Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

EL rõhutab kaubandusel põhineva majanduskasvu olulisust praeguse arengukava jaoks

Brüssel, 27. jaanuar 2012. Euroopa Komisjon esitas täna hulga ettepanekuid selle kohta, kuidas panna kaubandus- ja arengumeetmed teenima samu eesmärke ning tagada sel viisil vaesuse tegelik vähendamine kogu maailmas. Ettepanekute eesmärk on suurendada arenguriikide kaubandussuutlikkust sellega, et kaubavahetusest saab nende arengustrateegia osa. EL püüab praegu leida paremaid mooduseid arenguriikide eristamiseks, et olla kindel, et me jõuame sihile, ning tagada, et suurimat abi saavad just maailma vaeseimad riigid. Ettepanekus rõhutatakse, kui oluline roll on kaubandusel arengu toetamise, kasvu stimuleerimise ja inimeste vaesusest väljaaitamise seisukohast. Ühtlasi kutsub EL kõiki arenenud majandusega riike andma arenguriikidele juurdepääsu oma turgudele tasemel, mis vastaks ELi omale.

EL annab juba praegu rohkem kaubandusega seotud arenguabi kui kogu ülejäänud maailm kokku ning teatises „Kaubandus, majanduskasv ja areng” hinnatakse järgmisi olulisemaid samme. Arvestades kiiresti areneva majandusega riikide esilekerkimist, on näiteks tavapärane „arenguriikideks” rühmitamine praeguseks iganenud. Vaja on rohkem individuaalselt kohandatud kaubandus- ja arengupoliitikat, mis läheks piiridel kohaldatavate tollimaksude vähendamisest kaugemale ning aitaks leida lahenduse ärikeskkonna parandamisega seotud tõsisele probleemile.

Ettepanekus rõhutatakse, et selle eesmärgi saavutamiseks peavad ka arenguriikide juhid olema oma ülesannete kõrgusel. Arenguriigid peavad ellu viima reformid, mis tagaksid, et vaestel oleks kaubandusel põhinevast majanduskasvust tõepoolest kasu.

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Karel De Gucht tõdes, et India, Hiina ja Brasiilia taoliste kiiresti areneva majandusega riikide esilekerkimine näitab, et kaubandusel põhinev areng on võimalik ning et avatud turud võivad majanduskasvu loomisel mängida olulist rolli. „Samas vajavad mahajääjad siiski abi,” lisas ta. „Tollitariifid ei ole maailmas kunagi nii madalad olnud ning EL võimaldab vaestele riikidele juurdepääsu oma turgudele juba nüüd väga soodsatel tingimustel. Oluliseks muutuvad aspektid, mis ei ole seotud tollitariifidega, näiteks standardid, teenused, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, infrastruktuur ja pakendamistingimused. Et see kõik toimiks, on siiski vaja poliitilist juhtimist.”

Euroopa Komisjoni arenguvolinik Andris Piebalgs sõnas: „Arenguriikide integreerimine ülemaailmsesse kaubandusse toetab jõuliselt majanduskasvu ja aitab võidelda vaesusega. Viimasel aastakümnel on see aidanud vaesusest päästa miljoneid inimesi ning ka edaspidi jääb see meie arengualase töö keskmesse.” Volinik lisas: „Peame tagama, et meie kaubandusabi oleks veelgi rohkem suunatud neile, kellel on seda kõige rohkem vaja. Abi peab keskenduma meie kõige vähem arenenud partneritele ning aitama neil oma suutlikkust suurendada ja majandust kohandada, et nad suudaksid võtta osa maailma ja oma piirkonna majandustegevusest.”

Komisjoni ettepanekus kirjeldatakse mitut moodust, kuidas parandada ELi kaubandus- ja arengupoliitika tõhusust. Siin mõned neist:

  • ELi sooduskaubanduse kava tuleks ümber kujundada, et see keskenduks esmajoones kõige vaesematele riikidele;

  • intensiivistada tuleks vabakaubanduslepete läbirääkimisi arenguriikidest partneritega ning neis ei tohiks piirduda tariifidega, vaid leida lahendusi tegelikele kaubandustõketele;

  • ELi vahendeid tuleks rohkem kasutada välismaiste otseinvesteeringute soodustamiseks, vastavad sätted tuleks lisada vabakaubanduslepingutesse, et suurendada õiguskindlust ning ELi toetusi tuleks kombineerida laenude või riskikapitaliga, et toetada strateegiliste investeeringute rahalist elujõulisust;

  • soodustada tuleks arenguriikide eksportijate, eriti väikeettevõtjate sisenemist ELi turgudele;

  • arenguriikidel tuleb aidata parandada omamaist ärikeskkonda, täita rahvusvahelisi kvaliteedi-, töö- ja keskkonnanõudeid ning kasutada paremini ära avatud ja integreeritud turgude pakutavaid kaubandusvõimalusi;

  • kaubandusmeetmeid tuleks kasutada looduskatastroofide tagajärgede leevendamiseks ning konfliktiõhutajatega toimetulemiseks, sh kaevandustegevuse puhul.

