Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Sõidukite CO2-heite edasine vähendamine: võidavad nii kliima, tarbijad, innovatsioon kui ka töökohad

Commission Européenne - IP/12/771   11/07/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 11. juuli 2012

Sõidukite CO2-heite edasine vähendamine: võidavad nii kliima, tarbijad, innovatsioon kui ka töökohad

Euroopa Komisjon esitas täna ettepanekud uute sihttasemete kehtestamiseks, millega vähendatakse veelgi tõhusamalt uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite (kaubikute) süsinikdioksiidi(CO2)heidet aastaks 2020.

Ettepanekute abil vähendatakse 2020. aastaks uute sõiduautode CO2-heite keskmist kogust 95 grammini kilomeetri kohta. 2011. aasta CO2-heite keskmine kogus oli 135,7 grammi ning 2015. aasta kohustuslikuks sihttasemeks on kehtestatud 130 grammi. Kaubikute CO2-heite keskmist kogust vähendatakse 2020. aastaks 147 grammini kilomeetri kohta. Viimased andmed on pärit 2010. aastast, mil heite keskmine kogus oli 181,4 grammi, ning 2017. aasta kohustuslikuks tasemeks on kehtestatud 175 grammi.

2020. aasta kohustuslikud sihttasemed on olemasolevates õigusaktides juba paika pandud, kuid need kuuluvad veel rakendamisele. Komisjon on läbi viinud põhjaliku tehnilise ja majandusanalüüsi, millest lähtuvalt on tänastes ettepanekutes esitatud viisid, kuidas sihttasemeid praktikas saavutada.

Euroopa kliimameetmete volinik Connie Hedegaard tõdes: „Ettepanekutega kaitseme kliimat ja säästame tarbijate raha. Samal ajal tõhustame Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet ja uuendustegevust. Tänu sellele loome omakorda palju uusi töökohti. Olukorrast võidavad ilmselgelt kõik. Tegemist on veel ühe olulise sammuga konkurentsivõimelise ja vähese CO2-heitega majanduse suunas. Koostöös sidusrühmadega tuleb kavandada CO2-heite vähendamine ka pärast 2020. aastat.

Video on lisatud pressiteate võrguversioonile

Tarbijate netosäästud

Komisjoni analüüsist ilmneb, et 2020. aasta sihttasemed on saavutatavad, majanduslikult põhjendatud ja kulutasuvad: tehnoloogia on hõlpsasti kättesaadav ning selle maksumus palju väiksem kui esialgu arvati. Tehnoloogia kasutuselevõtt peaks suurendama tööhõivet ja SKPd ning sellest saavad kasu nii tarbijad kui ka tööstus.

2015. aasta sihttaseme juures säästaks iga uue auto omanik kütusekuludelt keskmiselt 340 eurot esimese aasta vältel ja auto 13-aastase kasutusaja vältel kokku eeldatavalt 2904–3836 eurot. Kaubikute keskmiseks kütusekulude kokkuhoiuks prognoositakse umbes 400 eurot esimese aasta vältel ja 3363–4564 eurot 13-aastase eluea vältel.

Kokku säästavad tarbijad kütusekuludelt ligikaudu 30 miljardit eurot aastas. Prognoosi kohaselt võivad sihttasemed suurendada ELi SKPd 12 miljardi euro võrra aastas ja tööhõivekulusid umbes 9 miljardi euro võrra aastas. Ettepanekute abil säästetaks aastaks 2030 kokku 160 miljonit tonni naftat (mille väärtus on tänaste hindade alusel umbes 70 miljardit eurot) ja umbes 420 miljonit tonni CO2.

Uuendustegevuse hoogustamine ja konkurentsivõime tõstmine

Euroopa autotööstust peetakse ülemaailmseks tehnoloogiliseks liidriks peamiselt selle suurte investeeringute tõttu uuendustegevusse kombineerituna siseturu rangete nõudmistega. Ettepanekute mõjuhinnangust ilmneb, et autosektori innovatsioonisuutlikkus on suur ning selle eelis konkurentide ees on märkimisväärne.

2020. aasta sihttasemed pakuvad investeeringute tegemiseks selge ja stabiilse õigusliku raamistiku ja stimuleerivad sõidukite tootjate ja autoosade tarnijate uuendustegevust veel enam, tugevdades seega ELi tööstuse konkurentsieelist. Sarnaste CO2 või kütuse tõhususnormide kehtestamine kolmandates riikides suurendaks nõudlust CO2-heidet vähendavate tehnoloogiate ning Euroopas toodetavate säästlikumate ja tõhusamate autode järele.

Töökohtade säilitamine ja loomine

Vajadus kütusekasutust tõhustavate uute tehnoloogiate ja lahenduste järele suurendab autoosade nõudlust. Tõhusamal kütusekasutusel on eeldatavalt positiivne mõju tööhõivele, sest tänu sellele tõuseb toodetavate autode väärtus ja tulemuseks on proportsionaalselt kõrgem tööjõunõudlus, sest sõidukite tootmine on tööjõumahukas.

Kuidas edasi?

Ettepanekud esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule arutamiseks ning vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse alusel. Ettepanekutega muudetaks kaht kehtivat määrusti, milles on tootjatele kehtestatud siduvad nõuded saavutada sõiduautode kohustuslik 2015. aasta sihttase ja kaubikute 2017. aasta sihttase. Määruste rakendusmeetmed on juba välja töötatud ja uute sõidukite CO2-heidet kontrollitakse igal aastal.

Taustteave

Komisjoni ettepanekute abil antakse täiendav panus ELi kasvuhoonegaaside heite üldise vähendamise eesmärgi saavutamisse. Kasvuhoonegaase tahetakse võrreldes 1990. aasta tasemega vähendada 2020. aastaks 20%. Samuti aitavad ettepanekud saavutada eesmärki muuta transpordisektor süsinikdioksiidivabaks kooskõlas ELi kliimamuutuste poliitika ja transpordipoliitika valge raamatuga. Sõiduautod ja kaubikud põhjustavad ligikaudu 15% ELi CO2-heitest, kui arvestada ka kütusetoitest tekkivat heidet.

Lisateave:

Kliimameetmete peadirektoraadi veebilehekülg sõiduautode CO2-heite kohta:

http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/cars/index_en.htm

Kliimameetmete peadirektoraadi veebilehekülg väikeste tarbesõidukite CO2-heite kohta:

http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/vans/index_en.htm

Euroopa Keskkonnaameti 2011. aasta seirearuanne sõiduautode CO2-heite kohta:

http://www.eea.europa.eu/publications/monitoring-co2-emissions-from-new

Vt ka:

MEMO/12/548

Kontaktisikud :

Isaac Valero Ladron (+32 2 296 49 71)

Stephanie Rhomberg (+32 2 298 72 78)

i :

Määrus (EÜ) nr 443/2009 (sõiduautod) ja määrus (EL) nr 510/2011 (kaubikud)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site