Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 14. september 2012

Keskkond: teabe koondamine aitab võidelda võõrliikidest tuleneva ohuga Euroopas

Kui palju leidub Alpides taimi, mis on selle piirkonna jaoks võõrliigid? Missugused loomad on meelega või kogemata toodud Doonau piirkonda? Mil määral ohustavad nad kohalikku elusloodust? Euroopa Komisjoni teadustalituses, Teadusuuringute Ühiskeskuses (JRC) täna tööd alustanud Euroopa võõrliikide teabevõrgustiku EASIN kaudu püütakse leida vastused nendele ja muudele küsimustele, mis on seotud praegu kogu Euroopas registreeritud 16 000 võõrliigiga. Euroopas esimene sedalaadi teabevõrgustik on oluline etapp invasiivsetest võõrliikidest tuleneva ohu vastu võitlemisel. Aastas hinnanguliselt 12 miljardi euro suurust majanduslikku kahju põhjustavad võõrliigid on elurikkuse ja loodusvarade jaoks tõsine ohuallikas.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Invasiivsed võõrliigid põhjustavad üha suuremaid probleeme meie loodusvaradele, inimeste tervisele ja majandusele. See oht tuleneb võõrliikidest, mille arv suureneb kiiresti üha enam omavahel seotud maailmas. Teabevõrgustiku abil saavad Euroopa kodanikud paremat teavet selle kohta, kus need liigid esinevad ja kui levinud need on; samuti on võimalik tõhusamalt kujundada selle keeruka küsimusega seotud poliitikat.”

Kogu maailmas suureneb uude keskkonda sattunud muude kui kohalike liikide ehk võõrliikide arv. Enamik neist ei ole uue keskkonna jaoks märkimisväärne riskiallikas. Osa neist kohanevad aga uue keskkonnaga nii edukalt, et muutuvad bioloogilisest kurioosumist tõeliseks ohuks, mis võib tõsiselt kahjustada kohalikke ökosüsteeme, viljasaaki ja kariloomi ning ähvardada meie keskkonda ja sotsiaalset heaolu. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kaks peamist põhjust on elupaikade muutmine ja invasiivsed võõrliigid.

EASIN-võrgustikuga hõlbustatakse võõrliikide kaardistamist ja liigitamist, indekseerides rohkem kui 40 elektroonilises andmebaasis registreeritud andmed. Tänu dünaamiliselt ajakohastatud veebifunktsioonidele saavad kasutajad jälgida ja kaardistada võõrliikide jaotumist Euroopas ning selekteerida neid liike selliste kriteeriumide alusel nagu nende leiukeskkond (maismaa, mere- või magevesi), bioloogiline klassifikatsioon ning sissetoomisviisid.

EASIN-võrgustiku olulisima osa moodustab rohkem kui 16 000 liiki hõlmav kataloog. See Euroopas registreeritud võõrliikide nimestik koostati kättesaadava elektroonilise ja teadusteabe kogumise, kontrollimise ja standardimisega. EASIN-võrgustiku kasutajad saavad võõrliikide geograafilisi võrdlusandmeid uurida ja kaardistada järgmiste elektrooniliste andmebaaside kasutamisega: Global Biodiversity Information Facility (GBIF), Global Invasive Species Information Network (GISIN) ja Regional Euro-Asian Biological Invasions Centre (REABIC). Täiendavad andmeesitajad lisatakse järgmiste aastate jooksul. EASIN-võrgustiku veebipõhiste vahendite ja teenuste puhul järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja protokolle. Neid vahendeid ja teenuseid saab tasuta kasutada, kuigi andmed jäävad nõuetekohaselt viidatud ja EASIN-võrgustikuga seotud allika omandusse.

Edasised sammud

Invasiivsete võõrliikide tõrje on ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia üks põhieesmärke. Komisjon valmistab ette konkreetseid ettepanekud, et karmistada selles valdkonnas rakendatavaid õigusnorme.

Taustteave

Võõrliike esineb Maa peaaegu igas ökosüsteemis. Mõnel juhul on need muutunud invasiivseks, ohustades kohalikku elustikku. Need liigid kuuluvad kõikidesse taksonoomilistesse põhirühmadesse, hõlmates viiruseid, seeni, vetikaid, samblaid, sõnajalgtaimi, kõrgemaid taimi, selgrootuid, kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde ja imetajaid. Invasiivsed võõrliigid võivad muuta ökosüsteemide struktuuri ja liigilist koostist sellega, et survestavad või tõrjuvad välja kohalikke liike – kui võõrliigid on röövloomad ja võitlevad kohalike liikidega toiduvarude pärast, toimub see protsess otseselt; elupaikade või ökosüsteemi toiduahela muutmisega toimub see kaudselt. Võõrliigid ohustavad inimeste tervist haiguste ja allergeenide levitamisega. Majandusele lähevad nad kulukaks, kuna kahjustavad põllumajandust ja infrastruktuuri. Samuti mõjutavad nad keskkonda, kahjustades pöördumatult kohalikke liike ning ökosüsteeme ja neid toetavat elurikkust.

Hinnanguliselt 10–15% Euroopas kindlakstehtud võõrliikidest tekitab keskkonna-, majanduslikku ja/või sotsiaalset kahju. Sellised liigid nagu hiid-karuputk, signaalvähk, rändkarp ja ondatra avaldavad mõju inimeste tervisele, põhjustavad olulist kahju metsandusele, põllukultuuridele ja kalapüügile ning kiirendavad veekogude kinnikasvamist. Näiteks vooljas pargitatar takistab muude taimede kasvu, tõrjub välja kohalikke taimeliike ning kahjustab tõsiselt infrastruktuuri – sellel on suur majanduslik mõju. Uuringutest ilmneb, et Inglismaal, Šotimaal ja Walesis on ainuüksi selle taime tõttu tekkinud igal aastal kahjusid 205 miljoni euro ulatuses.

Lisateave:

Vt: http://easin.jrc.ec.europa.eu/

Vt ka:

http://ec.europa.eu/environment/nature/invasivealien/index_en.htm

Kontaktisikud:

JRC: jrc-press@ec.europa.eu (+39 33 278 97 43)

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website