Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 13. august 2012

Keskkond: elanike parem teavitamine suurõnnetuse ohust

Täna jõustuvate uute eeskirjadega nähakse ette ELi kodanike parem teavitamine nende naabruses asuvate tööstusettevõtetega seotud suurõnnetuse ohust. Eeskirjad on Seveso direktiivi muus osas tehnilise ajakohastamise osa; nimetatud direktiiv on tööstuslike riskide juhtimise tähtsaim vahend ning selle ajakohastamine on vajalik kemikaalide rahvusvahelise ja Euroopa klassifikatsiooni hiljutise muutmise arvestamiseks. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike koostama hädaolukorra lahendamise kavad selliseid tööstuskäitiseid ümbritsevate alade jaoks, milles on väga suures koguses ohtlikke aineid.

Keskkonnavolinik Janez Potočnik märkis: „Seveso III direktiiv tähendab elanike ja keskkonna paremat kaitsmist suurõnnetuste eest. See tähendab ka, et elanikke teavitatakse paremini ja neid kaasatakse rohkem maakasutuse alaste otsuste tegemisse.”

Lisaks tehnilisele ajakohastamisele, millega võetakse arvesse muudatusi ELi kemikaalide klassifitseerimise süsteemis, on selles ELi kodanike jaoks järgmisi olulisi täiustusi:

  • kodanikud saavad parema juurdepääsu teabele naabruses tegutsevate tööstuskäitistega seotud ohtude kohta ja tegutsemise kohta ohuolukorras; see suurendab ka usaldust ettevõtjate tegevuse suhtes;

  • Seveso tüüpi tööstuskäitistega seotud maakasutuse planeerimise projektide puhul saavad kohalikud inimesed tõhusamalt kaasa rääkida;

  • kodanikud, kes ei ole saanud teavet või võimalust osaleda otsuste tegemises, võivad pöörduda kohtusse;

  • rakendatakse käitiste inspekteerimise karmimaid standardeid, et tagada ohutuseeskirjade tõhusam jõustamine.

Nüüdsest tuleb avalik teave ohtude kohta teha kättesaadavaks elektrooniliselt. Kõik kõnealuse õigusaktiga hõlmatud ettevõtjad peavad teatama, kuidas antakse häiret ja kuidas elanikud peaksid tegutsema suurõnnetuse korral. Õnnetuse korral peavad asjakohased asutused teavitama õnnetusest ja peamistest võetavatest meetmetest kõiki, keda see võib mõjutada. Uute ettevõtete kavandamise ja olemasolevate ettevõtete juurde taristu rajamisega seotud maakasutuse planeerimise alastesse õigusaktidesse lisatakse vajalik „ohutu kaugus”. Tugevdatud on projektide, plaanide ja kavade avaliku arutelu protseduurinõudeid. Kui asutused ja ettevõtjad hindavad suurõnnetuse võimalikkust ja võtavad selle kontrolli alla saamiseks meetmeid, peavad nad rohkem arvestama lähedal asuvatest ettevõtetest tingitud ohtude suurenemist, samuti oma tehase võimaliku õnnetuse mõju lähedal asuvatele ettevõtetele.

Edasised sammud

Liikmesriigid hakkavad neid eeskirju kohaldama 1. juunist 2015; samal kuupäeval hakatakse Euroopas täielikult kohaldama ka uusi kemikaalide klassifitseerimise õigusakte.

Taust

Suurõnnetuste ohu kontrolli all hoidmist käsitlev Seveso direktiiv võeti vastu 1982. aastal. Sellega kohustatakse liikmesriike tagama, et kõik direktiiviga hõlmatud ettevõtjad võtaksid meetmed suurõnnetuse ärahoidmiseks. Ettevõtjaid, kes kasutavad teatavast künnisest suuremas koguses ohtlikke aineid, peavad korrapäraselt teavitama elanikkonda, keda õnnetus võib mõjutada, esitama ohutusaruandeid, neil peab olema ohutuse tagamise süsteem ja ettevõttesisene häireolukorras tegutsemise kava. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike tagama, et ümbritsevatel aladel oleks kehtestatud häireolukorras tegutsemise kava ja kavandatud leevendusmeetmed. Maakasutuse planeerimisel tuleb neid eesmärke silmas pidada.

Arvatakse, et Seveso direktiiv on aidanud vähendada ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste tõenäosust ja leevendanud nende tagajärgi, kuna teatatud õnnetuste arv vähenes ajavahemikus 2000–2008 10%, kuigi selletaoliste ettevõtete arv suurenes. Seda lähenemisviisi on hakatud rakendama ka mujal maailmas.

Direktiivis käsitletakse paikseid tootmiskohti, milles kasutatakse või hoitakse suurtes kogustes ohtlikke aineid; sellega on hõlmatud ligikaudu 10 000 peamiselt keemiatööstuse, naftakeemiatööstuse ja metallide rafineerimise ettevõtet ning ladu. Kontrollimeetmete süsteem on astmeline: mida suuremad on ohtlike ainete kogused ettevõttes, seda karmimad on eeskirjad (kõrgema astme ettevõtetes on kogused suuremad ja selliseid ettevõtteid ka kontrollitakse kõvemini).

Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 2008. aastal vastu määruse ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta (nn CLP määrus), millega ELi süsteem viidi vastavusse ÜRO rahvusvahelise kemikaalide klassifitseerimise süsteemiga (Globally Harmonised System, GHS). See omakorda tekitas vajaduse kohandada Seveso direktiivi, kuna selle reguleerimisala põhineb eelmisel kemikaalide klassifikatsioonil, mis tunnistatakse CLP-määrusega kehtetuks juunist 2015. Kohandamine andis võimaluse täiustada ka direktiivi muid külgi, eelkõige neid, mis on seotud ettevõtete kontrollimisega ning elanike teavitamise, otsustamises osalemise ja õiguskaitse tagamisega.

Vt ka

http://ec.europa.eu/environment/seveso/index.htm

Kontaktisikud:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site