Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 30. juuli 2012

Euroopa Komisjon esitas julgeolekutööstuse edasist kasvu toetava tegevuskava

Julgeoleku tagamine on olulisel kohal kõigis ühiskondades. Hiljutised looduskatastroofid ja terrorirünnakud on veelgi rõhutanud vajadust olla kriisolukordadeks paremini ettevalmistatud. Seepärast on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa julgeolekutööstuse edendamise tegevuskava. Julgeolekutööstus on üks ELi suurima kasvu- ja tööhõivepotentsiaaliga sektoreid ning kava peaks innustama seda tööstusharu jätkama oma tegevust Euroopas ja tootma jätkuvalt kõrge kvaliteediga turvatooteid.

Tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani märkis: „Turu praegune killustatus nõrgestab Euroopa julgeolekutööstuse konkurentsivõimet. Nn ELi kaubamärgi puudumine on eriti kahjulik, sest tulevikus ei asu julgeolekutehnoloogia jaoks olulised turud Euroopas, vaid tärkava turumajandusega riikides. Täna leppisime kokku selles, kuidas luua tõeline julgeolekutehnoloogiate siseturg. See on äärmiselt oluline, et suudaksime tugevdada oma julgeolekutööstuse positsiooni ning panustada seega majanduskasvu ja töökohtade loomisse.”

Komisjon teeb ettepaneku luua julgeolekutööstuse jaoks tõeline siseturg ja teha selleks muu hulgas järgmist:

  • ühtlustada julgeolekutehnoloogia standardid ja sertifitseerimise kord;

  • kasutada paremini ära (tsiviil)julgeoleku ja kaitseuuringute koostoimet;

  • kasutada uudseid rahastamiskavasid, näiteks kommertskasutusele eelnevaid hankeid, et katsetada ja kontrollida ELI julgeoleku teadusprojektide tulemusi;

  • uurida uute julgeolekutehnoloogiate ühiskondlikku mõju juba teadustöö etapis.

ELi julgeolekutööstuse edendamine siseturu abil

ELi julgeolekuturu hinnanguline väärtus on 26–36,5 miljardit eurot ja see annab tööd ligikaudu 180 000 inimesele. Laias laastus võib selle turu jagada järgmisteks sektoriteks: lennundusjulgestus, meresõidu turvalisus, julgeolek piiridel, elutähtsate infrastruktuuride kaitse, terrorismivastane luure (sealhulgas küberjulgeolek ja side), füüsiline julgeolek, kriisiohjamine ja kaitseriietus.

Enamiku julgeolekusektori turuosade puhul on Euroopa ettevõtted jätkuvalt maailmas esirinnas. Soodsad siseturu tingimused, aga ka ELi julgeolekutööstuse positsiooni tugevdamine tärkavatel rahvusvahelistel turgudel on tehnoloogilise eelise säilitamiseks ja arendamiseks määrava tähtsusega. Eriti tuleks toetada VKEsid, et nad pääseksid rahvusvahelistele turgudele kolmandates riikides.

Konkreetsemalt teeb komisjon ettepaneku võtta järgmisi meetmeid, et luua julgeolekutööstuse jaoks tõeline siseturg:

  • Prioriteediks on saada üle ELi julgeolekuturu killustatusest julgeolekutehnoloogiate standardite ja sertifitseerimiskorra ühtlustamise kaudu. Euroopa standardiorganisatsioonidel palutakse koostada konkreetsed ja üksikasjalikud standardimiskavad järgmise põlvkonna tehnoloogiate kohta. Et saavutada sertifitseerimissüsteemide vastastikune tunnustamine, kavatseb komisjon esitada kaks õigusakti ettepanekut: kogu ELi hõlmava ühtlustatud sertifitseerimissüsteemi loomiseks läbivaatus-/avastamisseadmete jaoks lennujaamades ning samasuguse süsteemi loomiseks häiresüsteemide jaoks.

  • Tähelepanu tuleks pöörata (tsiviil)julgeoleku- ja kaitseuuringute koostoime paremale kasutamisele. Komisjon kavatseb koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga anda hübriidstandardite standardimisvolitused Euroopa standardiorganisatsioonidele.

  • Et vähendada lõhet teadusuuringute ja turu vahel ning eriti Euroopa ja rahvusvaheliste hangete vahel, kasutab komisjon programmi „Horisont 2020 kohaseid uudseid rahastamiskavasid, näiteks kommertskasutusele eelnevat hanget, et katsetada ja kontrollida ELi julgeoleku teadusprojektide tulemusi. Selle lähenemisviisi kaudu viidaks tööstus, riigiasutused ja lõppkasutajad kokku kohe teadusprojektide alguses. Kõige lootustandvamad valdkonnad on siinjuures julgeolek piiridel ja lennundusjulgestus.

  • Komisjon õhutab liikmesriike käivitama samasuguseid algatusi riiklikul tasandil kooskõlas vastavate ELi riigihanke õigusaktidega.

  • Komisjon hakkab uurima uute julgeolekutehnoloogiate ühiskondlikku mõju teadustöö etapis. Lisaks volitab komisjon Euroopa standardiorganisatsioone töötama välja standardi, mis käsitleks andmekaitseküsimuste integreerimist kõigis etappides alates projekteerimisest kuni tootmiseni.

  • Ulatusliku uuringu abil analüüsitakse tsiviilvastutuse piiramise õiguslikku ja majanduslikku tähendust.

Komisjoni moodustatud spetsiaalne eksperdirühm tuleb kokku vähemalt kord aastas, et jälgida kavandatud poliitiliste meetmete rakendamist ja tuua kokku julgeolekuvaldkonna kõik olulised asjaosalised.

Taust

Viimase kümne aasta jooksul on ülemaailmne julgeolekuturg kasvanud peaaegu kümme korda – ligikaudu 10 miljardilt eurolt ligikaudu 100 miljardi euroni 2011. aastal; aastakäive ELis on umbes 30 miljardit eurot. Nagu turu viimastest arengutest nähtub, võib Euroopa ettevõtete turuosa lähiaastatel siiski oluliselt väheneda, kui nende konkurentsivõime tõstmiseks midagi ei tehta. USAs on julgeolekuettevõtted endiselt turuliidrite ja tehnoloogiliste teerajajate rollis tänu ühtlustatud õiguslikule raamistikule ja tugevale siseturule. ELi siseturg seevastu on väga killustatud ja seda jagavad piirid riikide või suisa piirkondade vahel. Julgeolek on poliitiliselt äärmiselt tundlik teema ja kuulub selliste valdkondade hulka, mille puhul liikmesriigid ei kiirusta oma riiklikest õigustest loobuma.

Loe samal teemal veel: MEMO/12/605.

Lisainfo

Kontaktisikud:

Carlo Corazza (+32 2 295 17 52)

Sara Tironi (+32 2 299 04 03)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website