Ülevaates tuuakse esile hariduse suur geograafiline ebavõrdsus

euroopa komisjon

Pressiteade

Brüssel, 14. september 2012

Ülevaates tuuakse esile hariduse suur geograafiline ebavõrdsus

Euroopa Komisjoni uue ülevaate kohaselt mõjutab elukoht suuresti eurooplaste haridus- ja tulevikuväljavaateid. Ülevaatest „Mind the gap − education inequality across EU regions” selgub, et haridusvõimaluste ja –tulemuste vahel esineb nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikidesiseselt suuri erinevusi. Haridustasemes võib täheldada erinevust Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel − madala kvalifikatsiooniga (teise taseme hariduse alumisele astmele vastav või veelgi madalam haridustase) inimeste osakaal on kõige suurem Euroopa lõunapiirkondades, eelkõige Portugalis ja Hispaanias. Kõige väiksem on madala kvalifikatsiooniga inimeste osakaal seevastu Ühendkuningriigi, Belgia, Madalmaade ja Rootsi teatavates piirkondades. Geograafiline ebavõrdsus hariduses püsib vaatamata liikmesriikide tehtavale tööle haridusliku võrdsuse suurendamiseks. Kõnealune ülevaade, mis on esimene omataoline, kutsub ELi liikmesriike üles veelgi enam pingutama ebavõrdsuse vähendamise nimel.

„Kõigil eurooplastel peaks oma elukohast sõltumata olema võimalus saada kvaliteetset haridust. On aeg võetud kohustused täita. Hariduse geograafilise ebavõrdsuse vähendamine on tasakaalustatud regionaalarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eeldus. Ebavõrdsuse vähendamiseks saab ja tuleks kasutada struktuurifonde,” lausus hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Ülevaatest selgub, et kolmanda taseme hariduse (bakalaureuse- või magistrikraad või samaväärne kvalifikatsioon) omandanud inimeste osakaal on kõige suurem Ühendkuningriigi, Madalmaade, Põhja-Hispaania ja Küprose teatavates piirkondades. Piirkonnad, kus kolmanda taseme hariduse omandanud isikute osakaal on kõige väiksem, asuvad Itaalias, Portugalis, Rumeenias ja Tšehhi Vabariigis. Samuti tuuakse ülevaates esile märkimisväärsed piirkondlikud erinevused täiskasvanute pidevõppes.

Järgmised sammud

Novembris võtab komisjon vastu oskuste ümberhindamise strateegia, milles rõhutatakse geograafilise ebavõrdsuse vähendamise vajalikkust hariduses. 2013. aastal esitab komisjon liikmesriikidele edasised tõendid ja poliitilised nõuanded võrdsuse suurendamiseks hariduse ja koolituse valdkonnas. Teine ülevaade geograafilisest ebavõrdsusest ELi hariduses avaldatakse 2013. aastal.

Liikmesriikidesisesed piirkondlikud erinevused

• Kolmanda taseme hariduse omandajate suhe 20−24-aastaste elanike rühma: piirkondlikud erinevused on kõige suuremad Belgias (suurim osakaal Brüsselis − 120,7%*, madalaim Luxembourgi provintsis − 23,4%), millele järgnevad Tšehhi Vabariik (Praha 100%, Střední Čechy 5,6%) ja Austria (Viin 100%; Vorarlberg 7,3%). * Suhtarv võib ületada 100% mitme kõrgharidusasutusega piirkondades (harilikult pealinnad), kus on palju üliõpilasi ja paljud neist on vanemad kui 20−24.

• Kolmanda taseme hariduse geograafiline kättesaadavus − lähimast ülikoolist kaugemal kui 60 minuti tee kaugusel elavate inimeste protsent: vahe parima ja halvima näitajaga piirkondade vahel on kõige suurem Hispaanias (Madrid ja Baskimaa 0%, Ceuta 99,7%), millele järgnevad tihedalt Kreeka (Atika 1,2%, Ditiki Makedonia 100%), Soome (Lõuna-Soome 1,2%, Ahvenamaa 88,5%) ja Bulgaaria (Yugozapaden 14,4%, Severozapaden 97,4%).

• Kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal 15-aastaste ja vanemate elanike hulgas: kaheksas liikmesriigis ületab vahe parima ja halvima näitajaga piirkondade vahel 15 protsendipunkti. Kõige suurem (23,4 protsendipunkti) on vahe Ühendkuningriigis (Sise-London 41,8%, Tees Valley ja Durham 18,4%), millele järgnevad Prantsusmaa (21,3 protsendipunkti: Île de France 33%, Korsika 11,7%), Tšehhi Vabariik (18,8 protsendipunkti: Praha 25,8%, Severozápad 7%), Hispaania (17,6 protsendipunkti: Baskimaa 34,3%, Extremadura 16,7%), Slovakkia (17,1 protsendipunkti: Bratislavský kraj 27,2%, Východné Slovensko 10,1%) ja Rumeenia (15,4 protsendipunkti: Bukarest–Ilfov 22,5%, Sud-Muntenia 7,1%).

