Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel/Nicosia, 6. september 2012

Kõrgetasemeline töörühm soovitab liikmesriikidel pöörata rohkem tähelepanu kirjaoskuse kriisi lahendamisele

Euroopa Liit peab vaatama üle oma põhimõtted kirjaoskuse standardite parandamisel, nii ütleb kõrgetasemeline eksperdirühm, kelle kutsus selle küsimusega tegelemise eesmärgil kokku Euroopa Komisjoni volinik Androulla Vassiliou. Euroopas puudub igal viiendal 15‑aastasel noorel ja peaaegu 75 miljonil täiskasvanul elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus, see raskendab neil töö leidmist ning suurendab vaesusesse sattumise või sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Eksperdirühma eesistuja Tema Kuninglik Kõrgus Madalmaade printsess Laurentien, kes on juba pikemat aega tegelenud selle valdkonna kampaaniatega, kirjeldab eksperdirühma aruannet kui kellahelinat äratamaks kriisist, mis mõjutab kõiki Euroopa riike. 80-leheküljeline aruanne sisaldab hulgaliselt soovitusi, mis algavad nõuannetest vanematele ja milles soovitatakse muuta lastega koos lugemine harjumuspäraseks vaba aja veetmise viisiks, ning mis ulatuvad soovituseni paigutada raamatukogud ebaharilikesse kohtadesse, näiteks ostukeskustesse, ja meelitada koolidesse rohkem meessoost õpetajaid, kes oleksid eeskujuks poistele, kes üldjuhul loevad vähem kui tüdrukud. Aruandes on soovitusi eri vanuserühmadele. Nende soovituste kohaselt tuleks kõigile võimaldada tasuta, kõrgekvaliteedilist väikelaste haridust ja hooldust, tõsta algkooliastme lugemisõpetajate spetsialiseeritust, muuta hoiakut düsleksia suhtes (sest peaaegu kõik lapsed suudavad vajaliku abi korral lugema õppida) ning luua mitmekesisemad õpivõimalused täiskasvanutele, eelkõige just töökohtadel.

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou ütles: „Meie elu on paradoks: samal ajal kui lugemine ja kirjutamine on digitaliseerunud maailma seisukohast tähtsamad kui kunagi varem, ei suuda me oma kirjaoskuse taset hoida. Me peame kiiremas korras sellele ärevust tekitavale olukorrale lahenduse leidma. Investeerimine kirjaoskuse parandamisse igas vanuses kodanike hulgas on kasulik ka majanduse seisukohast, sest see toob nii üksikisikute kui ka ühiskonna tasandil materiaalset kasu, mis võib ulatuda pikaajalises perspektiivis miljardite eurodeni.”

Printsess Laurentien lisas: „Lugemine ja kirjutamine kujutavad endast rohkemat kui lihtsalt tehnikat või oskust. Kirjaoskus määrab inimeste enesega rahulolu ning võime ühiskonnas üksikisikuna, aktiivse kodanikuna, töötajana või lapsevanemana toime tulla ja edu saavutada. On vaja luua selgepiirilised, koordineeritud riiklikud strateegiad ja suurendada teadlikkust kirjaoskuse probleemidest kogu Euroopas, mitte ainult poliitikute ja haridusametnike ringkondades, vaid ka haiglates, töökohtadel ja eelkõige perekondade tasandil. On tulnud aeg tõsta Euroopa ambitsioonide taset ja tagada kirjaoskus kõigile.”

Aruanne, mis avaldati ELi eesistujariigis Küprosel asuvas Nicosias peetud konverentsil sisaldab näiteid edukatest kirjaoskuse teemalistest projektidest Euroopa riikides, samuti tõstetakse selles esile isikuid, kes on enda jaoks ületanud tabuteemaks kujunenud kirjaoskuse puudumise ning teinud oma elus kannapöörde. Aruandes püütakse ka hajutada kirjaoskuse kohta levivaid müüte (vt 1. lisa).

