Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 7. august 2012

Keskkond: jäätmekäitluse uus medalitabel

Äsjavalminud aruanne ELi liikmesriikide olmejäätmekäitluse kohta näitas, et liikmesriikide vahel on hämmastavaid erinevusi. Aruandes on 27 liikmesriiki reastatud 18 kriteeriumi järgi, kasutades rohelisi, kollaseid ja punaseid lipukesi selliste valdkondade tähistamiseks nagu ringlussevõetud jäätmete üldkogus, jäätmekõrvalduse hind ja ELi õiguse rikkumised. Saadud tulemustabel on osa käimasolevast uuringust, millega liikmesriikidel aidatakse tõhustada jäätmekäitlust. Tabeli eesotsas on Austria, Belgia, Taani, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi; ühelgi neist ei ole üle kahe punase lipukese. Olukord on hoopis teistsugune tabeli allotsas, kus rohelist värvi lipukesi näeb harva.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Andmete alusel saadud pilt kinnitas minu suurt muret. Paljud liikmesriigid ladestavad ikka veel prügilasse suuri olmejäätmekoguseid. See on kõige halvem jäätmekäitlusviis! Samas on olemas paremaid lahendusi, mille rahastamiseks on võimalik saada teotust struktuurifondidest. Prügilasse maetakse väärtuslikke ressursse, võimalikust majanduskasust jäädakse ilma, jäätmekäitlussektoris jäävad loomata töökohad ning lisaks kannatab veel inimeste tervis ja keskkond. Meie praegustes majandusoludes ei ole võimalik seda õigustada.“

Kõige puudulikumalt on jäätmekäitluse alaseid õigusakte rakendatud Bulgaarias, Küprosel, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Kreekas, Itaalias, Leedus, Lätis, Maltal, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias. Puudusi on mitmesuguseid: jäätmetekke vältimise meetmed ei ole piisavad või puuduvad hoopis, ei kasutata jäätmete prügilasse ladestamise vastaseid stiimuleid, jäätmekäitlustaristu ei vasta vajadustele. Rohke prügilasse ladestamine tähendab, et järjekindlalt jäetakse kasutamata sellised paremad jäätmekäitlusviisid nagu taaskasutamine ja ringlussevõtt. Nii on ka tulevikuväljavaated kehvad.

Austrias, Belgias, Taanis, Saksamaal, Madalmaades ja Rootsis on seevastu ulatuslikud jäätmekogumissüsteemid ja prügilasse läheb vähem kui 5% jäätmetest. Neil on hästi väljaarendatud ringlussevõtu süsteemid, piisav töötlemisvõimsus ja hästi korraldatud biolagunevate jäätmete käitlus. Jäätmekäitlusmeetmete edukuse tagamiseks kasutavad nad tavaliselt nii õiguslikke, halduslikke kui ka majanduslikke hoobasid.

Terves reas liikmesriikides on prügilasse ladestamiselt õnnestunud kiiresti jõuda selle käitlemisviisi peaaegu täieliku vältimiseni. Kuid ka kõige tublimatel on rida probleeme, nagu jäätmetekke vältimise täiustamise vajadus ja põletusahjude liigne võimsus; need võivad takistada ringlussevõttu ja nõuavad isegi prügi importimist põletusahjude käigushoidmiseks.

Edasised sammud

Komisjon koostab selle aruande alusel tegevuskavad kümne kõige mahajäänuma liikmesriigi jaoks. Neid arutatakse riikide valitsustega kahepoolsetel seminaridel sel sügisel, esimene seminar toimub 19. septembril Prahas. Tegevuskavadega levitatakse parimaid tavasid ja neis esitatakse individuaalselt väljatöötatud soovitused, kuidas parandada jäätmekäitlust, kasutades selleks õiguslikke, halduslikke ja majanduslikke hoobasid ning ELi struktuurifonde.

Komisjon uurib, kuidas ELi struktuurifondide kasutamisel saaks paremini keskenduda ELi jäätmekäitluspoliitika eesmärkide saavutamisele. Kavandatud mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020 tagab, et ELi raha investeeritaks jäätmekäitlusprojektidesse üksnes siis, kui on täidetud teatavad eeltingimused, sealhulgas on välja arendatud jäätmekäitlusplaanid kooskõlas jäätmete raamdirektiivi ja jäätmehierarhiaga, mille kohaselt eelistatakse jäätmetekke vältimist, jäätmete taaskasutust ja ringlussevõttu jäätmete põletamisele koos saadava energia kasutamisega, kusjuures prügilasse ladestamine või põletamine jäätmete energiat kasutamata on kõige viimased abinõud.

