Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 19. juuli 2012

Kalandus: komisjon esitab ettepaneku süvamere kalade ja nende elupaikade tõhusamate kaitsemeetmete kohta

Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku uuteks meetmeteks, et reguleerida süvamerekalade püüki Kirde-Atlandi piirkonnas. Süvamere ökosüsteemid ja neis elutsevad liigid on ohustatud eelkõige inimtegevuse tõttu. Uue määruse eesmärk on tagada süvamereliikide jätkusuutlik püük, soovimatu kaaspüügi vähendamine, tundlikele süvamere elupaikadele avalduva mõju nõrgendamine ning süvamereliikide elutegevuse kohta täiendavate andmete kogumine.

Selleks teeb komisjon ettepaneku tõhustada litsentsisüsteemi ning järkjärguliselt lõpetada selliste püügivahendite (põhjatraalid ja ankurdatud ujuvvõrgud) kasutamine, millega just süvamereliike püütakse vähem säästval viisil. Komisjon näeb ette ka erinõuded süvamere püügitegevusega seotud andmete kogumiseks. ELi fondidest võib anda rahalist toetust kõnealuste meetmete rakendamiseks vajalike muudatuste jaoks.

Paljude püügiviiside puhul peetakse süvamere kalavarusid kaaspüügiks. Mõned kalalaevad aga püüavad konkreetselt süvamereliike. Selliste laevade püügitegevus sõltub süvamerevarudest kõige rohkem ning tulevikku on neil vaid juhul, kui püüki hallatakse nii, et see oleks jätkusuutlik. See tähendab eelkõige vajadust minna järk-järgult üle selektiivsematele püügivõtetele, et vähem ohustada süvamere elupaiku.

Komisjon teeb ettepaneku lõpetada aegamööda litsentside väljaandmine süvamerekalade püügiks põhjatraalide ja ankurdatud ujuvvõrkudega, kuna nendega tekitatakse ohustatud süvamere ökosüsteemile suuremat kahju kui muude püügivõtetega. Selline püük tähendab ka suurt soovimatu kaaspüügi hulka (massist 20–40% või rohkem). Kuna kavandatud meetmetega on hõlmatud üksnes süvamerekalade sihtpüük, ei mõjutataks sellega muud töönduslikku kalapüüki põhjatraalidega.

Kalurid teevadki juba koostööd teadlastega, et rohkem teada saada seni suures osas uurimata süvamere ökosüsteemist. Selleks et katsetada ohutumaid püügivahendeid ning minna üle selliste püügivõtete ja -strateegiate kasutamisele, mis avaldaks vähem kahjulikku mõju süvamere tundlikele ökosüsteemidele, otsustas komisjon koostöös süvamerega seotud valdkondades tegutsevate ettevõtjatega rahastada vastavasisulist uuringut.

Taust

Süvamereliike püütakse Atlandi ookeanis väljaspool mandrilavade peamisi püügipiirkondi kuni 4 000 meetri sügavuses. Nende liikide elupaigad on suuresti teadmata. Me teame üksnes seda, et piirkond on rohkem kui 8 500 aasta vanuste korallriffide ja seni väga vähe uuritud iidsete liikide asuala. See on tundlik keskkond, mida korra kahjustatult on tõenäoliselt võimatu taastada. Kalapüügist väga ohustatud süvaveekalavarud võivad kiiresti väheneda ja napi paljunemise tõttu aeglaselt taastuda.

Kalurite jaoks on väärtuslikud süvamere kalaliigid süsisaba ja besuugo; sinise molva ja pikksaba väärtus on aga keskpärane. Mõnede süvamerekalade (atlandi karekala ja süvamerehai) varud on järsult vähenenud. Muid varusid võib püüda (sinine molva, kalju-tömppeakala), kuid seda tuleb teha keskkonnaohutul viisil (nt vältida tarbetut kaaspüüki).

Kirde-Atlandi süvamerepüük toimub ELi vetes (sh Portugali ja Hispaania äärepoolseimates piirkondades) ning rahvusvahelistes vetes. Püüki reguleeritakse Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni (NEAFC) raames vastu võetud kaitsemeetmetega. EL osaleb NEAFC tegevuses koos muude selles piirkonnas kalapüügiga tegelevate riikidega.

Ligikaudu 1% Kirde-Atlandil püütud kaladest on saadud süvamerepüügil, kuid mõne kohapealse kalapüügiga tegeleva kogukonna elatis sõltub teataval määral süvamerepüügist. Ammenduvate varude tõttu on aastate jooksul vähenenud nii kalasaak kui ka kalapüügiga seotud töökohtade arv.

Möödanikus on süvamerepüük olnud suures osas reguleerimata ning see on selgelt negatiivset mõju avaldanud asjaomastele varudele. Alates 2003. aastast kehtestab EL piiranguid püütava kalakoguse, püügiloaga laevade arvu ning süvamere kalaliikide püügiks lubatud merepäevade (st püügikoormus) arvu suhtes.

Skeemilt on näha püügikoormuse vähenemine viimaste aastate jooksul.

Püügikoormuse vähenemine alates 2000. aastast vastavalt asjaomaste ELi liikmesriikide esitatud teabele.

Lisateave

Kontaktisikud:

Oliver Drewes (+32 2 299 24 21)

Lone Mikkelsen (+32 2 296 05 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website