Euroopa Komisjon
Pressiteade
Brüssel, 10. juuli 2012
Erivajadustega lapsed ja puuetega täiskasvanud endiselt hariduses ebavõrdses olukorras
Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruandest selgub, et vaatamata liikmesriikide võetud kohustusele edendada kaasavat haridust, on hariduslike erivajadustega lapsed ja puuetega täiskasvanud endiselt halvemas olukorras. Paljud paigutatakse erikoolidesse, samas kui need, kes käivad tavakoolis, ei saa sageli piisavat tuge. Aruandes kutsutakse liikmesriike üles tugevdama oma jõupingutusi, et töötada välja kaasamisvõimeline haridussüsteem ja kõrvaldada takistused, mis ei lase haavatavamatel rühmadel hariduses, koolituses ja tööhõives edukalt osaleda.
„Meil tuleb rohkem pingutada, et kehtestada piisavalt finantseeritud kaasav hariduspoliitika, kui me tahame hariduslike erivajadustega laste ja puuetega täiskasvanute elu paremaks muuta. On aeg võetud kohustused täita. Kaasav haridus ei ole vabatahtlik lisateenus, vaid põhivajadus. Meil tuleb tuua ühiskonna kõige nõrgemad oma tegevuse keskmesse, sest ainult niiviisi saame teha kõigi elu paremaks,” rääkis Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.
Ligikaudu 45 miljonil tööealisel ELi kodanikul on mõni puue ja 15 miljonit last on hariduslike erivajadustega. Aruandest selgub, et mõnel juhul on nad jäetud ilma igasugustest haridus- ja töövõimalustest. Hariduslike erivajadustega lapsed lõpetavad sageli kooli väga madala kvalifikatsiooniga või üldse ilma kvalifikatsioonita, ning nad suunatakse erikoolitusele, mis mõnel juhul mitte ei suurenda, vaid lausa kahjustab nende töö saamise väljavaateid. Puuete ja hariduslike erivajadustega inimesed on palju suurema tõenäosusega töötud või majanduslikult mitteaktiivsed ning isegi need, kes on tööturul suhteliselt edukad, teenivad sageli vähem kui puueteta inimesed, selgub aruandest.
Kõikides liikmesriikides on erikoolides üleesindatud vaesuses elavad lapsed (eelkõige poisid), kes pärinevad romade ja rahvusvähemuste hulgast või sotsiaalmajanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatest ühiskonnagruppidest. Aruandes püstitatakse küsimus, kas mitte eriharidussüsteemid ei suurenda juba niigi ühiskondlikult marginaliseeritud õpilaste isoleeritust, vähendades nende võimalusi edaspidises elus, selle asemel et neile uusi võimalusi avada. Uuringutest ilmneb, et niisugused lapsed võiksid käia tavakoolis, kui panustataks rohkem nende keeleoskuse arendamisse ja suhtutaks tundlikumalt kultuurierinevustesse.
Samuti tuuakse aruandes välja liikmesriikidevahelised suured erinevused selles, kuidas lapse erivajadused kindlaks tehakse, ning ka selles, kas nad pannakse tava- või erikooli. Näiteks Flandrias (Belgia) käib erikoolis 5,2 % erivajadustega lastest, Itaalias aga ainult 0,01 %. Aruande kohaselt tuleb teha rohkem tööd, et ühtlustada definitsioone ja parandada andmete kogumist, mis võimaldaks riikidel oma tegutsemisviise paremini võrrelda ja üksteise kogemustest õppida.
Taust
Aruande „Education and Disability/Special Needs - policies and practices in education, training and employment for students with disabilities and special educational needs in the EU” (Haridus, puue ja erivajadused: haridus-, koolitus- ja tööhõivepoliitika ja ‑praktika ELi puuetega ja hariduslike erivajadustega õppijate jaoks) koostas Euroopa Komisjoni jaoks ühiskonnateaduste, hariduse ja koolituse sõltumatu eksperdivõrk (NESSE).