Ühtlasi soovitatakse kiiresti areneva majandusega riikidel võtta endale suurem vastutus ning avada oma turud vähim arenenud riikidele soodustuskavade kaudu ilma, et sealjuures diskrimineeritaks ülejäänud WTO liikmeid, kellest neli viiendikku on arenguriigid. Samal ajal pakub EL kiiresti areneva majandusega riikidele küpsemat partnerlust, mis hõlmab õigusalast koostööd ja kaasatust sellistesse ülemaailmsetesse küsimustesse, mis on arengu jaoks eluliselt tähtsad: toiduainetega kindlustatus, loodusvarade säästev kasutamine, loodussäästlik majanduskasv ja kliimamuutused.

Taust

EL on teistele eeskujuks, pakkudes arenguriikidele kaubandustoetust

  • EL impordib arenguriikidest rohkem kaupu kui muudelt turgudelt ning on ühtlasi suurim turg arenguriikidest eksporditavate põllumajandussaaduste jaoks. Pea 70% ELi imporditavatest põllumajandussaadustest on pärit arenguriikidest.

  • Arenguriigid kasutavad ELi soodustusi tänu sellele, et nende kaupade suhtes kehtivad tollitariifid on kaotatud või on neid oluliselt vähendatud (üldise soodustuste süsteemi raames).

  • Algatus „Kõik peale relvade” pakub vähim arenenud riikidele tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu meie turgudele kõigi toodete puhul, välja arvatud relvad, ning on kõige soodsam impordisoodustuste kord maailmas.

  • EL veab üleilmset tööd, et võtta vastu vähim arenenud riike käsitlev kokkulepete pakett mitmepoolsetes kaubandusläbirääkimistes.

  • EL toetab arenguriikide omamaiseid reforme, mida on vaja selleks, et kaubavahetus saaks arengule täiel määral kaasa aidata.

  • EL ja tema liikmesriigid on maailmas suurimad kaubandusabi pakkujad, võimaldades partneritel seeläbi kujundada välja kaubandusstrateegiaid, rajada kaubandusega seotud infrastruktuure ja parandada tootlikkust. ELi kogu kaubandusabi moodustas 2009. aastal 10,5 miljardit eurot, jäädes sellega samale tasemele kui eelnenud aastal saavutatud kõigi aegade rekordtase.

  • Oluliselt kasvas ka ELi antud kaubandusega seotud abi, mis on kaubandusabi üks alaliik ja keskendub strateegilistele kaubandusküsimustele, näiteks poliitika kujundamisele, õigusnormidele ja piirkondlikule integratsioonile. See tähendab, et abi kogusumma on ligikaudu 3 miljardit eurot ehk oluliselt rohkem kui eesmärk kulutada alates 2010. aastast kaubandusega seotud abile 2 miljardit eurot aastas. Kõige rohkem on saanud ELilt kaubandusega seotud abi Saharast lõuna poole jääv Aafrika, kelle osakaal kogu ELi pakutud kaubandusega seotud abist kasvas aastail 2008–2009 viieteistkümnelt protsendilt 28-le.

Lisateave:

Memo taustainfo ja arvnäitajatega

MEMO/12/48

Teatis „Kaubandus, majanduskasv ja areng. Kaubandus- ja investeerimispoliitika kohandamine kõige enam abi vajavate riikide vajadustele”

http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/148992.htm

Staff Working Paper:

http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/148993.htm

ELi kaubandus- ja arengupoliitika (inglise keeles)

ELi arengupoliitika

Lisamaterjal kaubandusabi kohta (inglise keeles)

2011. aasta ELi arenguabi rahastamise aruandluskohustust käsitlev aruanne (2011. aasta aastaaruanne kaubandusabi kohta, lisa) (inglise keeles)

Kontaktisikud:

John Clancy (+32 2 295 37 73)

Catherine Ray (+32 2 296 99 21)

Helene Banner (+32 2 295 24 07)

Wojtek Talko (+32 2 297 85 51)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site