Taust

Euroopa Komisjoni jaoks hiljuti koostatud uuringu kohaselt on ELi kõigi jäätmealaste õigusaktide rakendamisega võimalik säästa 72 miljardit eurot aastas, suurendada ELi jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori aastakäivet 42 miljardi euro võrra ning luua 2020. aastaks rohkem kui 400 000 uut töökohta (lähemalt vaata siin).

Lisateave:

Aruanne on aadressil

http://ec.europa.eu/environment/waste/studies/pdf/Screening_report.pdf

(värviline tulemustabel on lk 41).

Muude jäätmeuuringute kohta vaata

http://ec.europa.eu/environment/waste/studies/index.htm ja

Eurostati keskkonnaandmete keskuse andmed jäätmete kohta

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/waste/introduction

Komisjoni jäätmekäitlusalane veebisait:

http://ec.europa.eu/environment/waste/index.htm

Pressiteade rohelise majanduskasvu kohta:

IP/12/18

Pressiteade majanduslike hoobade kohta:

IP/12/369

Kriteerium

ELi riik

1.1 Jäätmetekke lahtisidumine tarbimisest

1.2 Jäätmetekke vältimise kava

1.3 Ringlusse võetud olmejäätmete hulk

1.4 Taaskasutatud olme-jäätmete hulk (jäätmete energiakasutus)

1.5 Kõrvaldatud olmejäätmete hulk

1.6 Olmejäätmete ringlussevõtu arendamine

2.1 Olmejäätmete prügilasse ladestamise keelu või piirangute olemasolu

2.2 Tavaline summaarne tasu olmejäätmete prügilasse ladestamise eest

2.3 Olmejäätmete äraviskamise eest maksmise süsteemide olemasolu

3.1 Juurdepääs jäätmekogumisteenustele

3.2 Olemasolev olmejäätmete töötlemise võimsus

3.3 Jäätmekäitluskava kohane olmejäätmete tekkimise ja töötlemis-võimsuse prognoos

3.4 Olmejäätmete tekke ja töötlemise kavandamise olemasolu ja kvaliteet

3.5 Olemasolevate ohutute jäätmete prügilate vastavus nõuetele

4.1 Biolagunevate olme-jäätmete prügilasse ladestamisega seotud eesmärkide täitmine

4.2 Biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamise määr

5.1 WFD ja prügiladirektiiviga seotud rikkumismenetluste arv

5.2 WFD ja prügila-direktiivi rikkumisega seotud kohtuasjade arv

Punkte kokku

AT

0

2

2 D

2 D

2 D

2

2

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

39

NL

0

2

2 D

2 D

2 D

2

2

2

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

39

DK

0

0

2 D

2 D

2 D

2

2

2

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

37

DE

1

0

2 D

1 D

2 D

2

2

2

2

2

2

2

1

2

2

2

2

2

36

SE

1

2

2 D

2 D

2 D

2

2

2

1

2

2

0

0

1

2

2

2

2

35

BE

1

2

2 D

2 D

2 D

2

2

2

1

2

2

0

0

2

2

2

1

1

34

LU

0

0

2 D

2 D

2 D

2

2

2

1

2

2

0

0

2

2

2

2

2

33

UK

1

2

2 D

1 D

2 D

2

0

1

1

2

2

2

1

1

2

1

2

2

32

FI

1

2

1 D

2 D

1 D

0

1

1

2

2

2

2

1

1

2

2

2

2

31

FR

1

2

1 D

2 D

2 D

1

1

1

1

2

2

2

1

1

2

2

1

1

31

SI

2

0

2 D

1 D

1 D

2

1

2

2

0

2

0

0

0

2

1

1

2

25

ES

2

0

1 D

1 D

1 D

1

0

1

1

2

2

0

0

1

2

1

1

1

21

PT

0

2

0 D

2 D

1 D

1

0

0

0

2

2

2

2

2

0

0

1

1

21

HU

1