ELi haridusministrid seadsid üheskoos saavutatavaks eesmärgiks vähendada 2020. aastaks 15-aastaste puuduliku lugemisoskusega isikute osakaalu praeguselt 20%-lt 15%-le. Kõrgetasemelise töörühma aruandes tuuakse välja ka sugudevaheline suur erinevus: tüdrukute hulgas on lugemisoskuses mahajääjaid 13,3% võrrelduna poiste 26,6%-ga. Sugudevaheline erinevus on kõige väiksem Madalamaades, Taanis ja Belgias ning suurim Maltal, Bulgaarias ja Leedus (2009. aasta statistika). 2. lisas on esitatud täpsed andmed lugemisoskuse mahajäämuse protsentide kohta liikmesriigiti ja 3. lisas antakse ülevaade sugudevaheliste erinevuste kohta.

Taust: miks on kirjaoskus oluline?

Aruandes rõhutatakse, et hea kirjaoskuse tase on oluline inimeste elukvaliteedi parandamisel ning teadmiste, innovatsiooni ja majanduskasvu edendamisel. Muutused töö iseloomus, majanduses ja ühiskonnas tervikuna viitavad sellele, et kirjaoskus on tänapäeval tähtsam kui iial enne ja et Euroopa peaks seega püüdma saavutada oma kodanike hulgas 100% funktsionaalse kirjaoskuse taseme.

Aruandes märgitakse, et kirjaoskus on oluline, sest:

  • tööturg nõuab järjest kõrgemat kirjaoskuse taset (arvatakse, et 2020. aastal on võrreldes tänase 29%-ga kirjaoskuse kõrge tase vajalik 35% töökohtadest);

  • digitaliseeritud maailmas sõltuvad ühiskonnaelus osalemine ja kodanikuaktiivsus järjest enam kirjaoskusest;

  • elanikkond vananeb ja eakamate inimeste kirjaoskuse taset, sealhulgas digitaalse kirjaoskuse taset on vaja ajakohastada;

  • vaesus ja madal kirjaoskuse tase on tekitanud nõiaringi, kus vaesus soodustab puudulikku kirjaoskust ja vastupidi, puudulik kirjaoskus tekitab vaesust;

  • liikuvuse ja rände suurenemine on kaasa toonud selle, et kirjaoskus on järjest mitmekeelsem ja ühendab endas mitmesuguseid kultuurilisi ja lingvistilisi taustu.

Aruandes esitatakse soovitusi kõigile vanuserühmadele.

Väikeste laste puhul on tähtis, et liikmesriigid rakendaksid nn kirjaoskuse programme perekonna tasandil, et parandada nii lastevanemate kui ka laste lugemis- ja kirjutamisoskust. Selliste programmide kulutasuvus on väga kõrge. Investeeringud kõrgekvaliteedilisse eelkooliharidusse ja lastehooldusse on parimad investeeringud, mida riigid saavad Euroopa tulevase inimkapitali heaks teha. Lapsed, kes on käinud eelkoolis või lasteaias, saavad koolis lugemise ja kirjutamisega paremini hakkama. Uuringud näitavad, et kui Euroopa saavutab 2020. aastaks püstitatud eesmärgi, mille kohaselt 15-aastaste elementaarse kirjaoskuse, matemaatika ja loodusteaduse näitajad peavad küündima 85%-ni, siis võib 2010. aastal sündinud laste eluajal kasvada SKP 21 triljonit eurot.

Algkoolid peavad tööle võtma paremini spetsialiseerunud lugemisõpetajaid ning mahajäämusega õpilasi tuleb individuaalselt abistada kohe, kui selleks tekib vajadus. Koolide raamatukogudes peab olema lugemismaterjale, mis pakuvad huvi ja väljakutseid kõigile vanuserühmadele; IKT vahendite kasutamist ja digitaalraamatute lugemist tuleb soodustada nii klassides kui ka kodudes.

