Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 11. september 2012

Õpetajate vananemine on probleem ELi haridussektoris

Euroopa Komisjon väljendas heameelt täna avaldatud haridusalase aastaaruande (Education at a Glance 2012) üle, mis sisaldab andmeid 34 riigi, sealhulgas 21 ELi liikmesriigi (vt loetelu allpool) hariduse kohta. Aruande koostas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning selles tehakse kindlaks mitmed valdkonnad Euroopa hariduses, mis võivad lähitulevikus muret tekitada. Üks neist probleemidest on vananev õpetajaskond: rohkem kui 40% viie ELi liikmesriigi (Austria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Madalmaad, Rootsi) keskkooliõpetajatest on 50-aastased või vanemad. Saksamaal ja Itaalias on selle vanusegrupi osakaal isegi suurem - viiekümnes eluaasta on täitunud rohkem kui pooltel õpetajatest. Teine probleem on õppijate sooline ebavõrdsus. Aruande kohaselt asub ELis kõrgharidust omandama ligikaudu kolmandik rohkem naisi kui mehi.

„See aruanne on hindamatu abivahend poliitiliste otsuste tegijatele nii üksikutes riikides kui ka kogu Euroopas. Liikmesriigid tunnistavad, et investeeringud haridusse on Euroopa tuleviku ja pikaajalise heaolu eeltingimus. Andmed näitavad selgelt, et haridus maksab vähe võrreldes sellest saadava tuluga. Kuid enesega rahuloluks ei ole siiski põhjust. Aruandest selgub, et on vaja läbi viia reforme, et muuta haridus ajakohasemaks ja nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks atraktiivsemaks‟, ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Aruandest selgub ka, et:

  • - aruandega hõlmatud 21 liikmesriigis kulutatakse haridusele keskmiselt 9122 USD aastas õpilase kohta algkoolist kuni kolmanda taseme hariduseni välja. See on veidi alla OECD keskmise, mis on 9252 USD.

  • - 84% OECD riikide noortest omandavad eeldatavasti keskhariduse, ELi riikides omandavad selle 86% noortest. Aastatel 1995–2010 suurenes keskhariduse omandanute osakaal kõige rohkem Portugalis (aastane kasvumäär 4,7%).

  • - Kolmanda taseme hariduse rahaline tulusus suureneb pidevalt. Ülikooli lõpetanud eurooplane võib oma tööaastate jooksul eeldatavasti teenida 176 000 USD netotulu (OECD keskmine on 162 000 USD) ning riigi pikaajaline kasu kõrgharidusest maksutulude lisandumise ja muude säästude näol ületab haridusele tehtavad kulutused peaaegu kolm korda.

  • Euroopa on jätkuvalt eelistatuim sihtkoht väljaspool kodumaad õppijatele. ELi riikides õpib 41% kõigist rahvusvahelistest - EList ja mujalt tulnud - õpilastest. Kolmanda taseme hariduse omandajatest Austrias, Luksemburgis ja Ühendkuningriigis on vähemalt 10% rahvusvahelised üliõpilased. Nende osakaal teaduskraadi omandajate hulgas on üle 20% Austrias, Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Kogu ELis tuleb 76% välisüliõpilastest teistest ELi liikmesriikidest.

Taustteave

Education at a Glance on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) iga-aastane aruanne, mis põhineb Eurostati ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kogutud andmetel.

Aruanne annab ülevaate hariduse olukorrast. Esitatud andmed on muu hulgas haridusse investeeritud rahalised ja inimressursid, õpilaste arvu ja õpetajate arvu vaheline suhe, õpetamisele kulutatud tunnid, lõpetajate arv ja tulemused, juurdepääs haridusele ja selles osalemine ning õppeedukus. Samuti sisaldab aruanne teavet õpikeskkonna ja õppekorralduse kohta.

Uued näitajad puudutavad üleilmse majanduskriisi mõju haridusega seotud kulutustele ning hariduse mõju SKPle ja muudele makromajanduse näitajatele. Aruandes käsitletakse ka selliseid teemasid nagu väikelaste haridussüsteemid, põlvkondade vaheline liikuvus kõrghariduses, haridusele tehtavaid kulutusi mõjutavad tegurid, 15-aastaste karjääriootused, õpetajaskonna koosseis, eksamite mõju kesk- ja kõrgkooli pääsemisele.

Aruanne sisaldab andmeid 34 OECD riigist. Nendeks on 21 ELi liikmesriiki (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik), neli muud Euroopa riiki (Island, Norra, Šveits ja Türgi) ning 9 muud kui Euroopa riiki (Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Iisrael, Jaapan, Kanada, Korea, Mehhiko, Tšiili, Uus-Meremaa). Lisaks sisaldab aruanne andmeid Brasiilia, Venemaa ja mõnel puhul ka Argentiina, Hiina, India, Indoneesia, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika kohta.

Kuus ELi liikmesriiki (Bulgaaria, Küpros, Leedu, Läti, Malta ja Rumeenia) ei ole OECD liikmed ning seetõttu neid aruandes ei käsitleta.

Tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020‟ on rohkem rõhku pandud hariduse ja ametioskustega seotud küsimustele. Seda silmas pidades teatasid Euroopa Komisjon ja OECD täna samuti, et on jõudnud kokkuleppele teha tulevikus tihedamat koostööd. See suurendab haridus- ja koolitusvaldkonnas nende tehtud töö mõju ja väärtust liikmesriikides.

Uue koostööraamistiku kohased prioriteedid on riikide analüüs, ametioskuste strateegiad ning koostöö näiteks PISA-uuringute ja tulevase täiskasvanute oskuseid käsitleva PIAAC-uuringu vallas.

Lisateave

Ametliku teabetunni otseülekanne internetis kell 11.00.

Aruande täistekst

Education at a Glance 2012: OECD näitajad

Euroopa Komisjon: ELi haridus-ja koolituseesmärgid

Lisa 1. Kolmanda taseme haridust omandama asunute määr ja jaotumine vanuse järgi (2010)

Lisa 2. Keskkooliõpetajate jaotumine vanuse järgi (2010)

Kontaktisikud :

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website