0

1 D

1 D

1 D

2

0

0

1

0

0

0

0

2

2

1

2

2

19

IE

0

2

1 D

1 D

1 D

1

1

2

1

0

2

2

0

2

0

0

0

0

19

CZ

2

0

0 D

1 D

1 D

2

0

1

1

2

2

0

0

1

0

0

1

2

18

PL

1

2

1 D

0 D

1 D

2

1

1

1

0

2

0

0

1

0

0

1

2

18

EE

2

0

1 D

0 D

0 D

0

1

1

1

0

2

0

1

2

2

1

1

1

17

SK

2

0

0 D

1 D

0 D

1

1

0

1

2

2

0

0

1

2

1

1

1

17

IT

0

0

1 D

1 D

1 D

0

1

2

1

2

0

0

0

0

2

1

0

0

15

LV

2

0

0 D

0 D

0 D

1

1

1

0

0

2

0

1

2

0

0

2

2

14

CY

0

0

1 D

0 D

0 D

2

0

0

0

2

0

0

1

0

0

0

2

2

11

RO

2

0

0 D

0 D

0 D

1

0

0

0

0

2

0

1

0

0

1

2

2

11

LT

2

0

0 D

0 D

0 D

1

1

0

1

0

0

0

0

0

0

0

2

2

9

MT

0

0

0 D

0 D

0 D

2

0

0

0

2

0

0

0

2

0

0

1

2

9

BG

2

0

0 D

0 D

0 D

0

0

0

0

0

0

0

0

0

2

1

1

2

8

GR

1

0

0 D

0 D

0 D

0

0

0

0

2

0

0

0

0

0

0

0

0

3

Märkused tabeli juurde

Punktiarvestus

0 – punane lipp, 1 – kollane lipp ja 2 – roheline lipp, st mida rohkem punkte, seda parem. Kuna kriteeriumid 1.3, 1.4 ja 1.5 on seotud liikmesriikides jäätmekäitluse valdkonnas saavutatud tegelike tulemustega, arvestatakse neid punktiarvestuses kahekordselt (D).

Kriteeriumide täielik sõnastus

1.1 Olmejäätmete tekke ja kodumajapidamiste lõplike tarbimiskulude lahtisidumise tase

1.2 Jäätmetekke vältimise kava või samaväärse jäätmekäitluskava või muude selliste keskkonnakavade olemasolu

1.3. Ringlusse võetud olmejäätmete hulk (materjalide ringlussevõtt või muud ringlussevõtu viisid, sh kompostimine)

1.4. Taaskasutatud olmejäätmete hulk (jäätmete energiakasutus)

1.5. Kõrvaldatud olmejäätmete hulk (kõrvaldamine prügilasse ladestamise või matmisega ja põletamine energia kasutuseta)

1.6. Olmejäätmete ringlussevõtu arendamine (materjalide ringlussevõtt või muud ringlussevõtu viisid, sh kompostimine)

2.1. Olmejäätmete prügilasse ladestamise üleriigilise keelu või piirangute olemasolu

2.2. Tavaline summaarne tasu olmejäätmete prügilasse ladestamise eest

2.3. Olmejäätmete äraviskamise eest maksmise süsteemide olemasolu

3.1. Juurdepääs olmejäätmete kogumise teenustele

3.2. Olemasolev võimsus jäätmete töötlemiseks ELi jäätmealaste õigusaktide kohaselt (sh kõrvaldamine ja põletamine)

3.3. Jäätmekäitluskava kohane olmejäätmete tekkimise ja töötlemisvõimsuse prognoos

3.4. Olmejäätmete tekke ja töötlemise kavandamise olemasolu ja kvaliteet jäätmekäitluskavas

3.5. Ohutute jäätmete prügilate vastavus prügiladirektiivi nõuetele

4.1 Biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamisega seotud prügiladirektiivi kohaste eesmärkide täitmine

4.2. Biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamise määr

5.1. Jäätmete raamdirektiivi (WFD) ja prügiladirektiiviga seotud rikkumismenetluste arv

5.2. Jäätmete raamdirektiivi (WFD) ja prügiladirektiiviga seotud kohtuasjade arv

Kontaktisikud:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website