Noorukitele tuleb pakkuda mitmekülgsemat lugemismaterjali alates koomiksitest kuni ilukirjanduslike tekstide ja e-raamatuteni, et motiveerida kõiki lugejaid ning eelkõige poisse. Koolid ja ettevõtted peaksid tegema rohkem koostööd, et kirjaoskuse omandamine oleks reaalse eluga paremini seotud. Täiskasvanute kirjaoskuse probleemid ei tohi olla tabuteemad. Valitsusvälised organisatsioonid, meedia, tööandjad, ühiskondlikud organisatsioonid ja tuntud inimesed peavad andma oma panuse ja rääkima avameelselt täiskasvanute kirjaoskuse probleemidest ja nende lahendustest.

Keeleõpe : aruandes märgitakse, et suurenenud liikuvus üle Euroopa on kirjaoskuse probleemi puhul kaasa toonud mitmekeelsusest ja migratsioonist tuleneva dimensiooni. 2009. aastal oli ELis 10% 15-aastaseid, kes olid sündinud mõnes muus riigis või kelle mõlemad vanemad olid sündinud välismaal (võrdluseks, 2000. aastal oli neid 7%). Mõnes riigis, näiteks Itaalias ja Hispaanias suurenes 2000. aasta ja 2010. aasta vahemikus sisserändajate laste protsent viis korda. Keeleõpe on seega järjest tähtsam nii suhtlusvahendi pakkumise seisukohast kui ka vastastikuse mõistmise suurendamise seisukohast. Kuigi madal kirjaoskuse tase ei ole ennekõike migratsioonist tingitud probleem (enamik madala kirjaoskusega lapsi ja täiskasvanuid olid sündinud riigis, kus nad elavad), kinnitatakse aruandes, et vaja on spetsiifilisemaid toetusmeetmeid, mis põhinevad igaühe keeleliste ja kirjaoskusega seonduvate vajaduste mõistmisel.

Järgmised sammud

Volinik Vassiliou arutab aruandes esitatud järeldusi ELi liikmesriikide haridusministritega 4. ja 5. oktoobril Küprosel peetaval mitteametlikul kohtumisel. Nende arutelude tulemusena koostatakse nõukogu järeldused kirjaoskuse kohta, milles ELi riigid sätestavad kirjaoskuse probleemi tõhusaks kõrvaldamiseks vajalikud ühised prioriteedid nii enda kui ka komisjoni jaoks.

Lisateave:

MEMO/12/646

Aruande terviktekst

Euroopa Komisjoni uus veebisait Euroopa kirjaoskuse kohta

Volinik Vassiliou ja Tema Kuningliku Kõrguse Madalamaade printsessi Laurentieni vahel aruande teemal toimunud videovestlus

Euroopa Komisjon: Haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Kontaktisikud :

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58);

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

1. Lisa: kirjaoskuse kohta levivad väärarusaamad

Aruandes püütakse hajutada mõningaid laialt levinud väärarusaamu kirjaoskuse iseloomu, ulatuse ja leviku kohta.

Väärarusaamad

Faktid

Madalat kirjaoskust võib ette tulla arengumaades, mitte aga Euroopas.

Euroopas elava iga viienda 15-aastase ja peaaegu iga viienda täiskasvanu kirjaoskus on puudulik ning ei võimalda kaasaegses ühiskonnas edukalt toime tulla.

Madal kirjaoskus on probleem, mille tõid endaga kaasa sisserändajad, see pole probleemiks Euroopa riikides sündinute ja kasvanute seas.

Enamik puuduliku kirjaoskusega lastest ja täiskasvanutest on sündinud ja kasvanud riigis, kus nad elavad, ning koolis on nende õpetuskeeleks nende emakeel.

Mõni inimene ei ole lihtsalt suuteline lugema ja kirjutama õppima.

Peaaegu igaüks, kes on hädas lugemise ja kirjutamisega, suudaks omandada vajaliku kirjaoskuse taseme, kui teda seejuures õigesti aidatakse. Ainult väga raske kognitiivse häirega inimesed ei suuda funktsionaalset kirjaoskust omandada.

Kool vastutab laste lugema ja kirjutama õpetamise eest.

Koolil on oluline roll, kuid ta ei vastutata üksi. Kirjaoskuse arengus mängivad kaasa mitmesugused tegurid alates lapsevanematest ja kaaslastest kuni tervishoiuteenuste kättesaadavuseni, jne Pärast seda, kui formaalne haridus on omandatud, on oluline roll tööandjatel.

