keeleõpetajad peavad teatud ajaks minema keelekümbluseks välismaale. Tõepoolest, hiljuti avaldatud Euroopa keeleoskuse uuringus (IP/12/679) olid üksnes 53% osalenud võõrkeeleõpetajatest märkinud, et õppisid enam kui kuu aega riigis, kus räägiti nende õpetatavat keelt. Siiski on tegemist vaid keskmisega: 79,7% Hispaania keeleõpetajatest on rohkem kui ühe kuu õppinud riigis, kus nende õpetatavat keelt räägiti, sama kehtib aga ainult 11% Eesti keeleõpetajate kohta. See tekitab küsimuse, kas tulevaste keeleõpetajate väljaõppe üheks kvaliteedikriteeriumiks tuleks võtta nõue käia kohapeal keeleoskust harjutamas.

Keeleõppe tähtsusele keskendutakse konverentsil „Mitmekeelsus Euroopas”, mille komisjon korraldab 26.–28. septembril Küprosel Limassolis. Volinik Vassiliou on seal peakõneleja.

Taust

Mitmekeelsus Euroopa Liidus

Euroopa Komisjon soosib mitmekeelsust ja keeleõpet, et 1) edendada kultuuridevahelist dialoogi ja suurendada ühiskonna kaasavust; 2) aidata inimestes tekitada ELi kodanikutunnet; 3) luua noortele võimalused õppida ja töötada välismaal ning 4) avada ülemaailmses konkurentsis osalevatele ELi ettevõtetele uusi turge.

Eesmärk on Euroopa, kus kõikidele õpetatakse alates väga varasest east peale lisaks emakeelele veel vähemalt kaht keelt. „Emakeel +2” eesmärgi püstitasid ELi riigipead ja valitsusjuhid 2002. aasta märtsis Barcelona tippkohtumisel. Selle eesmärgi saavutamiseks pakutakse komisjoni uues oskuste ümberhindamist käsitlevas strateegias välja keeleõppe sihttase.

Euroopa koolide keeleõppe põhiandmed 2012

Sellest aruandest selgub, et enamikus riikides on viimase 15 aastaga vähenenud kohustusliku keeleõppega alustamise vanus. Erandiks on Belgia (prantsuskeelne kogukond), Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

Üldiselt on varasemaks muutunud vanus, millal õpilased võõrkeeli õppima hakkavad, samal ajal ei ole nende õpetamiseks ette nähtud tundide arvu eriti suurendatud. Tegelikult on muude õppeainetega võrreldes võõrkeelte õpetamiseks ette nähtud tundide arv pigem väike.

Uuring „Euroopa koolide keeleõppe põhiandmed 2012” pakub terviklikku tõendusmaterjali, mille abil kujundada poliitikasuundi ning parandada keeleõppe kvaliteeti ja tõhusust. Keeleõppe edendamine on hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) üks põhieesmärke. Samuti on see väga tähtis, et soodustada ELi kodanike piiriülest liikuvust, mis on tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärk.

Iga 3–4 aasta järel avaldatavasse aruandesse koondatakse erisugustest andmeallikatest kogutud teave, mis annab tervikliku pildi keeleõppest 32 osalevas riigis. Uuringuga mõõdetakse 61 näitajat viies kategoorias: taust, korraldus, osalemine, õpetajad ja õppeprotsessid. Andmed pärinevad peamiselt neljast allikast: Eurydice, Eurostat, Euroopa keeleoskuse uuring ja OECD algatatud PISA uuring (PISA – rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm).

Nimetatud statistilised andmed esitatakse kombinatsioonis võõrkeeleõppe tausta ja korralduse, õpilaste osalemistaseme ning võõrkeeleõpetajate taseme– ja täiendushariduse üksikasjaliku kirjeldusega. Lisaks sellele esitatakse aruandes ka keeleõppe suundumused läbi aastate ning analüüsitakse praegust olukorda minevikuga võrreldes. .

„Euroopa koolide keeleõppe põhiandmed 2012” on Eurydice/Eurostati ühendatud üllitis, mis on loodud tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga.

Eurydice

Teabevõrk Eurydice pakub teavet ja analüüse Euroopa haridussüsteemide ja -poliitika kohta. Võrgustikus on 38 riiklikku üksust 34-st Euroopa Liidu elukestva õppe programmis osalevast riigist (ELi liikmesriigid, Horvaatia, Serbia, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi). Serbia ja Šveits ei osalenud uuringus „Euroopa koolide keeleõppe põhiandmed 2012”. Teabevõrku koordineerib ja juhib ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus.

Lisateave

Täielik aruanne inglise keeles: Euroopa koolide keeleõppe põhiandmed 2012

Aruande tähtsaimad järeldused

European Commission: haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Õpilastele kohustusliku esimese ja teise võõrkeele õppe alustamise vanus alus-, põhi- ja/või keskhariduses, 2010/11

Haridust juhtivate keskasutuste määratud konkreetsed kohustuslikud võõrkeeled
(täisajaga kohustusliku koolihariduse ajal), 1992/93, 2002/03, 2006/07, 2010/11

Algkoolis inglise, prantsuse ja/või saksa keelt õppivate õpilaste protsendimäär.
Riigid, kus ühte neist keeltest õpitakse kõige enam, 2009/10

Muud põhi- ja keskhariduses õpitavad võõrkeeled peale saksa, inglise, hispaania, prantsuse ja vene keele, protsendina kõikidest sellel haridustasemel õpitavatest keeltest, 2009/10

    Soovitused keeleõpetajate tasemeõppe sisu ja sihtkeele riigis veedetava keelekümblusaja kohta, 2010/11


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site