Aruande muud olulisemad järeldused
Sügava puudega õpilasi on küll raske kaasata tavapärasesse õpikeskkonda ja eraldiõpe võib nende jaoks olla parem lahendus, aga üha enam on tõendeid, et väga suurt hulka puuete või hariduslike erivajadustega õpilasi saab integreerida tavaharidusse ning et kvaliteetne kaasav haridus on hea haridus kõikide õpilaste jaoks.
Kaasamisvõimelisema haridussüsteemi poole liikumine on küll äärmiselt oluline, kuid mitte kõikjal ei ole õpetajakoolituses ja õpetajate täiendõppes arvestatud kaasamist.
Et kaasamine ka tegelikkuses toimiks, on peale õpetajate oluline roll ka tugi- ja abiõpetajatel.
Mõnes Euroopa riigis on õppekavad standarditud ja jäigad, mis muudab puuetega laste kaasamise raskeks. Ka klassikursuse kordama jätmine õõnestab kaasamise põhimõtteid.
Puuetega inimesed jõuavad väiksema tõenäosusega kõrgkooli kui puueteta inimesed.
Kõrghariduse omandanud puuetega inimesed on tööturul ikkagi halvemas seisus, ent nad leiavad tööd palju suurema tõenäosusega kui vähem kvalifitseeritud puuetega inimesed.
Euroopa tasandil ei ole võrdlusandmeid selle kohta, kui palju on kõrgkoolides puuetega tudengeid, mis laadi on nende puuded ja milliseid tulemusi nad saavutavad.
Puuduvad ajakohased usaldusväärsed andmed selle kohta, kui palju puuetega inimesi on ELi eri liikmesriikides tööga hõivatud.
Invaliidsushüvitised leevendavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski, kuid praeguse üleeuroopalise riiklike kulutuste kärpimise käigus võidakse neid hüvitisi vähendada.
Turvaline paindlikkus võib aidata puuetega inimestel töötada osalise tööajaga, ilma et nad kaotaksid kogu hüvitise.
Euroopa riigid on puuetega inimeste poliitika ja tööhõivepoliitika osas üksteisele lähenemas: enamik riike kehtestab sarnaseid tööhõivet toetavaid meetmeid. Ometigi on tööhõive toetamise ja kutserehabilitatsiooni programmid väga erinevad selle poolest, kui tulemuslikult suudavad nad puuetega inimesi tööturule tuua või aidata neil tööl püsida, kui neil töötamise ajal tekib puue.
EL on juba käivitanud mitu algatust eripedagoogika tugevdamiseks
ELi hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik („ET 2020”) õhutab liikmesriike looma võimalusi kõikide õppijate, sealhulgas erivajadustega õppijate kaasamiseks. Seda sõnumit võimendati ka nõukogu 2010. aasta maikuu järeldustes hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta.
2012. aasta viimases kvartalis avaldab komisjon töödokumendi võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses. Selles sisaldub ka peatükk kaasava hariduse kohta, kus tuuakse näiteid eduka poliitika ja hea tava kohta.
Euroopa Komisjon toetab rahaliselt Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri. Agentuuri töö suurendab teadmisi kaasavast haridusest ja edendab riikidevahelist koostööd ja teadmiste vahetamist selles valdkonnas.
