Komisjon esitas kandidaadid Euroopa kultuuripealinna tiitlile pärast 2019. aastat

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 20. juuli 2012

Komisjon esitas kandidaadid Euroopa kultuuripealinna tiitlile pärast 2019. aastat

Euroopa Komisjon võttis täna vastu ettepaneku Euroopa kultuuripealinnade algatuse jätkamiseks. Praegune kultuuripealinnade programm kestab kuni 2019. aastani. Uues ettepanekus seatakse riigid järjekorda kultuuripealinna kandidaatide esitamiseks kuni aastani 2033. Ettepanekus soovitatakse, et lisaks kahele liikmesriigile, kes iga aasta tiitlit kannavad, võiks iga kolme aasta tagant ühe Euroopa kultuuripealinna nimetada ELi kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik. Plaani arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu, kes langetavad lõpliku otsuse kultuuripealinnade valimise edasise korralduse kohta enne 2013. aasta lõppu.

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou märkis: „Euroopa kultuuripealinnade idee on üks ELi tähelepanuväärsemaid ja edukamaid algatusi. Lisaks Euroopa Liidu tohutu kultuurilise rikkuse ja mitmekesisuse tutvustamisele on see algatus kahtlemata olnud katalüsaatoriks linnade arengus, millest on kasu saanud nii linnaelanikud kui külastajad. Konkurents liikmesriikides kultuuripealinna tiitlile on tihedam kui iial varem, mis tõendab tiitli kestvat väärtust ja atraktiivsust.”

Komisjoni ettepanekus jäetakse alles praeguse kultuuripealinnade programmi peamised punktid ja ülesehitus. Eriti soovitatakse jätkata tiitli ringlemist liikmesriikide seas rotatsioonipõhimõttel (vt lisa). Küll on aga muudetud valikukriteeriume, et pakkuda potentsiaalsetele kultuuripealinnadele põhjalikumaid juhiseid, mis lisaks parandab valikuprotsessi ja kandideerivate linnade jälgimist. Rohkem tähelepanu pööratakse nii soodsale mõjule, mida algatus avaldab pikaajalisele majanduskasvule ja linna arengule, kui ka sündmuse Euroopa-mõõtmele ning tiitli kandmise aasta kultuurilisele ja kunstilisele sisukusele.

Taust

Praegune Euroopa kultuuripealinnade programm (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1622/2006/EÜ) lõpeb 2019. aastal. Kuna konkurss tiitlile kuulutatakse välja kuus aastat varem, et anda linnadele piisavalt ettevalmistusaega, tuleb Euroopa Parlamendil ja nõukogul otsus uue tsükli kohta vastu võtta 2013. aastal.

Komisjoni ettepanek tehti pärast praeguse programmi mitmekordset hindamist ja oktoobrist 2010 kuni jaanuarini 2011 korraldatud avalikku arutelu, millele järgnes avalik kohtumine Brüsselis 2011. aasta märtsis. Need näitasid selgelt, et Euroopa kultuuripealinna algatusest tõuseb linnadele ja piirkondadele palju kasu: kuigi see on ja jääb eelkõige kultuurisündmuseks, kaasneb kultuuripealinna tiitliga oluline sotsiaalne ja majanduslik pärandus, eriti kui see sündmus on osa pikaajalisest, kultuurile keskendunud arengustrateegiast.

Alates tiitli loomisest 1985. aastal on Euroopa kultuuripealinna nimetust kandnud 46 linna. 2012. aastal on Euroopa kultuuripealinnadeks Guimarães Portugalis ja Maribor Sloveenias.

Lisateave:

Euroopa kultuuripealinnad:

http://ec.europa.eu/culture/news/201207201-capitals-beyond-2019_en.htm

Euroopa Komisjon: haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

LISA

Euroopa kultuuripealinnad 2013−2019

2013: Marseille (Prantsusmaa) ja Košice (Slovakkia)

2014: Umeå (Rootsi) ja Riia (Läti)

2015: Mons (Belgia) ja Plzeň (Tšehhi)

2016: Donostia-San Sebastián (Hispaania) ja Wroclaw (Poola)) (vt IP/11/800 ja IP/11/766)

2017: Taanis võistlevad tiitli pärast endiselt Aarhus ja Sønderborg.

Küprosel võistlevad tiitli pärast endiselt Nicosia ja Paphos.

2018: Madalmaad ja Malta

2019: Itaalia ja Bulgaaria

Kavandatav järjestus, milles riigid nimetavad Euroopa kultuuripealinnad aastatel 2020–2033