Düsleksia on ravimatu, seega ei saa me selles osas midagi ette võtta.

Tänapäeval eeldatakse laste puhul üha enam, et nad õpivad lugema ja kirjutama ühes ja samas tempos ning sama metoodika põhjal. Puuduliku lugemisoskusega isikud (või pigem veerijad) saavad sageli düsleksia diagnoosi. Kuid selle diagnoosi asemel tuleks kasutada väljendit „loeb veerides” ning keskenduda probleemi lahendamisele. Põhimõtteliselt suudab iga laps õppida lugema ja kirjutama.

Kui laps on algkooli lõpetanud, on hilja midagi kirjaoskuse parandamiseks ette võtta. Veerijate oskuste parandamine on liialt aeganõudev, keeruline ja kallis, et see ennast ära tasuks.

Miljonid lapsed lähevad lugeda osates põhikooli , kuid nende lugemisoskus ei ole piisav, et seal hästi hakkama saada. Spetsiaalse abi toel on need noored inimesed suutelised välja arendama hea või isegi suurepärase kirjaoskuse. Programmid, mille eesmärk on veerijate oskuste parandamine, on olnud väga edukad ja vägagi kulutasuvad. Investeering tasub end ära kümneid ja võib-olla isegi sadu kordi, kui silmas pidada üksikisiku eluiga.

Vanemad ei saa mõjutada oma laste kirjaoskust, kui lapsed on juba suuremad.

Lastevanemate suhtumine ja kirjaoskuse tase on laste kirjaoskuse arendamisel kogu põhikooli aja vältel väga oluline. Meetmed, millega parandataks lastevanemate oskust aidata oma lapsi, mõjutavad oluliselt laste kirjaoskust.

2. lisa: Puuduliku lugemisoskusega isikute osakaal (PISA uuring)

Õppetulemuste rahvusvaheline hindamisprogramm 2000-2009

2000

2003

2006

2009

Muutus 2006-2009

(protsendipunktides)

Belgia

19,0

17,9

19,4

17,7

-1,7

Bulgaaria

40,3

 :

51,1

41,0

-10,1

Tšehhi Vabariik

17,5

19,4

24,8

23,1

-1,7

Taani

17,9

16,5

16,0

15,2

-0,8

Saksamaa

22,6

22,3

20,0

18,5

-1,5

Eesti

 :

13,6

13,3

-0,3

Iirimaa

11,0

11,0

12,1

17,2

+5,1

Kreeka

24,4

25,2

27,7

21,3

-6,4

Hispaania

16,3

21,1

25,7

19,6

-6,1

Prantsusmaa

15,2

17,5

21,7

19,8

-1,9

Itaalia

18,9

23,9

26,4

21,0

-5,4 

Läti

30,1

18,0

21,2

17,6

-3,6

Leedu

 :

25,7

24,3

-1,4

Luksemburg

(35,1)

22,7

22,9

26,0

+3,1

Ungari

22.7

20.5

20.6

17.6

-3.0

Madalmaad

(9.5)

11.5

15.1

14.3

-0.8

Austria

19.3

20.7

21.5

27.5

 +6.0

Poola

23.2

16.8

16.2

15.0

-1.2

Portugal

26.3

22.0

24.9

17.6

-7.3

Rumeenia

41.3

:

53,5

40,4

-13,1

Sloveenia

:

:

16,5

21,2

+4,7

Slovakkia

:

24,9

27,8

22,3

-5,5

Soome

7,0

5,7

4,8

8,1

+3,3

Rootsi

12,6

13,3

15,3

17,4

+2,1

Ühendkuningriik

(12,8)

 :

19,0

18,4

-0,6

EL (18 riiki)

21,3

 

24,1

20,0

 -4,1

EL (25 riiki)

 

 

23,1

19,6

 -3,5

Ühendkuningriik, Madalmaad, Luksemburg: 2000. aasta tulemused ei ole hilisemate aastatega võrreldavad

3. Lisa: Sugudevaheline erinevus lugemisoskuse alal


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website