• Madala haridustasemega inimeste osakaal elanikkonnas: piirkondlikud erinevused on kõige suuremad Prantsusmaal (Alsace 32,9%, Korsika 60,1%), millele järgnevad Kreeka (Atika 37%, Joonia saared 64,1%), Hispaania (Madrid 44,2%, Extremadura 67,4%), Rumeenia (Bukarest-Ilfov 21,9%, Nord-Est 42,8%) ja Saksamaa (Chemnitz 11,9%, Bremen 30,6%).

• Täiskasvanute osalemine pidevõppes: kaugelt kõige suuremad piirkondlikud erinevused on Ühendkuningriigis (Sise-Londonis osaleb 25−64aastastest pidevõppes 16,1%, Põhja-Iirimaal vaid 5,7%).

Taust

Ülevaate „Mind the Gap - education inequality across EU regions” koostas Euroopa Komisjonile haridus- ja koolitusvaldkonna sotsiaalteadlaste eksperdivõrgustik NESSE. Töörühma juht oli dr Dimitris Ballas Sheffieldi Ülikoolist (Ühendkuningriik).

Ülevaade põhineb Eurostati andmetel ning sisaldab üle 100 illustreeriva kaardi. Selles tehakse iga uuritava näitaja puhul kindlaks kümme tugevaimat ja kümme nõrgimat ELi piirkonda. Muud olulisemad järeldused on järgmised.

• Piirkondlik ebavõrdsus hariduses takistab tasakaalustatud regionaalarengut ja majanduskasvu.

• Piirkondlikud erinevused hariduses suurendavad ebavõrdsust ELi piirkondade vahel; samuti suurendavad need ajude äravoolu arenenumatesse piirkondadesse.

• Haridusliku ebavõrdsuse olemus, ulatus ja mõju on ELis piirkonniti väga erinev; poliitilised lahendused peavad olema pigem konkreetse piirkonna vajadustele kohandatud kui üldised.

• Hariduse piirkondlikke erinevusi ning nende mõju saab vähendada struktuurifondide tõhusa kasutamisega.

• Teadmiste baasi parandamiseks ja poliitikakujundajate teavitamiseks on vaja koguda süstemaatilisemalt andmeid allpiirkondlikul tasandil.

Lisateave

Täielik ülevaade ja kokkuvõte

Euroopa Komisjon: haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

LISA

Figure 1: Madala haridustasemega (eelharidus, esimese taseme haridus või teise taseme hariduse alumine aste) elanikud (% üle 15-aastastest elanikest)

Piirkonnad, kus eelharidusega, esimese taseme haridusega või teise taseme alumisele astmele vastava haridusega (ISCED 1997 tasemed 0-2) inimeste protsent üle 15-aastastest elanikest on kõige suurem

Piirkonnad, kus eelharidusega, esimese taseme haridusega või teise taseme alumisele astmele vastava haridusega (ISCED 1997 tasemed 0-2) inimeste protsent üle 15-aastastest elanikest on kõige väiksem

Kõige suurem madala haridustasemega elanike osakaal on Alentejo piirkonnas Portugalis. Kõige väiksem on see osakaal Prahas.

Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCED 97 hõlmab järgmisi tasemeid: 0-tase − eelharidus; 1. tase − esimese taseme haridus, põhihariduse esimene aste; 2. tase − teise taseme hariduse alumine aste, põhihariduse ülemine aste; 3. tase − teise taseme haridus (ülemine aste); 4. tase − teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus; 5. tase − kolmanda taseme hariduse alumine aste; 6. tase − kolmanda taseme hariduse ülemine aste.

Joonis 2. Pidevõpe − 25−64-aastaste täiskasvanute osalemine

hariduses ja koolituses (% kogurahvastikust)

Piirkonnad, kus 25−64-aastaste täiskasvanute hariduses ja koolituses osalemise määr (% kogurahvastikust) on kõige kõrgem

Piirkonnad, kus 25−64-aastaste täiskasvanute hariduses ja koolituses osalemise määr (% kogurahvastikust) on kõige madalam

Täiskasvanute pidevõppes osalemise määr on kõige kõrgem Taanis Hovedstadenis ja kõige madalam Bulgaarias Severozapadenis.

Joonis 3. Kolmanda taseme hariduse (ISCED 1997 tasemed 5−6) omandanute % üle 15-aastastest elanikest

Piirkonnad, kus kolmanda taseme hariduse (ISCED 1997 tasemed 5−6) omandanute protsent üle 15-aastastest elanikest on kõige suurem

Piirkonnad, kus kolmanda taseme hariduse (ISCED 1997 tasemed 5−6) omandanute protsent üle 15-aastastest elanikest on kõige väiksem

Kolmanda taseme hariduse omandanute määr on kõige kõrgem Ühendkuningriigis Sise-Londoni piirkonnas ning kõige madalam Tšehhi Vabariigis Severozápadis.