Lisateave
Euroopa Komisjon: haridus ja koolitus
Androulla Vassiliou Twitteris: @VassiliouEU
Kohustuslikus hariduses osalevate õpilaste arv ning erikoolidesse ja ‑klassidesse eraldatud õpilaste protsent
Riik | Kohustuslikus hariduses osalevaid õpilasi | HEV õpilaste protsent õpilaste koguarvust | Erikoolide õpilaste protsent õpilaste koguarvust | Eriklasside õpilaste protsent õpilaste koguarvust |
Austria | 802 519 | 28 525 (3,5%) | 11 787 (1,5%) | 965 (0,1%) |
Belgia (flaamik.) | 871 920 | 54 336 (6,2%) | 46 091 (5,2%) | 0 |
Belgia (prantsusk.) | 687 137 | 30 993 (4,5%) | 30 773 (4,4%) | 0 |
Bulgaaria | 693 270 | 14 083 (2,0%) | 8 119 (1,1%) | 391 (0,05%) |
Küpros | 97 938 | 5 445 (5,5%) | 293 (0,3%) | 583 (0,6%) |
Tšehhi Vabariik | 836 372 | 71 879 (8,6%) | 30 092 (3,6%) | 7 026 (0,8%) |
Taani | 719 144 | 33 733 (4,6%) | 12 757 (1,8%) | 18 986 (2,6%) |
Eesti | 112 738 | 10 435 (9,2%) | 3 782 (3,0%) | 1 459 (1,3%) |
Soome | 559 379 | 45 493 (8,1%) | 6 782 (1,2%) | 14 574 (2,6%) |
Prantsusmaa | 12 542 100 | 356 803 (2,8%) | 75 504 (0,6%) | 161 351 (1,3%) |
Saksamaa | 8 236 221 | 479 741 (5,8%) | 399 229 (4,8%) | 0 |
Kreeka | 1 146 298 | 29 954 (2,6%) | 7 483 (0,6%) | 22 471 (2,0%) |
Ungari | 1 275 365 | 70 747 (5,5%) | 33 014 (2,6%) | 0 |
Island | 43 511 | 10 650 (24,0%) | 143 (0,3%) | 348 (0,8%) |
Iirimaa | 649 166 | 33 908 (5,2%) | 4 976 (0,8%) | 2 380 (0,4%) |
Itaalia | 7 326 567 | 170 696 (2,3%) | 693 (0,01%) | 0 |
Läti | 185 032 | 9 057 (4,8%) | 6 363 (3,4%) | 1 175 (0,6%) |
Leedu | 440 504 | 51 881 (11,7%) | 4 253 (1,0%) | 855 (0,2%) |
Luksemburg | 64 337 | 1 374 (2,2%) | 663 (1,0%) | 0 |
Malta | 48 594 | 2 645 (5,4%) | 137 (0,3%) | 13 (0,03%) |
Madalmaad | 2 411 194 | 103 821 (4,3%) | 64 425 (2,7%) | 0 |
Norra | 615 883 | 48 802 (8,0%) | 1 929 (0,3%) | 5 321 (0,9%) |
Poola | 4 511 123 | 127 954 (2,8%) | 59 880 (1,3%) | 0 |
Portugal | 1 331 050 | 35 894 (2,7%) | 2 660 (0,2%) | 2 115 (0,2%) |
Sloveenia | 162 902 | 10 504 (2,7%) | 2 829 (1,7%) | 400 (0,24%) |
Hispaania | 4 437 258 | 104 343 (2,35%) | 17 400 (0,4%) | 0 |
Rootsi | 906 189 | 13 777 (1,5%) | 516 (0,06%) | 13 261 (1,5%) |
Šveits | 777 394 | 41 645 (5,4%) | 16 223 (2,1%) | 25 422 (3,3%) |
Ühendkuningriik (Inglismaa) | 8 033 690 | 225 920* (2,8%) | 96 130 (1,2%) | 16 190 (0,2%) |
Ühendkuningriik (Šotimaa) | 647 923 | 45 357 (7,0%) | 6 659 (1,0%) | 1 481 (0,2%) |
Ühendkuningriik (Wales) | 377 503 | 12 895 (3,4%) | 3 070 (0,8%) | 2 843 (0,7%) |
* Inglismaa andmed hõlmavad ainult õpilasi, kelle erivajaduste kohta on olemas vastav avaldus.
Allikas: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, riikide andmed 2010
Hariduslike erivajadustega õpilaste protsent õpilaste koguarvust
Allikas: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, riikide andmed 2010
Märkus: Bulgaaria ja Itaalia andmed on tuletatud Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri 2008. aasta riikide andmetest, sest 2010. aasta väljaandesse ei ole neid lisatud.
Erikoolide ja -klasside õpilaste protsent õpilaste koguarvust
Allikas: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, riikide andmed 2010
Märkus: Bulgaaria ja Itaalia andmed on tuletatud Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri 2008. aasta riikide andmetest, sest 2010. aasta väljaandesse ei ole neid lisatud.
Kontaktisikud: Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott Dina Avraam (+32 2 295 96 67) |
